01 Sáýir, 2020

"Jymııasyń sen nege?!"

510 retkórsetildi

Búgin – kúlki kúni. Ustazdyń jymıǵan kúlkisi taǵy kóz aldyma kele qaldy. Daýysy qulaǵymda.

Mádenıetti daýyspen mánerlep oqı jóneldi:

«Jymııasyń sen nege?» Shynymen men osy nege jymııamyn? Múmkin terezemnen túsken ótkir kún sáýlesine tik qaraı almaı betimdi tyrjıtqanymdy jymıdym dep oıladym ba eken? Múmkin tań atpaı sáýirdiń biri kúni meni aldaǵysy kelip qońyraý shalǵan qurbymnyń áziline ántek jymıǵanymdy esepke jatqyzatyn shyǵarmyn? Múmkin. Bári de múmkin. Biraq meniń búgingi jymıysym basqa.

Bireýdi saǵyna jymııý...

Iá, ótken kúnniń qamsyz kúnderiniń birinde sol janmen ne nársege kúlgenimiz esimizde joq, shek-silemiz qatyp kúlgenimiz esimizge tústi me eken?

Qazaq radıosyn qostym. Satıra sardary Kópen aǵa kúldirip áńgimesin aıaqtap jatyr: «Kúle bilý – ómir, kúldire bilý – óner, kúlki bolý - ólim».

Iá, men sol jandy saǵynyp jymıǵan sııaqtymyn...

Abaı hakim «Jigitter oıyn arzan, kúlki qymbat» depti.

Qazaq jalpy kúlkiniń de pálsapasyna tym áriden qaraıdy eken-aý... Rııasyz kúlki, ashy kúlki, mysqyl, orynsyz kúlki, kekesin, daraqy kúlki, jymııý, ezý tartý, kúlimsireý, qarqyldaý...

Já, osylar da jeter.

Nege jymıyp kelemin?..

Arqada kúlkiniń dástúrli mektebi ótkenin osy kúni qaısymyz aıtyp júrmiz? Aıtsań, kúlkili. Eshbir qazynamyzdy qoryp júrgen jurtqa uqsamaı yrjııamyz. Iá, kúlkiniń taǵy bir túri qalyp barady eken ǵoı, yrjalaqtaý... Tipti yńǵaısyzdaý kúlki...

Qalyń qarakesektiń Shanshar abyzynan taraıtyn jurtty Shanshardyń qýlary dep atapty. Boılaryndaǵy qýaqy minezderimen, ótkir syqaq-kelemejderimen, shanyshpa, qaǵytpa,  ajýa-qaljyńdarymen halyq arasynda úlken bedelge ıe bolǵan tuqym. Kezinde Tekebaı,  Qantaı,Tontaı, Torsyqbaı sııaqty qýlar el esinde ádil ázilderimen qalypty.

Uly Abaıdyń naǵashylary týraly sóz etkende týra osy Shansharlardyń eline soǵamyz. Edireı, Egindibulaq, Balqantaýdyń etegindegi Qý bolysynyń Shansharlary týraly aıtyp bastaımyz.  Belgili ǵalym Zarqyn Taıshybaı Abaıdyń naǵashylary týraly maqalasynda «Uly Abaı haqynda uly Áýezovten sóz qalǵan ba, Muhtar ne deıdi: «Abaıdyń óz sheshesi Qarakesek ishinde Bertis tuqymy bolady. Uljannyń ákesi Turpanmen birge týysqan Qantaı, Tontaı qaljyńmen dańqy shyqqan belgili mysqylshyl, tapqyr kúldirgiler. Bul ádet - Bertis, Shanshar rýyna túgel jaıylǵan minez. Osy Shanshardyń buryn-sońdy zamanǵa sheıin aýzynan tastamaıtyn ataqty qýy - Tontaı. Tontaıdyń barlyq ómiri tutas kúlki bop ketken. Túgelimen bastan-aıaq jeke-jeke kúlki áńgimeden quralady. Sol áńgimelerge qaraǵanda Tontaılar - qalyń qazaq ortasynyń únemi kóńilin kóterip júrgen, taýsylmaıtyn dýman, udaıy qyzyq kúldirgisi. Osy Tontaıdyń inisi Turpannan  týǵan áıel bala - Uljan. Uljanda tuqymynyń taýyp aıtqysh qaljyńshyldyǵy ábden belgili bolǵan: ... kesek qaljyń, ájýaǵa da Uljan kónterli, sozyrly, tapqyr bolǵan...»

Qatty syrqattanyp, úshkirtýge taǵy molla shaqyrtpaq bolǵan bala-nemerelerine: «Jazyla-jazyla qoja-moldadan da uıat boldy, endi ólmesek bolmas» dep óz betin ózi japqan, pánıden baqıǵa kúlip attanǵan áýlıe atamyz Tontaı – Abaıdyń naǵashylarynyń biri. Endi birde Muhań osy oıyn órbitip: «Uljan - mysqylshyl, satırık, qaljyńshyl adam bolǵan. Mine, osy minezder Abaıǵa, teginde, sheshesi arqyly enýi kerek», dep Zaqań áýeli M.Áýezovke soǵady.

Ras, aıta bersek Abaı atamyzdyń mańaıy da kúlkiden kende bolǵan joq... «Abaı jolyndaǵy» ataqty Juman qyrt qysty kúni tańerteń dáretke shyǵyp kelip, azdan soń kún buzylyp, qatty jel turyp, aq tútek boran bolyp ketip, sonda Juman terezege qarap, qatynyn shaqyryp alyp: ­ Ýaı, qatyn, sen bildiń be? Baǵana uly jaryqta otyryp alǵanym qandaı aqyl bolǵan, á!» degenine kúlmeı kór... Qııasbaıdyń uıqastaryna kúlmeı kór.

Shynymen men osy nege jymııamyn?

Bálkim Arqanyń ekinshi bir qıyryndaǵy ataqty Jyndy Ysqaqtyń marqum Aqseleý Seıdimbek aǵamyz jazyp qaldyryp ketken beıpil sózderi esime túse me eken? Bálkim Arqanyń úshinshi qıyrynan jyndy Ábenniń ázil áńgimelerine shegim qata ma eken?

Jalpy, Arqanyń bes qazylyǵyndaǵy biz siltegen bul áńgimeler áli de keshendi zertteý kútip mıyǵynan kúlip jata tursyn...

***

Búgingi kúlki tym basqa kúlki. Yzaly, ashy kúlki. Eriksiz tartylǵan ezý. Qolda baryn qadirleı almaı, qapııada qazynasyn joǵaltyp alǵan beıbaqtyń kúlkisine uqsaıdy.

Iá, beıbaq kim, qazyna ne?

Qazynamyz kúlki edi. «Qymbat kúlki».

«Jymııasyń sen nege?» degen pyshaqtyń qyryndaı ǵana qyzyl kitapty ashtym.

Ustazdyń jymıǵan kúlkisi kóz aldyma kele qaldy. Daýysy qulaǵymda.

Mádenıetti daýyspen mánerlep oqı jóneldi:

«Qurmet»

«Oblys ákimshiligi Bopyr aqsaqaldy 80 jasqa tolǵan mereıtoıymen quttyqtaı otyryp jastyq shaǵyn ótkizgen jerlerge qydyryp baryp qaıtýyna múmkindik jasaý úshin jol shyǵynyn óz moıyndaryna aldy. Sóıtip ol aqsaqal Qarlagqa, Step lagqa jáne Máskeýdegi Býtyrka túrmesine baryp qaıtty».

 

Iá, osy ustaz edi ǵoı, Valentın kúnine alǵash qarsy shyǵyp, 15 sáýir «Qozy Kórpesh Baıan sulý» kúni dep ataýdy usynǵan. Usynyp qana qoımaı, QarMÝ-dyń Stýdentter saraıynda úlken kesh uıymdastyryp, úlken nasıhatty osydan on-on bes jyl buryn bastap ketken. Kóńildi tapqyrlar klýbynda óner kórsetken «Uldar emes» komandasynyń kapıtany Perızat Myrzahmetovamen birge sol keshti júrgizip turdyq. Sharaǵa A.Keńshilikuly, E.Tóleýtaı, O.Jálel bastaǵan azamattar tóbe kórsetip, tórde otyrǵan.

Ol ustaz jaıly, árıne ustaz degende bizge ustaz, syrlasy, dosy jaıly Amangeldi Keńshilikuly  «Qashan kórsem de júzi jarqyrap, kózi kúlimdep júretin... Onyń bireýge qabaq shytyp renjigenin nemese ókpelegenin ómirimde kórmeppin» der edi.

Ustazdyń jymıǵan kúlkisi taǵy kóz aldyma kele qaldy. Daýysy qulaǵymda.

Mádenıetti daýyspen mánerlep oqı ketti:

 «Bizge tán eltańba»

Reseıdiń eltańbasyn kórgen saıyn oıǵa qalamyn. Eki basy bar samuryq qus. Osy beıne olardan góri qazirgi bizdiń eldiń bolmysyn tolyq ashyp kórsetetin sııaqty. Nege deısiz ǵoı? Qarańyz, bizde bári ekeý. Máselen, eldiń negizgi ulty qazaqty  alaıyq.  «Dástúrli» jáne «máńgúrt» bolyp ekige bólinedi. Qoldanystaǵy tilimiz de ekeý: qazaq jáne orys tili. Respýblıkadaǵy negizgi dinder-ıslam men hrıstıan. Muny da qosyp qoıyńyz. Sondaı-aq, eń quzyrly organymyz Parlamentte Senat pen Májilis degen eki palatadan turady. Astanamyz da ekeý. Bireýi kádimgi resmı, ekinshisi  «ońtústik astana» dep atalatyn beıresmı. Eki jańa jylymyz bar: birin qańtarda, ekinshisin naýryzda qarsy alamyz. Sońǵy kezde eki áıel alý máselesi de jıi kóterilip júr… Al endi osydan keıin meniń pikirimniń esi durys emes dep kórińiz».

Ol ustaz jaıly belgili ónertanýshy, ánshi Erlan Tóleýtaı da tógiltip áńgimelep berer edi. Qaraǵandydaǵy J.Bekturov atyndaǵy jasóspirimder kitaphanasy janynan  «BOTA» klýbyn qurǵandarynan bastar edi qyzyqty kúnderdi qımas saǵynyshpen baıandap... Ortalyq jumysynda ár jyldarda «Jas qazaq» klýby, jýrnalısterdiń «Dilmar» baspasóz-klýby, qyzdardyń «Shynar» klýby qyzmet istegenin,  osy ortalyqta bizdiń ustazdyń «Bilgenge marjan» atty televızııalyq bilimpaz oıynynyń ıdeıasy týǵanyna kýálik eter edi.  Bul oıyn 6 jyl qatarynan memlekettik tilde ótkizilip turǵanyn Qaraǵandy jurtshylyǵy jaqsy bilýi tıis.  «Bilgenge marjan» oıynymen qatar 1999 jyly bizdiń ustaz ben Erlan Tóleýtaı kitaphana ujymymen jáne oblystyq telearnamen birlesip, Naýryz merekesine arnalǵan «Ǵanıbet» atty ádebı-mýzykalyq shoý ótkizgen. Aıta bersek atqarǵan isi kóp edi-aý...

Ol kisi naǵyz kásibı jýrnalıst bolatyn. Ustazdyń jymıǵan kúlkisi taǵy kóz aldyma keldi. Daýysy qulaǵymda.

О́ziniń erekshe qońyr daýysymen mánerlep oqyp tur:

«Jýrnalıst pen qasqyr»

Jýrnalıst pen qasqyrdy bir-birine qatty uqsatamyn.Olardy aıaqtary asyraıdy. Qazaqtyń «júrgenge jórgem iliner» degen maqaly jýrnalıstiń de, qasqyrdyń da ómirlik basty qaǵıdasy. Qasqyr qoı ańdıdy, jýrnalıst oı ańdıdy. Ekeýi de jemtikterine jetý jolynda bastaryn qaterge tigedi».

 

Ustazymyzdy aqtyq saparǵan osydan týra on jyl buryn attandyrdyq...

Jylap-syqtaǵan jurt «Shalqyma» konsert zalynan ustazymyzdy shalqalatyp alyp shyǵyp, Qarqaralyǵa qaraı jóńkildi...

Ebil-debil jurttyń ishinde jas shákirti óleń oqyp turdy:

«Jylamaıdy márt aǵam jymııady,

Jymıǵanyn qazaqtyń qarańyz dep...»

«Qyzyq»

dep bastady áńgimesin ustazymyz:

Kún shyqty. Jurt máz. Jarqyrap tóbege kóterildi. Eshkim eleń etpedi. Batyp bara jatyr. Barsha el qımaı tur».

Biz keıde Martbek Toqmyrza ustazymyzdyń aldynda turǵanda ǵana shynaıy jymııatyn sııaqtymyz... Tazalyqtyń aldynda turyp jymııý qandaı ǵajap!..

Búgin – kúlki kúni.

"Jymııasyń sen nege?!"

 

Mıras ASAN,

"Egemen Qazaqstan"

Sońǵy jańalyqtar

Qoly sheber, isi bekem

Aımaqtar • Búgin, 07:29

Munaı-gaz sektorynyń syn saǵaty

Ekonomıka • Búgin, 07:22

Estir qulaq esti bolsa...

Saıasat • Búgin, 07:19

Mal baqqanǵa bitedi

Aımaqtar • Búgin, 07:10

Jatyr moıny obyrynyń aldyn alady

Medısına • Búgin, 06:57

Zulmat zardaby

Tarıh • Búgin, 06:54

Jaýapkershilik júgi aýyr

Koronavırýs • Búgin, 06:50

Qala damýyna qarqyn beredi

Ekonomıka • Búgin, 06:46

Dala danyshpany

Abaı • Búgin, 06:43

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Halyq únemdeýge kóshti

Ekonomıka • Búgin, 06:35

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Uly náýbet: qasireti men taǵylymy

Tarıh • Búgin, 06:30

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar