Álem • 25 Naýryz, 2020

Qor bırjalaryndaǵy daǵdarys eńserile bastady

38 retkórsetildi

24 naýryzda AQSh dollarynyń álemdik valıýtalarǵa qatysty baǵamy tómendeýge baǵyt alǵany baıqalyp qaldy.  Bul qubylys  AQSh Federaldy rezerviniń naryqtyń yńǵaıyna qarap jeńildetilgen  baǵdarlamasyn iske qosý týraly sheshim qabyldaǵannan keıin bastaldy.

«24 naýryz kúni AQSh Senaty men Prezıdent Ákimshiligi Donald Tramp el ekonomıkasyn yntalandyrý úshin rekordty 2 trıllıon dollar bólý týraly kelisimge keldi» dep habarlaıdy New York Times gazeti.  (NYT).

Basylymnyń málimetinshe, aqshany az jáne orta deńgeıli otbasylarǵa tólemder men amerıkandyq járdemaqylardy tóleýge, sondaı-aq COVID-19 koronavırýstyq ınfeksııanyń taralýynan zardap shekken jeke kásiporyndar men búkil shtattardy qoldaýǵa jumsaý josparlanǵan.

«Sońynda biz kelisim jasadyq. Shyn máninde, biz soǵys jyldaryndaǵy bizdiń elge ınvestısııa salý týraly aıtyp otyrmyz» dedi FRJ sarapshysy Mıtch MakKonnell.

«New York Times»  AQSh-tyń qazirgi zamanǵy tarıhynda rekordty túrdegi yntalandyrý paketi týraly kelisim AQSh Qarjy mınıstri Stıven Mnýchın men senator  Chak Shýmer arasyndaǵy «qyzý saýda-sattyqtan» keıin jasalǵanyn aıtady. Demokratııalyq baǵyttaǵy senatorlar jumysshylardy qoldaý sharalaryn kúsheıtýge jáne problemaly kásiporyndardy qoldaý quqyǵyn kúsheıtýge umtylyp, kelisimdi eki ret toqtatty.

Nátıjesinde AQSh-tyń 2020 jylǵa arnalǵan federaldy bıýdjetinen (1,4 trln dollar) birneshe júz mıllıard dollar bólý týraly kelisimge keldi.  

«Men búgin birneshe ret Prezıdentpen sóılestim jáne ol bul sheshim men onyń yqpalyna óte rıza» dedi Mnýchın Kapıtolııden shyqqan kezde.  

Koronavırýstyq indet jaǵdaıynda AQSh ekonomıkasyna qoldaý kórsetý úshin FRJ dollarlardy basyp shyǵarýdy jáne qor naryǵynda shekteýsiz baǵaly qaǵazdardy satyp alýdy josparlap otyr.

«Mundaı saıasat eldi yqtımal resessııadan qorǵaýy kerek bolsa da, FRJ-niń áreketi ınflıasııanyń ósýine jáne AQSh dollarynyń odan ári álsireý qaýpin týdyrady» deıdi sarapshylar. FRJ kelisiminiń jańǵyryǵy jekelelen elderdiń qor naryǵyna oń áser etti: Seısenbi, 24 naýryzda reseılik valıýta Máskeý bırjasynda aıtarlyqtaı kúsh jınap qaldy. Táýliktiń ekinshi jartysynda  dollar 1,8% - 78,1 rýblge, al eýro - 0,6% -ǵa 84,9 rýblge deıin qunsyzdandy.

25 naýryzdaǵy Ortalyq banktiń resmı baǵamy bir dollar úshin 78,85 rýbl jáne bir eýro úshin 85,43 rýbl boldy. Munyń sebebin  álemdik naryqta dollardyń álsireýimen baılanysty bolǵanyn túsindirip jatyr. Odan ary taratyp aıtsaq,   DXY ındeksi 1,5%-ǵa 101 pýnktke deıin tómendedi.

Biz mundaı málimetterdi ICE halyqaralyq bırjasynyń saıtynan alyp otyrmyz. Sarapshylar FRJ kelisimi FRJ men AQSh senatorlary arasyndaǵy kelisim AQSh pen Reseı arasyndaǵy «salqyndyqty» bir sátke umyttyryp jibergenin aıtyp jatyr.

 24  naýryz kúni keshkisin AQSh, FRJ ókilderi óziniń jańa baǵdarlamasyn jarııalady. Endi olar álemdik pandemııa kezinde ekonomıkany qoldaý úshin qor naryǵynda oblıgasııalardy shekteýsiz kólemde satyp alýdy josparlap otyr.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDSU) resmı málimetteri boıynsha, álemde koronavırýsty juqtyrǵandardyń jalpy sany 330 myńnan asady, AQSh-ta  bul dertti juqtyryp alǵandardyń sany kún sanap ósýde. Halyqaralyq qarjy ınstıtýty sarapshylarynyń pikirinshe, ınfeksııanyń taralýy jáne karantındik sharalardy engizý nátıjesinde AQSh ekonomıkasynyń tómendeıdi.  2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha eldiń AQSh-tyń  JIО́ 2,8% tómendeýi múmkin.

«Dollardyń aldaǵy jarty jyldyqta 10 paıyzǵa tómendeıdi. Sebebi ishki naryqtaǵy aksııalardyń baǵasy tómendeı bastaǵan kezde  ınvestorlar jappaı dollar satyp aldy. Endi paıyzdyq mólsherlemeni nólge deıin tómendedi. Korporatıvti oblıgasııalarǵa degen suranys joǵary. Bul AQSh dollaryna degen suranysy tómendetedi»  deıdi reseılik sarapshy  Alekseı Kırıenko.

Eske salsaq, FRJ 2008 jylǵy daǵdarys bastalǵannan keıin ishki naryqtyń qolaıyna barynsha beıimdelgen saıasatyn júrgizip, ulttyq ekonomıkany yntalandyrý úshin jergilikti kompanııalardyń baǵaly qaǵazdardyn satyp alýǵa sheshim qabyldaǵan. Nátıjesinde, 2008 jyldan bastap 2015 jylǵa deıin FRJ balansynda satyp alynǵan aktıvterdiń quny 8,9 mıllıard dollardan 4,5 trıllıon dollarǵa deıin ósti. Mundaı málimetterdi FRJ-niń resmı saıtynan qazir de kezdestirýge bolady.

2017 jyly FRJ-niń saıasaty barynsha qatańdaý sıpatqa kóship, endi óz balansynan aktıvterdi satýdy bastady. 2019 jyldyń qyrkúıegine deıin FRJ-ge qoljetimdi baǵaly qaǵazdar kólemi 3,7 trln dollarǵa deıin tómendegen bolatyn. Alaıda, 2019 jyldyń kúzinen bastap   FRJ oblıgasııalardy satyp ala bastady, qazir onyń balansyndaǵy aktıvter kólemi 4,67 trln dollarǵa jýyq.

«Naýryzdyń basynda FRJ-diń balansy shamamen $ 4,3 trln boldy - bul AQSh JIО́-niń 20% quraıdy.  Bul soma kem degende eki ese ósýi múmkin. Sebebi FRJ osyǵan qatysty málimetterdi naýryz aıynan bastap kópshilikke jarııalaýyn toqtatty» deıdi Qarjy menedjmenti akademııasynyń dırektory Arsenıı Dadashev.

Álemdik ınvestorlar AQSh Federaldy rezerviniń sheshimine oń jaýap qaıtardy. Osylaısha, 24 naýryzdaǵy aýksıonda sońǵy birneshe aptanyń uzaq quldyraýynan keıin álemniń kóptegen eliniń aksııalary turaqty ósýdi kórsetti.

Azııa sessııasynyń qorytyndysy boıynsha Shanhaı SSE Kompozıttik bırjasynyń kórsetkishi 2,34%-ǵa, japondyq Nıkkeı - 7,13%-ǵa ósti. Sonymen birge eýropalyq naryqtardaǵy saýda-sattyq barysynda fransýzdyq CAC 40 ındeksi 7%-ǵa, aǵylshyn FTSE 100 - 6,8%-ǵa, DAX nemis ındeksi - 9,2%-ǵa ósti. Dál osyndaı dınamıkany amerıkandyq aksııalardyń baǵalary kórsetti. Saýda basynda Dow Jones ındýstrııalyq ındeksi shamamen 9%, korporatıvtik S&P 500 - 7,7% jáne joǵary tehnologııalyq NASDAQ - 6,7% ósti.

«FRJ qaryz naryqtary quldyramaýy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaıdy. Mundaı áreketter jahandyq ınvestorlardyń kóńil-kúıine áser etedi. Sondyqtan oıynshylar FRJ málimdemesin aksııalar baǵalary men birqatar valıýtalardyń ósýine ákelgen jaǵymdy tendensııa retinde qabyldady» dedi RF Prezıdentine bergen suhbatynda Reseı Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq ekonomıka jáne memlekettik basqarý akademııasynyń qoldanbaly ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń sarapshysy  Aleksandr Abramov.

FRJ qaryz naryqtary quldyramaýy úshin qoldan kelgenniń bárin jasaıdy. Mundaı áreketter jahandyq ınvestorlardyń kóńil-kúıine áser etedi.

«Sondyqtan oıynshylar FRJ málimdemesin aksııalar baǵalary men birqatar valıýtalardyń ósýine ákelgen jaǵymdy tendensııa retinde qabyldady» dedi RF Ulttyq ekonomıka jáne memlekettik basqarý akademııasynyń sarapshysy Aleksandr Abramov.

Sońǵy jańalyqtar

Kókshetaýda qara daýyl, qarly jańbyr

Aımaqtar • Búgin, 22:15

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar