Koronavırýs • 26 Naýryz, 2020

Karantın qazaqtyń qalalyq ultqa aınalmaǵanyn kórsetti me?

191 retkórsetildi

Dúnıeni dúrliktirgen koronavırýs indeti tutas álemdi bir tarynyń qaýyzyna syıǵyzyp jibergendeı. Jalpy, jaqyn ýaqytta juqpaly derttiń emi tabylyp, jahan jurty qalypty turmys yrǵaǵyna túskenimen, álemdegi tirshilik daǵdysy endi burynǵydaı bolmaıtyny anyq.

Aldymen ǵalamshardaǵy ómir súrý tártibi ózgeretini sózsiz. Ekonomıka men ekologııanyń, áleýmettik jaǵdaıdyń qalaı qubylatyny memleketterdiń saıası júıesine baılanysty bolatyny zańdy. Biraq, bul synaqtyń adamzat sanasyn ózgertýge qanshalyqty yqpaly bolǵanyn qandaı ólshemmen baǵamdaımyz? Amandyq bolsa, bul suraqqa álemniń oıly adamdary jaýap bere jatar, al qıyn-qystaýdan ótken otandastarymyz úshin basqa saýal mańyzdy bolatyn sııaqty. О́ıtkeni, juqpaly indettiń aldyn alý men jolyn kesýge qatysty júrgizilgen sharalar qazaqtyń áli de qalalyq ultqa aınalmaǵanyn anyq kórsetkendeı. Onyń bir dálelin Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Nur-Sultan qalasy men Almaty qalasyna karantındik shekteý engizý týraly Jarlyǵynan keıin ortalyq qalalardy bir kún ishinde myńdaǵan adamnyń tastap shyqqanynan baıqaýǵa bolar. Árıne, indet jaılaǵan ortadan údere qashýdyń aımaqtardaǵy adamdardyń ómiri men qaýipsizdigine qater tóndiretinin eshkim oılap jatpady. Bul jerde vırýs qaýipi jaıly aqparattyń jetkiliksizdigi men jeke tulǵanyń jaýapsyzdyǵy da anyq bilindi. Beıresmı derek boıynsha, karantın habary jarııa bolǵan sátten bastap Almaty qalasynyń aýmaǵynan jarty mıllıon shamasyndaǵy adam basqa aımaqqa ketken eken. Demek, osynsha jannyń alyp megapolıste tek nápaqa úshin ǵana tirshilik etip júrgenin baǵamdaýǵa bolady. Nemese bul toptaǵylardy úlken qalanyń qundylyǵyn sezinip úlgermegender qataryna jatqyzsaq pa eken? Iаǵnı, aýyldaǵy qazaqtyń jappaı qalaǵa qonystana bastaǵanyna 40 jyldaı ýaqyt ótkenimen, ortaq ortada ómir súrýge laıyq ulttyq mentalıtet qalyptasa qoımaǵanyn moıyndaýǵa tıispiz.

Bir qyrynan alǵanda, buǵan qýanymyz da kerek sııaqty. О́ıtkeni, qala mádenıetine jutylmaǵan áleýmette qazaqtyń baıyrǵy rýhanı qundylyǵy saqtalyp otyrǵany anyq. Tarıhı sanany aıtpaǵannyń ózinde, ulttyq til baılyǵy, túpsanalyq minez-qulyq, dástúrli óner kollarıti qaladaǵydaı jahandaný úrdisi men sýbmádenıet salqynyna ushyraı qoıǵan joq. Sondaı-aq bul memlekettik turǵyda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn qabyldap, halyq sanasyn qaıta túletýdi strategııalyq maqsat etip alǵan el úshin negizigi tuǵyrnama ekeni taǵy daýsyz. Dep kelgende, qazaq ultynyń bolmysy  aýyldyq óńir men dala turmysynan eshqashan ajyramaıtynyn ýaqyt pen tosyn qater synaǵy da dáleldep otyr. Esesine, memleket endi óz azamattarynyń syndarly sáttegi tańdaýymen sanasa otyryp, koronavırýstan keıingi damý josparyna Qazaqstandaǵy aýyldardy kórkeıtý basymdyǵyn birinshi qosýy tıis.

Ekinshi jaǵynan alǵanda, bul aýyl sharýashylyǵyna arqa súıegen memlekettiń agroónerkásip keshenin damytýǵa jol ashatyn jańa baǵyt bolatyny anyq. Sosyn, indetten keıingi qalypqa kelý kezeńi ótkesin álem jurtynyń tirshilik daǵdysy ózgeretinin aıtyp ta, sezip te otyrmyz. Ekonomıkanyń zańdylyǵy múldem basqa erejelerge kóshetini belgili. Áleýmettik jaǵdaı tipten. Onyń ishinde adam balasynyń azyq-túlik tutynýyna qatysty ustanymy múldem jańa baǵyt alýy kádik. Indetke deıin de damyǵan el turǵyndary óndiristik jolmen jasalǵan jartylaı fabrıkat taǵam men jyldam ázirlenetin fast-fýd óniminen bas tartyp, tabıǵı úrdistegi tamaq túrin tańdaı bastaǵan edi. Ásirese, jasandy tehnologııada daıyndalǵan un men balamaly tásil arqyly óndirilgen et ónimderinen jappaı bas tartý kezeńi ıek astynda turǵan-dy. Muny dúnıejúziniń saıası-ekonomıkalyq damýyn aıqyndaıtyn bilgirler moıyndap ta otyr. Tipti, fýtýrologtar taıaý bolashaqta jer shary turǵyndaryna tabıǵı jolmen óndirilgen un men et ónimderin usynatyn salmaq Eýropadan aýyp, Orta Azııaǵa qaraı kóshetinin tuspaldaǵaly kóp bola qoıǵan joq. Sondaǵy emeýrin dala topyraǵynda ósken bıdaıdyń uny men tiri shóp jep jetilgen maldyń eti jaıynda bolsa kerek. Álgi tizimde mal basy tolyq Mońǵolııamen qatar, kórshi О́zbekstannyń aty atalǵany bizdi oılandyrýy tıis. Iаǵnı, Qazaqstannyń jańa ekonomıkalyq saıasaty aýyldardy órkendetý arqyly agroónerkásip keshenin damytyp, nátıjesinde álemdik tutyný naryǵyna sapaly ónim shyǵarýǵa qol jetkizýge baǵyttalady dep senemiz. Bolmasa, qazirgi jaǵdaıda aýyldardyń jaǵdaıy syn kótermeıtini jasyryn emes. Onyń bir ókinishti sebebin qala jaǵalaǵan qazaqtyń sany men aglomerasııa aýmaǵyndaǵy adamdardyń áleýmettik qamtylýynyń ara salmaǵynan-aq baıqaýǵa bolatyndaı.

Qazirgi derek boıynsha, eńbekke jaramdy turǵyndar úlesiniń 40 paıyzy ǵana aýyldyq óńirdi meken etedi eken. Onda da negizgi jumys kózi aýyl sharýashylyǵynda, jer óńdeý men mal baǵýdy kásip etkender úlesinde. Al aýyl sharýashylyǵy ónimin óńdeý, qaıta óńdeý salasy tym kenjelep qaldy. Esesine, jalpy ekonomıkalyq kórsetkish boıynsha aýyl sharýashylyǵynyń eksporty jyl saıyn ósip keledi. Iаǵnı, Qazaqstan áli de shet el úshin shıkizat daıyndap berýden asa almaı otyr. Osy jerde bir mysal keltireıik. Statıstıkalyq málimetterdi saralasaq,  ótken jyly elimizde 269 mıllıard teńgeniń et jáne et ónimi óndirilip, naqty ósim 8,1 paıyzdy qurapty. Bárekeldi. Biraq, bul somada shekara asqan tiri mal úshin tólengen aqshanyń úlesi qomaqty eken. Iаǵnı, shıkizat eksportynyń... Qarańyz, byltyr eksportqa shyǵarylǵan iri qara malynyń basy 156 myńnan asqan. Bir qyzyǵy, qazaqtyń malyn satyp alýshylardyń kósh basynda kórshi О́zbek eli tur eken. Olar bizdiń syrtqa ketken tiri malymyzdyń 78 paıyzyn naqty aqsha berip alǵan. Iri qara bylaı tursyn, О́zbekstan ýaq jandyq satyp alýdan da qara úzipti. Mysaly, byltyr 264 myń basqa jýyq qoı eksportqa shyǵarylsa, onyń 78 paıyzy, ıaǵnı 200 myń bas toqty-torym Táshkenge bet túzegen eken. Eksporttyń qalǵan 8,1 paıyzy Reseıge, 6,7 paıyzy Ázerbaıjanǵa ketken. Al alys shetelden kelip qoı satyp alýshy el qatarynda Iran ǵana bar, olardyń eksporttaǵy úlesi 4,5 paıyz shamasynda... 

Aıtpaqshy, aýyzdy qý shóppen súrtýge taǵy bolmaıdy. Qazir elimizde  aýyldyq jerlerde qolaıly ómir súrý ortasyn qurýǵa arnalǵan «Aýyl – el besigi» atty baǵdarlama júzege asyp jatyr. Osy baǵdarlama aıasynda Almaty oblysynyń aýmaǵynda atqarylǵan sharýa jaıyn aıtpaı ketý ádiletke jatpas. Máselen, «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna bıyl Almaty oblysynyń 21 eldi mekeni engizilgen eken. Byltyr da arnaýly maqsatta qarjy bólinip, onyń ıgiligin aýyl turǵyndary kóre bastapty. О́tken jyly aımaqtaǵy jeti aýdannyń ortalyǵyndaǵy aýrýhanalardy, mektepterdi, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq nysandaryn jáne aýyldardyń ishki joldaryn kúrdeli jóndeýge 6,1 mıllıard teńge bólingen. Bul somaǵa 45 joba iske asyryldy.

-  Bul baǵdarlamany halyq óte jaqsy qabyldady. Ásirese, turǵyndardyń 80 paıyzy aýyldyq jerdi mekendeıtin bizdiń oblys úshin biraz máseleni sheshýge múmkindik beredi. Qazir baǵdarlama aıasynda Alakól, Balqash, Eskeldi, Kóksý jáne Uıǵyr aýdandarynda bes dene shynyqtyrý -saýyqtyrý keshenderiniń qurylysy júrgizilýde. Bıyl óńirdegi 21 aýylda 37 joba iske asyrylady, buǵan jalpy quny 14,4 mıllıard teńge qarjy qarastyrylǵan, - deıdi Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov.

Sońǵy jańalyqtar

Kókshetaýda qara daýyl, qarly jańbyr

Aımaqtar • Búgin, 22:15

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar