Suhbat • 29 Naýryz, 2020

«О́z Abaıymdy» jazyp ketsem, armanym joq

352 retkórsetildi

«Meniń súıikti kitabym – Quran-Kárim, al erekshe jaqsy kóretin aqynym – Sergeı Esenın» deıdi búginde jetpis jastyń jelkenin kergen aqıyq aqyn Serik Aqsuńqaruly.

Osydan jarty ǵasyr buryn  qazaq ádebıetine «daýyldaı órtke tıgen óleńimen» qubylys bolyp kelgen aqyn poezııa patshalyǵynyń tórindegi oryntaǵynan áli túse qoıǵan joq. Qaıta, qaıyryp salǵan qyrandaı shyǵarmashylyq jumystyń «qyzylyna» qulshynysty shabytpen burynǵydan beter shúıile túsken kórinedi: kún demeı, tún demeı jazý ústindemin deıdi ózi.

Jazýdyń mehnatynan janynyń daýasyn tapqan bóri tektes aqynmen mereıtoıynyń aldynda jolyǵyp, az-kem áńgime-dúken qurǵan edik. Marhabatpen usyndyq sizderge!

– Bıyl Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy. О́zińizdi hakim salǵan sara joldaǵy sana bıigine kóterilgen aqynnyń biri sanaısyz ba? Sizdiń Abaı – ol qandaı Abaı?

– Abaı – Alashtyń rentgeni! Bárimiz de keýdemizdi ashyp sonyń aldynda turmyz: keýdemizde qandaı órt? Kókiregimizde nendeı dert?! Sonyń bári Abaıdan aınaǵa túskendeı kórinip tur!

Basyna kún týǵanda ǵana Allasyn eske alatyn ólimge bola týǵan mańdaıy qýshyq pende qusap, men de taǵdyrdyń tálkegine túskende Abaıdyń qara tomdaryna úńilemin, sonda ol sol sáttegi kóńil kúıdi tap basady! Dertime odan basqa daýa tappaı baramyn: «Abaı 1902 jyldan keıin óleń jazǵan joq» deıdi Muhtar Áýezov. Ol sonda elý tórt jasta eken. Jetpiske kelgen men de burqyratyp jazyp jatyrmyn. Ne tyndyrdym?! Qalamdastaryma qarasam, ózime degen bir qanaǵat sezim lyp etip, Abaıǵa qarasam… kókiregim syzdap, kóńilim qulazyp ketedi – eki ottyń ortasynda júrmin men! Ony oqyǵan saıyn ózgelerge ǵana emes, ózime ózimniń kóńilim tolmaı, kókiregim qars aıyrylyp barady… Aqyn kóp bolmaıdy ǵoı. Abaıdyń tusynda, Maǵjannyń, Qasymnyń tusynda qanshama aqyndar boldy. Abaıdyń tusynda da qora men qopsynyń aınalasyndaǵy aqyndar bolǵan. Biraq, Abaı bir ózi tarıhta qaldy. Negizi shyn aqyndardan góri nashar aqyndar kóp. Onyń bárin ýaqyt suryptaıdy.

Áıgili boksshy Muhammed Álıdiń rıngtegi teńdessiz mánerin qaıtalaımyn dep aýyr salmaqta óner kórsetken bylǵary qolǵap sheberleriniń bútindeı bir býyny dalada qalǵan eken. Sol sııaqty Sizdiń poezııadaǵy qaıtalanbas qoltańbańyzǵa eliktep, sizshe jazǵan, jazyp ta júrgen aqyndar bar. Bular sonda durys jolmen kele jatyr dep oılaısyz ba?

– Bir kezde Tumanbaıǵa eliktedik, Jumekenniń tereńine de súńgip kórgimiz keldi. Qadaǵanyń qalyń oı ormanyna kirip ketip, adasyp, shyǵa almaı júrdik. Muqaǵalıdy pir tuttyq. Bul - zańdy qubylys. Qandaı talant bolsyn, taqyr jerden shyqpaıdy, qunarly topyraqtan ǵana týady. Allaǵa shúkir, biz týǵan Atyraý-Arqa-Alataý-Altaı aımaǵy adamzat qaýymdastyǵynyń saıası kartasyndaǵy eshkimge uqsamaıtyn ulan baıtaq ólke edi. Munda úsh myń ǵasyrdaı Salt Atty Kóshpeliler órkenıeti saltanat qurǵan! Uly Maǵjan asqaqtata jyrlaǵan Turan jeri bul! Epos Eli!

Asan Qaıǵy  –  Qart Abyz, –

Aldy jaryq bolǵan, mine, arty  –  ańyz.

Anam  – Umaı.

Atam  –  Kók Túrik.

Qyzym  –  Qyz Jibek.

Ulym  –  Alpamys!

Jerden jemit terip jegen qýlardyń,

Tálkegine túsip qalaı ýlandym?

Bal  –  tandaıym.

Jarqyrap aq mandaıym,

Men  – Epostan týǵanmyn.

Kóz jumylsa – Kók Táńirdi kórem kep,

Kókte júrgem.

Kórgen emen tómendep:

«Qozy Kórpesh  –  Baıan Sulý» deıtuǵyn

Jyrdan týǵam  –

О́ne-boıym óleń bop.

Besikke de týa jyrmen bólengen,

О́leńmenen órelengen tól em men.

О́mirmen de Kempirbaısha egilip,

Hoshtasqanmyn óleńmen!

Altyndaıyn hıssaǵa aptap óz basyn,

Bozdasa jurt myna mendeı bozdasyn:

«Qozy Kórpesh-Baıan Sulý»  –  janardan

Aıagózge tamyp ketken kóz jasym!

Janaqtaıyn jasyn bolyp jarq etip,

Qasym bolyp, –

Qaraormanǵa ant etip, –

O, Ǵalamzat!

Saǵan ushyp kelemin,

Mahabbatsyz dúnıeni tárk etip!

...Atsha týlap,

Alpys eki tamyrymnyń búlkili,

Saǵynyshtan sarǵaıdy izdep túrkini;

Úısin,

Arǵyn,

Adaı bolyp aldym da,

Abaı boldym bir kúni...

Biz aldymyzdaǵy aǵa býyndy áýlıe kórip, pir tutqan býynbyz, óz soqpaǵymyzdy taýyp alsaq dedik. Olar bolmasa, biz de joq edik. Seniń saýalyń Andreı Voznesenskııdiń «Povtorenıe – mat tvorenııa», degenin eske túsiredi.  Biz osyndaǵy «shala shekspır», «bolmaı qalǵan belınskııler» qusap «bizge deıin jóndi ádebıet bolmaǵan...», dep oılaǵan da, aıtqan da emespiz... О́kinishke qaraı, sol sózdi bir shıki balalar aıtyp júr qazir...

1986 jylǵy jeltoqsan qozǵalysy kezindegi Qaraǵandyda bolǵan stıhııaly túrdegi mıtıngte bir jas jigit Sizdiń «Qasqyrdyń monology» atty óleńińizdi oqyǵanda, jurttyń erekshe tebirengeni este qalypty... Osy óleńdi qansha jasyńyzda, qandaı jaǵdaıdyń kúıinde jazyp edińiz?

– Umytpasam, bul óleń ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldary jazyldy. Azattyqty ańsap, Kókbóri bolmystyń ishtegi qyjyldyń syrtqa shyǵýyn qalaǵan tilekten týǵan ǵoı jyr ǵoı. Baıqaımyn, jastarǵa bul óleńim unaıtyn bolsa kerek, orta tolǵan túrli otyrystarda oqıdy eken degendi estımin...

Al endi, jeltoqsan oqıǵasy kezinde  oqylǵanyn bilmeıdi ekenmin. О́leńniń osyndaı taǵdyrsheshti kezeńdegi tarıhı oqıǵalar ústinde oqyrman júregindegi tilekpen qaýyshqanyna qýaný kerek, árıne. Iаǵnı, ol óziniń mıssııasyna adal dep esepteýge bolatyn shyǵar.

– Osy jasqa deıin jergilikti atqarýshy bıliktiń oń nazarynda bolyp kelesiz. Muny Sizdiń til tabysýǵa usta dıplomatııalyq qabiletińiz dep qabyldaımyz ba, álde bıliktiń ataqty aqyndy ózine nıettes etip alýda ustanǵan suńǵyla saıasatynyń jemisi dep baǵalaımyz ma?

– Budan «dıplomatııa» izdeýdiń keregi joq, jańa qoǵam quryp jatqan elińe qalaısha syrtynan synap, minep qarap turasyń? Bir formasııadan ekinshi formasııaǵa ótý qııamet-qaıym dúnıe. Oryny oısyraǵan kemshin zattar qaıtse de bolmaı qoımaıdy. Aýyr júkti elińmen birge kóterý – meniń azamattyq pozısııam, mine, osy! El ne dese o desin!

– Sizdiń shyǵarmashylyǵyńyzdy jaqsy biletin aǵa býyn ókilderinen eger Serik Aqsuńqaruly proza salasynda qalam terbegende, ol aqyndyǵynan áldeqaıda qýatty bolar edi degendi estip edik... Siz munymen keliser me edińiz?

– Men úshin proza da – poezııa! Aıyrmashylyǵy – aqynnyń prozasy ol.

– Jazba aqyndarynyń músháırasy kóbeıdi. Sonymen birge, bul salaǵa jeń ushynan jalǵasqan sybaılastyq sıpaty bar is-áreketterdiń sińe bastaǵany týraly da áredik aıtylyp qalyp júr. Qazylar alqasynda jıi otyrasyz, Sizdiń pikirmen jurttyń bári sanasady. Osy turǵydan kelgende, joǵarydaǵy synı pikirlerdiń jany bar dep oılaısyz ba?

– Múshaıra – búginde jazba aqyndardyń kúnkóris kózi. Kúnkóris júrgen jerde daý-damaı da júredi... Qalamaqy máselesi jónimen sheshilse, aqyndardyń onda nesi bar?

Siz uzaq jyldar Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Qaraǵandy bólimshesin basqardyńyz. Osydan biraz jyl buryn Sizdiń áriptesterińizdiń bul saladaǵy jumysyńyzǵa syn aıtqany este. Búginginiń bıiginen buǵan qandaı jaýap berer edińiz jáne sol bólimsheniń tizginin senimdi qolǵa tapsyrdym dep oılaısyz ba?

– Jazýshylar odaǵy degen qashanda daý-damaıdyń ordasy bolǵan. Sovet ókimeti kezinde sondaı edi, qazir, tipti, onyń daýy kúnnen-kúnge órship barady. Men 1991 jyldan osy odaqtyń Qaraǵandy, Jezqazǵan oblystaryndaǵy bólimshesin basqaryp edim, abyroı da, alǵys ta almadym. Alatyn aılyǵy óz aldyna, otyratyn keńsem de bolǵan joq. Biraq, qoldan kelgen jumysty atqardyq. Qaraǵandy bir kezdegi Karlagtyń tý tikken jeri ǵoı. Jańa ǵana qazaqtanyp, ulttyq naqysh reń ala bastady. Sonyń bári op-ońaı bola saldy dep oılaısyń ba? Áli esimde, 90-jyldary Qaraǵandynyń Sovetskaıa dańǵylyna Buqar jyraýdyń atyn beremiz dep, jylqyshyǵa jyr, qoıshyǵa sóz bolǵanbyz. Alekın degen bir jazarman Abaıdyń «Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý, О́leńi biri – jamaý, biri – quraý...» degenin taýyp alyp, osy da aqyn ba dep, Qaraǵandyny bir shýlatqan! Ony oǵan qazaq aýdaryp bergen! Al, kerek bolsa?! Men sol kezde «... oıyna kelgenin isteı me?!» dep «Ortalyq Qazaqstan» gazetine maqala jazdym. Sonda oblys ákimi Petr Nefedev «Ult arazdyǵyn týdyryp jatyr» dep meni sottatyp jibermek bolǵan...

Lenınniń eskertkishin alý da ońaı boldy ma bizge? Qaraǵandyda qalalyq ákimdiktiń aldynda aq mańdaıy jarqyrap Qazdaýysty Qazybek tur! Olaı-bulaı ótken júrginshini kerýen saraıdyń aldynan Qanysh Sátbaev qarsy alady! Arada 100 jyl ótkende kir jýyp, kindik kesken jurtyna Qasym aqyn qaıtyp keldi! «Saryarqa» kitaphanasy aıdarymen Qaraǵandy qalamgerleriniń 100 tomy jalǵannyń jaryǵyna shyqty, Qazdaýysty Qazybekten jap-jas Mıras Asanǵa deıingi jyr táji bul! Ár eki aı saıyn respýblıkalyq «Qasym» jýrnaly jaryq kórip turady. Endi Arqada «Qasym úıi» shańyraq kótergeli jatyr. Osy oqıǵalardyń bel ortasynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń oblystyq bólimshesi júrdi ǵoı!  Mynaý óleń sol kezde jazylǵan:

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń fılıaly,

Etek-jeńin endi kep jınady.

Ony qınasa, –

Sovet ókimeti qınady;

Qaz Daýysty Qazybekten –

Mırasqa deıingi býynnyń júz tomyn,

Oǵan Táńiri syılady!

Etek-jeńin endi kep jınady.

Men oǵan syımasam qaıteıin,

Bir kezde Jaqań da* syımady...

Jarqyrap Kún dıdary,

Etek-jeńin el jańa jınady.

... 70-ke, 80-ge kelgenshe jazbaǵan dúnıeńdi,

Jazyp bere me –

Jazýshylar odaǵynyń fılıaly...

(*Jaıyq Bekturov – Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Qaraǵandy-Jezqazǵan oblystyq bólimshesiniń jaýapty hatshysy (1957-1990 j.j. – Q.Á)).

Osydan bir-eki jyl buryn óz ótinishimmen odan kettim. «Ornyma menen góri isker, menen góri talantty jasty qoıý kerek» dep usynys jasadym. «Ondaı adam bar ma?» dedi. «Bar, «Qasym» jýrnalynyń redaktory Serik Saǵyntaı» dedim. Qazir fılıaldy sol jigit basqaryp júr.

«Qazaqqa es kirgende, Abaı eskiredi» degen sózdi Siz óz bıigińiz turǵysynan qalaı uǵynyp, qaıtip tápsirler edińiz?

Bireýler Asqar Súleımenovtiń  «Qazaqqa es kirgende, Abaı eskiredi» degen sózin qaǵyp alyp, san-saqqa júgirtip júr. Abaı da ýaqytsha eken dep máz-máıram bolady! О́zderi ǵana máńgilik sekildi... Abaı eskirmeıdi! Qazaq halqy qandaı máńgilik bolsa, ol da máńgilik! Muhtar Áýezov óziniń dáýirnamasyn nege «Abaı joly» dep atady? Alash máńgi el bolǵysy kelse, osy Abaı jolymen júrýi kerek degendi ısharat qylǵany ol! Allanyń jolyna túsý úshin eń áýeli Abaı jolyna túsýimiz kerek-ti. Asqardyń da jumbaqtap aıtyp otyrǵany osy ǵoı! Asqar Súleımenovti indetip oqysań, onyń Abaıdy qalaı pir tutqany taıǵa tańba basqandaı kórinip tur ǵoı. «Men Shyńǵystaýǵa Abaıdyń basyna kúlli kúnámnan arylý úshin baramyn!» degen joq pa?! Hakimdi qyzyl sózdiń qyjyrtpasyna aınaldyrmaı, biz de ony, ospadar oıymyz ben kúlli kúnámizdan arylý úshin tobyr bolmaı, el bolý úshin basymyzǵa jastanyp oqýymyz kerek! Uzyn sózdiń qysqasy – osy!

Siz úshin ataqtyń qandaı paıdaly jaǵy bar? Mysaly, Siz birneshe ret Memlekettik syılyqqa úmitker retinde usynylyp, laýreattyqqa qol jetkize almaı qaldyńyz. Osy jaıt Sizdiń jan-dúnıeńizge, shyǵarmashylyǵyńyzǵa keri áserin tıgizdi me?

– Eshkimge eshqandaı da renishim joq. Bul syılyqty men túgili kezinde Qasym da, Muqaǵalı da ala almaǵan...

– Siz ózińizdiń eń basty shyǵarmańyzdy jaza aldyńyz ba? Jalpy, shyǵarmashylyq ómirde bolsyn, bylaıǵy pendeaýı tirlikti alǵanda, ózińizdi tórt qubylasy túgel baqytty janmyn dep sanaısyz ba?

– Biz Abaıdan keri, keıin sheginip baramyz! Bizdiki bos áýre eken, átteń, Qasym, Muqaǵalı, Jumekendi de osylaı bir súzip shyǵatyn bireý bolsa, О́leń jazýdyń tehnıkasyn meńgerip alyp, burqyratyp jaza beretin professıonaldyq aqyndyqtyń da aıyqpas bir dert ekenin Aleksandr Blok baıaǵyda-aq aıtyp ketipti. Aldymyzda Abaıdaı uly úlgi turǵanda munymyz ne?! Endi ǵumyrym jetse, «О́z Abaıym» (M.Svetaevanyń «Moı Pýshkıni» sekildi) týraly bir kitap jazyp ketsem, armanym bolmas edi. Endi, Alla jazsa, soǵan otyramyn!

– Jas kezińizde sizdi qolyna dombyra alyp, aıtysqa qatysqan dep estidik. Osy ras pa? Jalpy, poezııada jazba aqyn men aıtysker shaıyrdy salystyrýǵa bola ma? Nemese aıtyskerden jaýhar dúnıeler týdyratyn jaqsy aqyn shyǵa ma?

– Áli esimde, ótken ǵasyrdyń 80-jyldary aýdan, sovhozdarda da aıtys boldy. Biz sózin jazyp beremiz, bireýler ánge salyp aıtýshy edi. Aıtys keıinnen, 90- jyldary ulttyq naqysh aldy ǵoı. Sýyryp salyp aıtý óneri qazaq, qyrǵyzǵa tán erekshe óner-di... «Kempirbaıdyń Ásetpen baquldasýy» degen bir jyr bar.  Álem ádebıetinde joq mundaı jaýhar dúnıe! Qazaq aqynynyń sýyryp salyp aıtqan jyry! Sol óleń túpnusqadaǵydaı kórkem qalpynda basqa tilge tárjimálana ma?

Sol Kempirbaıdan bizge jetip, jıyrmasynshy ǵasyrdyń shańyna kómilgen aıtys ónerin arqasyna arýaq qonǵan Júrsin Erman betindegi shań-tozańyn súrtip, jeti qat jerdiń qalyń qatparynan sýyryp alǵan edi. Keıingi kezde ol da qojyrap barady...

Bul kóshpelilerdiń ómir súrý saltynyń bir túri edi. Ony osy zamanǵy poezııamen salystyrýǵa bolmaıdy!

– Qazirgi tańda sizdi álem boıynsha, sonan soń Qazaqstandy alǵanda ne nárse qatty alańdatady, tolǵandyrady?

– Alańdatatyn dúnıe kóp-aq. Mynaý qytaıdan kelgen koronavırýs, teńgeniń qunsyzdanýy da ońaı bolyp tur ma? Másele – osydan aman-esen ótýde. Oǵan qazaqtyń erik-jigeri jetedi dep oılaımyn.

– Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń qazirgi jumysyna kóńilińiz tola ma? Jalpy, bizdiń qoǵamda óziniń azamattyq pozısııasyn batyl bildirip júrgen aqyn-jazýshylar dep kimderdi ataı alasyz?

– Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń búgingi qolǵa alyp jatqan isterine kóńil toıady. Osy kúngi qazaq jyrynyń injý-marjany BUU-nyń alty tilinde jarııalanyp jatyr, onyń ishinde meniń de biraz óleńim bar. Eki birdeı halyqaralyq forým ótti. Ázirge bul az sharýa emes, árıne.

Azamattyq pozısııasyz ádebıet bolmaıdy. Qoǵam, zaman týraly óziniń batyl oılaryn ortaǵa salyp júrgen qalamger kóp-aq. Qanshama jyl boldy, jazǵanyna qalamaqy almaı-aq jazyp jatqan kimder? Qazaq qalamgerleri!

– Ana úshin balasynyń bári birdeı. Degenmen, ana ekesh ananyń da jasyryp jaqsy kóretin balasy bolýy múmkin ǵoı. Osy turǵydan kelgende, Sizdiń poezııada baǵyńyzdy ashqan, bylaısha aıtqanda, qazir basqasynan joǵaryraq baǵalaıtyn týyndyńyzdy ataı alasyz ba?

– Aqynnyń sońǵy óleńi janyna jaqyn bolady. Degenmen, kózime erekshe ystyǵy – «HH ǵasyrdyń 20 sáti» atty poema-panorama. Onyń alǵashqy nusqasy «Sosıalıstik Qazaqstannyń» bir betin tutas alyp shyǵyp edi bir kezde. Sondyqtan, «Egemen Qazaqstannyń» orny maǵan elden erek bólek!

– Áńgimeńizge rahmet. Som júrek soǵysynan, júırik qalam siltesinen jańylmasyn!

 

Áńgimelesken Qaırat ÁBILDA,

«Egemen Qazaqstan»

QARAǴANDY

Sońǵy jańalyqtar

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

66 paıyzy er-azamattar...

Medısına • Búgin, 07:13

Kúngeı men kóleńke

Rýhanııat • Búgin, 07:05

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Búgin aıt namazy oqyla ma?

Rýhanııat • Keshe

Búgin - Oraza aıt merekesi

Rýhanııat • Keshe

Maıdan dalasynan tabylǵan báki

Aımaqtar • 23 Mamyr, 2020

Uqsas jańalyqtar