Rýhanııat • 30 Naýryz, 2020

Kúı qudireti

74 retkórsetildi

Arqa dalasyn jaılaǵan, Kóksheniń baýyrynda kún keshken arýaqty Aqan batyrdan qalǵan bederli bir belgi bar. Ol Zerendi aýdanyndaǵy Aqan aýylynyń janyndaǵy úzilip túsken monshaqtaı móldirep jatqan Aqan kóli. Aýyl da, kól de Alashtan asyp týǵan perzentiniń atymen atalǵan. Bul búginginiń qurmeti, burynǵynyń ónegesi.

Kún naıza boıy kóterilgen. Alty qanat aq úıdiń ishi qońyr salqyn. Qaq tórdegi qos qabattap tóselgen jum­saq kórpeniń ústinde bir jambas­taı qısaıǵan, qapsaǵaı deneli, dóńgelek shoqsha saqaldy, jalańash qoldarynyń túgi syrtyna teýip turǵan Aqan batyr­dyń qulaǵyna alystan talyp shyqqan at dúbiri shalyndy.

Ádette beısaýat jolaýshy taı shaptyrym jerden aty­nan túser edi. Ilkiden kele jat­qan izettiń belgisi. Bul joly syrttaǵy jolaý­shy tym taqap keldi. Álde kóne salt­ty bilmegeni, bálkim, jaý túsirgen batyrdyń jaraqattanyp, otbasynda omalyp jatqanyn estigen eser bireý. Bóksesin kótere almaı jatqan batyr maǵan ne ister deısiń degen syńaı tanytyp tur ma. Beısaýat jolaýshynyń bul isi batyrdyń janyna batyp ketti.

– Qaısyń barsyń?! – dep sańq etken Aqan batyr.

Álekedeı jalanǵan eki jigit kirip keldi.

– Anaý ádepsiz kim, áı? – dedi Aqan batyr.

Álgi ázirde alystan talyp estilgen at dúbiri tym taqaý, aýyl irgesinen shyqqan. Úzeńgini syńǵyr etkizip attan túskenin estidi.

Ánsheıinde ár nársege kóńil aýdara bermeıtin kesek bitimdi, sál-pál ańǵal minezdi Aqan batyr bul joly shıryǵyp qatty namystanǵan. Namystanatyn jóni de bar edi. Byltyr Ulytaýdyń ete­ginde estektermen bolǵan qatty shaı­qasta beline shoqpar tıip shoıyry­lyp qalǵan. Endi mine, kózge kúıik bol­ǵan­daı, kesken dóńbek qusap tór aldynda qımylsyz qalǵan Aqan batyrdy «endi qolyńnan ne keledi» deıtindeı basyna shaýyp, tóske órlep, tup-týra aýyldyń qotanyna deıin attan túspeı keledi.

Alty qanat aqboz úıden atyp shyq­qan qos jigit turqy uzyn, shoqtyǵy bıik qarager atty shaýjaıynan ustap adal­ba­qanǵa alyp keldi. Beımezgil ýaqytta batyr aýylynyń tynyshtyǵyn buzǵan, kónetoz shapan kıgen, júzi jelqaqty, qara saqaldy, eńsegeı boıly jolaýshy eken. Qanjyǵasyna baılap alǵan dombyrasy bar.

Áýeli jón surasqan. Eńsegeı boıly jolaýshy qara dombyranyń qabyn sy­pyryp tastady. Álde kóp ustal­ǵan­dyqtan, álde kıiktiń maıyn jaq­qan­dyq­tan ba eken, qara domby­ranyń saǵaǵy jyp-jyltyr. Jolaýshy dombyrasyn kúı­lep uzaq otyrdy. Sodan soń josyla tartqan.

Áýeli saltanatty ráýishtegi saryn alty qanat aq úıdiń ishine tógilip júre berdi. Qus jastyqty qoltyǵyna qysqan Aqan batyr sál-pál alǵa umsynǵandaı. Kúı saryny jabyrqaǵan janyna maıdaı jaǵyp barady. Shalqar dala, saǵym oınaǵan sary dalanyń mamyrajaı kúı keshken mezgili. Áne kóz ushynda bir úıir qaraquıryq josyp barady. Súmbile sýǵa qulaǵanymen, shóptiń reńi taıa qoı­ma­ǵan. Soltústikten esken jelmen erkek shóptiń basy tynymsyz terbeledi. Bir sát demin ishine tartqan dalanyń ýili ty­nymsyz bebeýlep, keýdesinde jany bar­dyń bárin alysqa, tym-tym alysqa sha­qyrǵandaı.

Kúı ıirimine óne boıy qorǵasyndaı balqyǵan Aqan batyrdyń esine ótken jylǵy qandy maıdan shaıqas tús­ti. Jaman Jalǵyztaýdyń arǵy betin­degi az-muz estek es jıyp, atqa minip, jigit jınasa ke­rek. Áýeli Jaqsylyq Qaraýyl­­dyń alty aýylyn shaýypty. Jelik­ken jaý­dyń jasaǵy Jekeboıaqqa jetkenshe, Shuń­ǵyr­shanyń qolyn bas­tap Aqan da jetken. Borlyq ózeni­niń jaǵa­synda eki qol kezdesti. Shuń­ǵyr­shanyń úsh júz jigiti estektiń bes júz qaraly jasaǵyn áp-sátte qasqyr shap­qan qoıdaı qyrǵan.

Oń bilegin sybanyp, kerege kóz aq saýyt­tyń jeńin túrip tastaǵan Aqan batyr menmin dep keýdesin soqqan eki jigit áreń kóteretin naızasymen estektiń jeti-segizin shanshyp tastaǵan. Astyndaǵy aqbozy da jaı oǵyndaı zýyl­dap, mashyqty qalpynan tanar emes. Qan maıdanǵa kirgende Aqan batyr aqbozdyń shylbyryn bos tastaıtyn. Tek taqymymen ǵana ym, baǵyttap otyrady. Janýar ıesiniń oıyn túsinbeı qalǵan jeri joq. Eki qoly birdeı bos Aqan batyr zildeı naızasyn umsyna tolǵap, qaharlana túıregende jan shydap kórgen emes.

Maıdan sál saıabyr tapqan. Tus-tu­sy­nan shirigen bózdeı sógilgen estek­tiń qoly jan saýǵalap ketti. At ústinde qal­ǵanyn Shuńǵyrshanyń batyr jigitteri naızanyń ushy­na, qylyshtyń júzine baılaǵan. Aqboz atymen maıdan dalasyn barlap, alańsyz tur edi. Qapyda qaldy. Endi bir mezette dál segizkózinen áldene sart ete túsken. Qaıyń shoqpar eken. Qara bujyr, eki ıyǵyna eki kisi mingendeı zor deneli estek qaqyrata soǵypty. Aqboz attyń saýyrynan sypyrylyp túse bergen Aqan batyrdy Kenjebaı men Qonys­baı qos qolty­ǵynan demeı ber­gen. Sodan qaıtyp úzeńgige aıaǵyn sala almaı qaldy.

Úzeńgige aıaq salǵandy aıtasyz, jan adamǵa bastyrmaǵan ór keýde bir bólek, bókse bir bólek. Shamasy, es­tektiń shoqpary omyrtqasyn opyryp jibergen.

Kúıshi endi bir sát alapat daýyldy, quıyndaı jigerli sarynǵa kóshken. Joryq kúıi. Qara bulttaı túnerip kelgen qalyń qalmaqtyń susy sumdyq. Kún astynda almas qylyshtar zeńgir kók­ten qara jerdiń tósin qaq aıyryp túsetin naıza­ǵaıdaı jarqyldaıdy. Aq saýyt­tar­dyń júzinde pushaıman eldi mazaq qylǵandaı aq torǵyndaı úlbiregen ap­paq sáýle jymyń-jymyń etip, kóz­­de­rin ashyp-jumyp diril qaǵady. Ajal ańsaı ushqan sur jebe endi-endi elim dep eńiregen izgi nıet shúpildeı tolǵan adal keýdege, arman tunǵan keý­dege kere­qa­rys qaqyrata kirip qada­­la­­tyndaı. Shurqyraı kisinegen qalyń jylqynyń tuıaǵynan ushqan qara topy­raq qara bultqa aınalyp, qara bult el­diń, Shuń­ǵyr­shanyń qara qaıǵysy bolyp ketkendeı me, qalaı?!

Dál osy sátte Alash qoly arýaq­ta­nyp, basyna kirip bas saýǵalatqan quba qalmaqtyń joıqyn, serpindi shabýylyn toıtaryp, jeńiske jetkendeı me. Kúı saryny ózgeshe edi. Qos ishekten órilgen myń san dybys elim-elim dep eńirep jat­qandaı. El basyna kún týǵanda erler osylaı jatar ma, týyrlyǵyńdy keskileıtin tentek jurtty basyndyryp qoıasyń ba? Shalǵyny belden keletin ata qonys – Ashyly Jekeboıaqtyń jasyl jaılaýyn quba qalmaqtyń atynyń tuıaǵy tozdyratyn boldy-aý endi.

Alty aı qys boıy saryjanbas bolyp qozǵalyssyz jatqan Aqan batyr alǵa qaraı bir umsyndy. О́ziniń boıy­na qys boıy tirshiliktiń nyshany baıqal­ma­ǵan qos jaýyrynynan tómen jan kirip kele jatqandyǵyn ańǵarǵan da joq. Qýatty qoldarymen astyndaǵy túıe­jún kór­pe­niń pushpaǵyn syǵymdaı berdi.

Atqa qonǵan ár adam dál mynadaı daýylpaz úndi estise shydap tura almas, jaıbaraqat jata almas. Jata alsa, batyrlyǵy qaıda, baǵylandyǵy qaıda? Aqan batyr da shydaı almady. Kúı saryny qulaqtan kirip, tula boıdy dýyldatyp, erlik tunǵan keýdeni kókteı ótip, qos jaýyrynnyń omyrtqamen tutasqan jerin sabaqtaı, segizkózge quıylǵan. Álden ýaqytta Aqan batyr óziniń jú­re­­lep otyrǵandyǵyn ańǵardy. Endi bir ýa­qytta keregege ilingen keregekóz aq saýy­tyn kıip jatyr eken. Dál osy sátte eńsegeı boıly kúıshiniń sumdyq sa­ry­nyna balqyp otyryp, alty qanat aq ordadaǵy shetin jaǵdaıdy ózderi de baı­qaı almaı qalǵan eki kútýshi jigit da­laǵa atyp shyqqan.

– Súıinshi, súıinshi!

– Batyr jazyldy!

– Batyr ornynan turyp ketti, estı­sińder me, eı jamaǵat!

Qos jigittiń qosarlana shyqqan jan daýysy tylsym tóńirektiń únsiz shy­myl­­dyǵyn qaq aıyryp, qozykósh jerge jetkende batyr aýylynyń eńkeı­gen kárisi, eńbektegen balasyna deıin alty qanat aq ordanyń shalǵyny japy­ryl­maǵan irgesine jınalyp qaldy.

– Aq sarybas! – dedi bireýler.

– Qudaı kóz jasymyzdy kórgen eken,–desti ekinshi bireý.

Aqboz úıdiń ishinde, qaq tórdegi kıik bósteginiń ústinde maldas quryp otyrǵan kúıshi áli de ózgeshe saryndy órip otyr. Qos ishek, toǵyz perne, bes saýsaq. Lyqsyp tógilgen, sharasyna syımaı aqtarylǵan joryq kúıi. Kúı endi bir mezette ózgeshe áýen ańǵartqan. Qalyń qalmaq eski kezdemedeı sógilip, keıin ysyrylǵan. Qalmaqtyń alamandary birinen soń biri at jalyn qushyp, ajal tapqan. О́zgeniń jerin ańsaǵandar sol jerde miskin bolyp qalmaq. Máńgilikke!

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Gadjetti jıi súrtken de zııan

Tehnologııa • Búgin, 07:48

Basqa basylymdardan

Álem • Búgin, 07:39

Pákistanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 07:37

Taıaý Shyǵys taǵy da dúrlikti

Álem • Búgin, 07:36

La Lıga 8 maýsymda bastalady

Fýtbol • Búgin, 07:33

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

66 paıyzy er-azamattar...

Medısına • Búgin, 07:13

Elektrondy qujat kúshine enetin kezeń

Tehnologııa • Búgin, 07:10

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Eń tabysty tennısshi

Tennıs • Búgin, 06:35

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Búgin aıt namazy oqyla ma?

Rýhanııat • Keshe

Búgin - Oraza aıt merekesi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar