Rýhanııat • 31 Naýryz, 2020

Qubylys

310 retkórsetildi

Ánýar degende – izdenýmen ótken ǵumyr-aı degiń keledi... Teatr synshysy Áshirbek Syǵaıdyń júrek túkpirinen erekshe tolǵanyspen shyqqan osy bir saǵynysh tunǵan sózi Ánýar álemine boılasaq dep qolǵa qalam alǵan bizdiń de oıymyzǵa oralyp, sanamyzdan kólbeńdep óte berdi... О́ıtkeni, Ánýar Moldabekov nápaqasyn ónerden tapsam, kúnimdi kórip, otbasymdy asyrasam degen kóp oryndaýshynyń biri emes edi. Ol – akter deıtin aıaýly mamandyqtyń shyn mánindegi sınonımindeı áser beredi ár kóńilge... 

Shege – sheberlik

Rejısser Sultan Qojyqovtyń áıgili «Qyz Jibek» fılminde Ánýar Moldabekov Shege rólimen jarqyraı kórinedi. Kúni búginge deıin Ánýar dese, eń birinshi kóz aldyna birde bala minezdi, qýaqy da aqkóńil, birde jolbarys júrekti, jomart peıildi sal Shege, seri Shege elesteı beretindiginiń de negizgi sebebi osy bolar. Iá, «Qyz Jibekten» keıin halqy ony Ánýar emes, Shege dep atap ketti. Demek, bul – obrazdyń shynaıylyǵy, róldiń júrekke jetkendigi. Kıno korıfeıiniń somdaýyndaǵy Shege beınesi – shoqtyqty obraz, sheberliktiń shyńy. «Qyz Jibektiń» túsirilý jumystary kezinde Ánýar Moldabekovti aldymen Tólegenniń, ile Bekejan róline bekitedi. Keıin Shegege laıyq akter tabylmaǵan soń, tańdaý aqynjandy, jany názik, júregi keń Ánýarǵa túsedi. Akter Ánýar atalmysh róldi sheberlik shyńyna shyǵaryp, rejısser tańdaýynyń múlt ketpegenin dáleldep berdi. Jary Baıan Imashevanyń aıtýynsha, Ánýar aǵamyz Shegeniń keıpine engeni sonshalyq, daıyndyq barysynda dombyra úırenemin dep sabalap, tórt birdeı dombyrany syndyrypty. Túk shyǵara almaǵan soń, daıyndyqqa Nurǵısa Tilendıev aralasyp, dombyralardyń «jany qalǵan» kórinedi.  

Ákim TARAZI, jazýshy, dramatýrg:

– ...«Qyz Jibekti» qaıta-qaıta kórseńiz, Ánýardyń temperamenti Shegege syımaı júrgeni baıqalady. Shege – obraz retinde batyrdyń qasynda júrgen jaı ǵana jyrshysy. Al kınodaǵy Shege Tólegendi, Bekejandy oınap júrgen artıs­termen básekeles. Ár sóziniń ózinde kúıinip ketip, yza bop ketip, oqıǵadaǵy basty keıipker sol sııaqty alǵa túsip ketip, ózin-ózi aýyzdyqtaı almaı qalyp, berile oınaıdy. Kórermenniń esinde bolsa, Tólegen ákesiniń ruqsatyn ala almaı, Bazarba­ı bata bermeı qoıǵan kezdegi Shegeni Ánýar sonshalyqty ǵajap somdaıdy. Onyń artıst ekenin umytyp ketesiń. Shege bop halyqtyń atynan, jyrshynyń, aqynnyń atynan kúıinesiń. Sebebi bul jerde Shege myńdaǵan kórermenniń ókiline aınalady. 

1

«О́telmegen paryz» hám Ánýar

Ánýar Moldabekovtiń akterlik múmkindigin múldem jańa qyrynan kórsetetin kelesi róli – Serik Jarmuhamedovtyń «О́telmegen paryz» fılmindegi Qojabek qarııa beınesi. Alpystan asqan aqsaqaldyń nanymdy qımyly men shynaıy sheshimderin kórip, róldi bar bolǵany 46 jastaǵy jigit aǵasy oınap jatyr dep, tipti de oılamaısyz. Akter tabıǵatynyń qarııa bolmysymen astasyp, bite qaınasyp ketkeni sonshalyq, kóz aldyńyzdaǵy Ánýaryńyz bir-aq sátte Qojabek aqsaqalǵa aınalyp júre beredi. Muny endi sheberlik demeı kórińiz! Fılm rejısseri Serik Jarmuhamedovtyń aıtýynsha, «О́telmegen paryzda» Ánýar Moldabekovtiń tapqyrlyq tanytyp, ózindik sheshimder qosqan tusy óte kóp. Máselen, rejısserdiń eń sátti shyqqan kórinis dep baǵalaıtyn epızody – Qojabek qarııanyń dastarqandaǵy nannyń qıqymyn asyqpaı qolymen sypyryp alyp, aýzyna salatyn tusy. Osy kórinis  Ánýar aǵamyzdyń óz sheshimi kórinedi. «Ánýarmen jumys isteý óte qyzyq bolatyn. О́ıtkeni Ánýar ekrannan ózine laıyqty detaldar taýyp otyratyn. Ol detal qýǵysh, anyqtaǵysh, detal sezgish akter bolatyn» – deıdi rejısser. Al jary Baıan apaıdyń áńgimesinen túıgenimiz, Ánýar aǵamyz atalmysh fılmde qaıyn atasyn somdap shyǵypty. Túsirilim jumysy kezinde aýylǵa birneshe kúnge ketip qalyp, ákesiniń tabıǵatyn jiti zerttep, Qojabek rólin tyń detaldar men tosyn shtrıhtarǵa baıytqan eken. Ásirese, aýyldan kelip, qalanyń qytymyr tirligine tosyrqaı qaraǵan qarııanyń balkonǵa shyǵyp, tómenge úreılene qaraıtyn jeri aýyl adamdarynyń tabıǵatyn dóp basatyn asa sátti kórinisi edi deıdi. Biraq, ókinishke qaraı, ol epızod fılmge enbeı qalypty.


Doshan JOLJAQSYNOV, Qazaqstan halyq ártisi:

– Ánýarbek aǵanyń bir ereksheligi – kez kelgen róldi birden ózine ólshep-piship alatyn tabıǵatynan alǵyrlyǵy. Oısha obrazyn jasap alǵan akter daıyndyq barysynda odan ári jetildirip, kem-ketigin toltyryp, keıiptemek keıipkeriniń jyqpyl-jyqpylynyń bárine jetedi. «О́telmegen paryzdy» túsirý kezinde Ánýarbek aǵanyń osy qasıetine erekshe tánti boldym. Máselen, ulynyń ómirge tym jeńil qaraǵanyna kúızelgen qarııa sol ishki jan dúnıe arpalysyn júrisimen-aq  qalaı sheber jetkizedi. Ár qımylyna úlken maǵyna syıdyrýǵa janyn sala izdengen akterdiń qasyna erip júrýdiń ózi – birinshiden, jaýapkershilik júktese, ekinshiden, úlken mektep. Shyńdalyp shyqqandaı boldym. Bul kisiniń janynda júrip artyq sóz qosý, orynsyz ásirelep, jasandylyqqa barý, qısynsyz qımyl jasaý, bolmasa oınap turyp, basqa bir nársege kóńil aýdarý múmkin emes. О́ziniń sahnalyq serigimen kádimgi adamı tildesip turǵanymen, ar jaǵynda óńmenińdi sýyryp alatyndaı bir ótkirlik, jan balasy túsinip bolmas bir qupııa qatqyldyq jatady. Sol kúshtiń áseri bolsa kerek, janynda turǵan sen de jylanǵa arbalǵan torǵaıdaı, serigińniń sózine senip, óziń de sol deńgeıde kórinýge tyrysasyń. Sol jolda izdenesiń.  

«Qan men ter»

Qaıtalanbas ózindik boıaý naqyshymen kóńilge berik ornyqqan Shege – Ánýar endi birde Elaman bolyp ekrannan jalt bergende, bir-birine múldem kereǵar, kontrasty beınelerdiń qalaısha bir akterdiń boıynan nópirdeı tógilip jatqanyna tań qalasyz. Alapat sezim men shekteýi joq sheberlikke eriksiz bas ıesiz. Qaı janrǵa salsa da muqalmaıtyn akterlik mol qýatty, kez kelgen rólde zapyrandaı aqtarylyp túsetin ishki qunardyń moldyǵyna tánti bolyp,  tanym men talǵam tereńdigin moıyndaısyz. Jalpy, ónerge kelgende ózin-ózi aıamaý, janyn salyp eńbektený – Ánýar Moldabekovtiń tabıǵatyna tán daralyq. Áriptesteriniń pikirine súıensek, Ánýar Moldabekov qandaı rólge bekitilse de, sony jerine jetkizbeı qoımatyn kórinedi. Árbir keıipkerine júreginiń bir bólshegin úzip berer akterdiń keıipker bolmysyn ashýdaǵy janyn aıamaýymen qatar, tánin de aıamaýy ol kisiniń ómirden erte ketýine áser etkeni de aıtylyp qalady sóz arasynda. Ásirese, biz tilge tıek etip otyrǵan «Qan men ter» fılmindegi Elaman róline daıyndyq kezinde Ánýar aǵamyzdyń densaýlyǵy kúrt tómendep ketedi. Rólge áýelde basqa akter bekitiledi de, túsirilimge eki kún qalǵanda máskeýlik rejısser Mastıýgın «Moldabekovti shaqyryńdar» dep, arnaıy shaqyrtyp alypty. Bul kezdi Baıan apaı bylaısha eske alady: «Saqyldaǵan sary aıazda Qapshaǵaı jaǵasynda túni boıy baıqaýdan ótti de, erteńinde rólge bekitildi. Bul jańalyqty ózge akterler qazaq kınosyndaǵy tóńkeriske baǵalady. Ánýar fılm aıaqtalǵanda qur súlderi ǵana qalyp, qatty júdedi. Densaýlyǵy da sodan keıin syr bere bastady».

2

«Qan men terden» keıin de akter densaýlyǵyna qaýip tóndirer talaı táýekelge barady. Máselen, reseılik bir fılmde hannyń rólin oınaý úshin 10 keli salmaq qossa, ile bekitilgen kelesi rólge daıyndyq birden birneshe kelige aryqtaýdy mindettegen. Sonyń saldary densaýlyǵynda syr beredi. О́miriniń sońǵy on jylynda sýsamyr dertine shaldyqqan akter, aqtyq kúshin de kıno alańynda sarp etedi. Dertine óner áleminiń nebir ádiletsizdikteri qosylyp, aqyry alapat akterdi nebary 47 jasynda alyp tyndy. Tazalyqpen tumshalanyp, móldirlikpen matalǵan názik júrek oǵan shydamady. Sóıtip, ónerdi ómirinen joǵary qoıǵan sahnanyń sańlaǵy Ánýar M­oldabekov óz otyna ózi órtenip, qapııada kúıip ketti... Esil júrek solaı toqtady...

Túıin

 «Mámbetovtik masshtabtan Aımanovtyq arenaǵa kóterilgen» Moldabekovtiń ónerdegi joly, sahnalyq taǵdyry, akterlik qoltańbasy eshkimge uqsamaıdy, ózinshe oqshaý, ózinshe dara. «Qyz Jibektegi» – Shege, «Qan men terdegi» – Elaman, «Án qanatyndaǵy» – Musa, «О́telmegen paryzdaǵy» – Qojabek qarııa beıneleri oıymyzǵa dálel. «...Jyldar jyljı berer. San býyn ózgerer, urpaqtar oryn almasar. Biraq uly akter Ánýar Moldabekov, seniń ornyńnyń  tolar-tolmasy ekitalaı. Álbette, talaı jastar kóriner, óner jarystyrar, degenmen, dál sonyń ózi deıtindeı, áı qaıdam... О́ıtkeni, Moldabekov – ulttyq sahna ónerimizdegi sırek qubylys, jarqyn da dara tulǵa» – deıdi áıgili rejısser Ázirbaıjan Mámbetov. Iá, ol shyn mánindegi, qazaq ónerindegi qubylys edi...

Sońǵy jańalyqtar

Jaýapkershilik júgi aýyr

Koronavırýs • Búgin, 06:50

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar