Rýhanııat • 27 Naýryz, 2020

Júrekke júk túsirmeıik

99 retkórsetildi

«Tiri adamnyń júrekten aıaýly jeri bola ma?» Oraldyq Qaıyrboldy Sısenǵalıev Abaı hakimniń osy sózin shyn peıilimen aıtady. О́ıtkeni ol eki jyldan beri júrekke ornatylǵan LVAD kómekshi apparatymen júr.

Qaıyrboldy Orynǵalıuly Jympıty aýdanynyń Shaǵyrlyoı aýylynda týyp-ósken. Qarapaıym aýyl balasynyń tirligi ádettegideı ótip jatatyn. Keńes ókimeti jyldary aǵa shopan ákesine kómekshi boldy. Aýyldyń berekesi qashyp, azamattary jumys izdep jan-jaqqa sabylǵanda vahtalyq ádispen jumys ta istedi. Sharýa qojalyǵyn qurǵan týysqanyna jár­demshi bolyp, biraz jyl kásipkerliktiń de dámin tatty. Biraq 2000 jyldardan bastap júrektiń aqaýy bilinipti.

– Keýde tusym shanshıtyn. Alǵashynda «Asqa­zan bolar» dedik. Keıin júrek ekeni anyqtalǵan soń dárigerlerdiń nusqaýyn oryndap, ýys-ýys dárimdi ýaqtyly iship júrdim. Osylaısha 2007 jylǵa deıin arnaıy esepte turdym. Biraq otbasyn asyraý kerek, 2007 jyly jumysqa shyǵyp kettim. Aqyry 2016 jyly jeltoqsan aıynda qatty aýyryp, Syrym aýdandyq aýrýhanasynyń tabaldyryǵyna áreń jettim, – deıdi ol.

Dárigerler oǵan «júrektiń ıshemııalyq derti» degen dıagnoz qoıǵanda Qaıyrboldy endi búkil ómiri ózgerip ketetinin bilgen joq.

Alǵys

– Sizben kezdesýge nege birden keliskenimdi bilesiz be? – deıdi maǵan Qaıyrboldy aman-saý­lyq­tan keıin. – Meni bul ómirge qaıta alyp kelgen dárigerlerime alǵys aıtý múmkindigi týǵanyna qýandym!

Iá, suhbattasym aq qaǵazǵa marjandaı qylyp tizip, ózine kómegi tıgen aq jeleńdi abzal jandar­dyń aty-jónin jazyp alyp kelipti.

– 2016 jyly jeltoqsanda esim kiresili-shyǵasyly bolyp Syrym aýdandyq aýrýhanasyna jetkenimde dárigerge deıingi kabınet medbıkesi Gúljaýhar Baqtyǵulova jedel kómek kórsetti. Dáriger kardıologtar Lázzat Bókenbaeva, Aınash Qosmaǵulova, medbıke Gúlbarshyn Erǵojıeva baryn saldy. Sol kezde ajal aýzynda turǵan ekenmin. Birden tósekke jatqyzyp, jedel kómek kórsetip, sál-pál qalpyma kelgen soń Oraldaǵy kardıologııalyq ortalyqqa Jedel járdem kóligimen jetkizdi. Ol jerde Janaıdar Dosqalıev bastaǵan dárigerler eki márte ota jasap, júrektiń bitelgen qan tamyryna stend saldy. Otadan keıin 9 kún es-tússiz jatyppyn, – deıdi Qaıyrboldy.

Oral­dyq dárigerlerdiń kómegimen ómirge qaı­ta oralǵan Qaıyrboldy Sısenǵalıev qaýipten qulantaza qutylǵan joq edi. Arnaıy joldamamen Astana qalasyndaǵy áıgili Iýrııa Pıa jetekshilik etetin kardıohırýrgııalyq ortalyqqa jetkende júrektiń 15 paıyzy ǵana jumys istep turǵany málim bolǵan. Mamandar pasıenttiń júregine LVAD kómekshi apparatyn qoıýdy usynǵan.

– Jarqyraǵan temir apparat ústel ústinde jatyr eken. Ustap kórdim, zildeı aýyr kórindi. Salmaǵy 800 gramdaı eken. Qosymsha tútikteri, arnaıy sómkesi, qýatbergish akkýmýlıatorlary bar. Kóp oılanyp, aqyry osy apparatty ornatýǵa kelisim berdim, – deıdi Qaıyrbolat.

 

Júrek

Qaıyrboldynyń júregine kúrdeli ota 2018 jyly 8 tamyzda Nur-Sultan qalasynda jasalǵan. Sodan beri ol ómirdi jańa qyrynan uqqandaı.

– LVAD apparaty elektr qýatymen jumys isteıdi. Táýligine eki márte akkýmýlıatordy aýys­ty­ryp otyramyn. Túnde tok jelisine tikeleı jalǵap qoıatyn qondyrǵysy da bar. Barlyǵyn qos­­qanda salmaǵy ájeptáýir, 3 kıloǵa jýyqtaıdy. Kúni boıy kóterip júrý ońaı emes, árıne, – deıdi Qaıyrbolat.

Jańa apparat keıipkerimizdiń ómirge kózqa­rasyn múldem ózgertti deýge bolady. Qazir ol ómirine, kúndelikti tirshiligine úlken jaýap­kershilikpen qaraıtyn bolǵan. Qan quramyn únemi baqylap otyrady. О́ıtkeni júrekten kedergisiz ótýi úshin tamyrdaǵy qany tym suıyq ta, tym qoıý da bolmaýy kerek. Ýaqytynda sý, suıyqtyq iship otyrmasa bolmaıdy. Temekini otaǵa kirer aldynda tastaǵan. Ishimdik týraly aıtpasa da túsinikti. Artyq tamaq, artyq salmaq ta júrekke kúsh. Apta saıyn qan quramyn tereń taldap, astanaǵa jiberedi. Aıtpaqshy, osy boıyndaǵy apparattyń ózin emdeýshi dáriger Tımýr Muratuly kompıýterinen onlaın baqylap otyrady eken.

– Otadan ótken soń keshikpeı bir oqıǵa boldy. Oralda, kóshede kele jatyp bir kisimen qatty renjistim. Qatty ashýlanyp, ózimdi ustaı almaı qaldym. Sol kezde kútpegen jerden apparatym shıqyldap qoıa berdi. Qarasam, «akkýmýlıatordyń 15 mınýtqa ǵana jetetin qýaty qaldy» degen eskertý dabyly eken. Tańerteń ǵana tolyq zarıadtap úıden shyqqan boıym edi. Keminde 12 saǵatqa jetýi tıis bolatyn. Sóıtsem adam ashýlanǵanda apparattyń akkýmýlıator qýaty tez joıylyp ketedi eken. Taksı ustap, úıge qaraı ushtym. Áıelime telefon soǵyp, «qosalqy qýatty aldymnan alyp shyq» dep jatyrmyn. Áıteýir aýys­tyryp úlgerdim, – deıdi Qaıyrboldy.

Osy oqıǵadan keıin keıipkerim kóńil kúıin erekshe baqylaıtyn bolypty. Ǵajapty qara­ńyzshy, renjimeı, kóńildi júrgen kúnderi akkýmýlıator qýaty 20 saǵatqa deıin jetedi eken. «Apyrmaı, adamnyń óz júregi de osylaı ashý-arazdyqtan, urys-keristen tozady eken-aý» degen oıǵa nyq bekingen. Dostaryna, aǵaıyn-týysyna, ul-qyzyna da: «Eshqashan ashýlanbańdar, árdaıym kóńildi, kúlip júrińder, júrekterińdi saqtańdar!» deýden jalyqpaıdy.

P.S.: Qazirgi tańda Batys Qazaqstan oblysynda júregine LVAD apparatyn ornatqan 9 pasıent bar. Sonyń ishinde Qaıyrboldy ǵana aýylda turady. Bir dıagnozǵa tańylyp, taǵdyrlas bolǵan jandar bir-birimen únemi habarlasyp turady. Olar júrek dertine shal­dyqqan jandarǵa memleket tarapynan kórsetilip jatqan kómekke erekshe rıza. «Quny óte qymbat sheteldik apparatty satyp alýǵa, kúrdeli ota jasatýǵa qarapaıym aýyl adamynyń qarjylyq múmkindigi jetpes edi. Osynyń bárin tegin qamtamasyz etip otyrǵan memleketimizdiń járdemine, aq jeleńdi dárigerlerdiń biliktiligine rızamyz. Álemdi ábigerge salǵan búgingi koronavırýs dúrbeleńinde de bizdiń dárigerler aldyńǵy shepte, aýyr indetpen kúres maıdanynda júr. «Aman bolyńdarshy, aq jeleńdi abzal jandar!» deıdi Qaıyrboldy Sısenǵalıev. Shyn kóńilimen aıtady. 

 

Batys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar