Álem • 02 Sáýir, 2020

Álem únemdele bastady

111 retkórsetildi

Ár daǵdarys belbeýdi únemi tarta baılaýdyń qajettigin eskere otyryp tabaldyryqtan attaıdy. Keıbireýler asa jaqtyra qoımaıtyn pragmatızm memleketti únemdi basqarý degendi bildiredi. Memleket aqsha taýyp, ony uqypty jumsaýy kerek. Sol sııaqty árbir otbasy da.

Jańa jabdyqtar satyp alsaq,  eń arzanyn jáne eń sapalysyn alatyndaı etip konkýrs uıymdastyrý qajet.

Qazirgi jaǵdaı ár  tıynǵa baqylaý jasaýdy bolýy kerek. Árkim de osylaı ómir súrýi tıis. Kúni búginge deıin tıynnyń qadirin asa baǵalaı qoımaǵan bizdiń elde, jetidegi baladan jetpistigi qarııaǵa deıin únemdeý qaltadaǵy qarjydan sanaýdan bastalatynyn uǵynatyn kez keldi. Qazir jaǵdaı túsindirdi muny.    

Qazaqstan syrtqy qaryzdar esebinen bıýdjet tapshylyǵyn 3 mıllıard dollarǵa jabýdy josparlap otyr. Qarjy birinshi vıse-mınıstri Berik Sholpanqulovtyń aıtýynsha, bıýdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý úshin 2,4 trln teńge qaryz alý qajet.

Onyń ishinde biz syrtqy naryqtardan shamamen 3 mıllıard dollar qaryz alýdy josparlap otyrmyz», - dedi ol.

Sonymen qatar, vıse-mınıstrdiń aıtýynsha, bıyl munaı baǵasynyń tómendeýine baılanysty Ulttyq qorǵa shamamen 1 trıllıon teńge túsim josparlanǵan. Buǵan deıin bıýdjet tapshylyǵy 840,7 mlrd. Teńgege artyp, IJО́-niń 3,5% deńgeıine jetedi dep habarlanǵan bolatyn.

Sonymen birge Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Ulttyq qordan aýdarymdy 4,7 trln teńgege deıin ulǵaıtýdy usynyp otyr.

Birer aptadan beri sarapshylar Ulttyq qordyń múmkindigi týraly shyndap oılanyp, osyǵan deıingi daǵdarystarda qabyldanǵan sheshimderi týraly eske túsire bastady. Májilis depýtaty Gúljan Qaraǵusova ótken aptada jýrnalıstermen kezdesken kezde  biz budan da aýyr kúnderdi bastan keshkenimizdi, muny da eńseretinimizdi tilge tıek etip ótipti. Ekonomıkaǵa Ulttyq qordyń  tranferti  arqyly dem berý de, qajet bolsa, syrttan qaryz alý da  naryq zańy. Tipti Ulttyq qordyń ózi munaı dáýreni júrip turǵan kezde basy artyq qarjyny jınap, qıyn jaǵdaıda ony kádege jaratý úshin ashylǵan. 

Qazirgi jaǵdaıda Ulttyq qordan alamyz, shetelden qaryz alamyz. Bul naryq  zańy. Naryqtyq zańdarmen ómir súrgen qaǵıdalarynan attap kete almaısyz.

Qazir uıymdastyrýshylyq sharalardy azaıtyp, barynsha únemdeý saıasatyna kóshetinimizdi aıtqanmen, áleýmettik tólemder sekvestrge jatpaıtynyn, barlyq áleýmettik tólemder, memlekettiń barlyq mindettemeleri tolyǵymen oryndalatynyn aıtty.

Sóz etip otyrǵan másele bizde ǵana emes, ózge elderde de, tipti alpaýyt elderdiń ózinde de  ózekti ekenin BAQ arqyly kórip otyrmyz.  О́tken aptada RF Memlekettik dýmasynda halyqaralyq forýmdarǵa, sheneýnikteriniń sheteldik is–saparlaryna jumsalatyn basy artyq shyǵyndarǵa tyıym salatyn arnaıy qujatqa qol qoıdy. Endi memlekettik sheneýnikterdiń is-saparlary ǵana emes, korparatıvtik shyǵandary da birortalyqtandyrylǵan arnaıy qurymdardyń baqylaýynda bolmaq. Odan bólek, is-sapar shyǵyndarynyń kólemi jalpyǵa birdeı bekitilgen soma negizinde bilgilenedi. Jalǵyz Reseı ǵana emes, kórshimiz ózbek, qyrǵyz eli de bıýdjet shyǵynyn barynsha únemdeý saıasatyn qolǵa aldy. Baqsaq mundaı sharalar bizden emes, batystan, áldeqashan  bastalǵanǵa uqsaıdy.

Ulybrıtanııa úkimeti qatań únemdeý arqyly 2018-2019 jyldary tapshylyqsyz bıýdjetke shyqqysy keletinderin ashyq aıtty. Nátıjesinde onyń memlekettik shyǵyndardy jyldyq únemdeýi mıllıard fýnt sterlıngti quraýy tıis kórinedi. Aldaǵy úsh jyl boıy osy qatań tártip pen ereje buljymaı oryndalýy tıis. Onsyz da jumyrtqadan jún qyrqatyndaı únemshildigimen belgili aǵylshyndar belbeýdi odan beter tarta túsetin syńaıly.
Qarjy mınıstri Rıshı Sýnak apta basynda  shyǵyndy qysqarta otyryp, ekonomıkanyń ósýine osylaı qoldaý kórsetip ǵana qoımaı, sonymen qatar syrttan qaryz alýdy da qysqartpaq. О́ıtpegen kúnde Ulybrıtanııanyń memlekettik qaryzynyń deńgeıi 2025 jyldary óziniń eń shyrqaý shegine jetip, IJО́-niń 80 paıyzyn quraıdy eken. Konferensııada baıandama jasaǵandardyń pikiri boıynsha, bul kórsetkish tek 2022  jylǵa qaraı ǵana sál tómendeıtin sekildi (75,9 paıyzǵa deıin).

Úkimettiń memlekettik qaryzynyń taza kólemi aǵymdaǵy qarjy jylynda 110 mıllıard fýnt sterlıngten sál ǵana asatyn deńgeıde belgilengen. Al kelesi jyly Ulybrıtanııa úkimeti 96 mıllıard fýnt qaryz alyp, odan arǵy jyldary onyń kólemi jyl saıyn 20-25 mıllıardqa qysqara túspek. Bıyldyń ózinde úkimet kóldeneń shyǵyndardyń kólemin azaıtyp, oǵan tólenetin qarjyny 1 mıllıard fýntqa deıin qıyp tastap otyr. Bul talap aldaǵy eki jylda da júzege asyrylyp, brıtandyq úkimet úsh jylda 3 mıllıard únemdemek.

Buǵan qarap, densaýlyq saqtaý, bilim, jergilikti ózin-ózi basqarý, sonymen qatar arnaýly qyzmetter men jedel járdem berý qyzmetteri ne bolar eken degen oı kelmeýi kerek. О́ıtkeni brıtandyq úkimet bıýdjetti únemdeý áleýmettik salalardy soqpaı ótedi dep ýáde berip otyr. Kerisinshe, atalǵan salalarǵa bólinetin qarjy kólemi ósetin kórinedi. Tipti bastaýysh synyp oqýshylaryna beriletin tegin tamaqtyń sapasy men qunarlylyǵyna asa mán bermek. Brıtandyq úkimet mektep jasynan asqan jastardy zorlap jumys isteýge májbúrlemek. Árıne jumys bolsa, kim odan bas tartady deımiz ǵoı. Biraq aǵylshyndar «ana jumys unamaıdy, oǵan meniń kóńil-qoshym joq» – dep, járdemaqy alyp júre beretin kórinedi. Endi 18-ben 21 arasyndaǵy jastarǵa beriletin járdemaqydan qaǵylyp, talap etilgen mamandyqtardy ıgerýge kóshedi. Osyǵan májbúrleýimiz kerek dep sheshim shyǵaryp otyrǵan úkimet nátıjesinde jumyssyzdyq kólemin 7 paıyzǵa túsiremiz dep úmittenýde. Al endi qarttar qaıtedi? Úkimet 2040 jyly olardy 69 jasqa deıin jumys istepek. Osyndaı jaýapkershilikti moınyna alyp, atalǵan sharalarǵa barý Ulybrıtanııanyń ekonomıkalyq ahýalynyń tyǵyryqqa tirelip turǵanyn baıqatady. Osydan sál ǵana buryn memlekettiń Qarjy mınıstrligi zeınet jasyn tek 2046 jyly ǵana 68-ge jetkizý kerek degen oıyn aıtqan. «2020 jyly zeınet jasy 66 jas bolyp belgilenedi, odan arǵysyn kóre jatarmyz» degen Qarjy mınıstriniń pikirin aıaqasty joqqa shyǵarǵan úkimet ózderiniń bul qadamǵa barýǵa májbúr bolyp turǵanyn ashyq aıtpasa da, bildirip otyr. «Bizdiń maqsatymyz – úıdiń tóbesin jańbyr jaýmaı turyp, jóndeýden ótkizý, óıtkeni biz memleket qaryzyn ulǵaıta almaımyz», – degen Qarjy mınıstri zeınet jasyn ósirý arqyly 400 mıllıard fýnt únemdeıtinderin de jasyrmaıdy.

Sirá, álem turǵyndaryna únem belbeýin tarta baılaıtyn ýaqyt taıap qalǵan sekildi.

Sońǵy jańalyqtar

Kooperatıv kópke kerek

Aımaqtar • Búgin, 10:39

Nur-Sultanda eki jańa kópir ashylady

Aımaqtar • Búgin, 09:57

Joldybaıdaǵy jol jóndelmeı tur

Aımaqtar • Búgin, 09:49

Pavlodarda kásiporyndar shyǵyny ótelgen

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Zerendi qus fabrıkasy jetilip keledi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Petropavldyq eriktiler qylmyspen kúresedi

Aımaqtar • Búgin, 09:28

Saparbaev ákimderge sógis jarııalady

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Gadjetti jıi súrtken de zııan

Tehnologııa • Búgin, 07:48

Taıaý Shyǵys taǵy da dúrlikti

Álem • Búgin, 07:36

La Lıga 8 maýsymda bastalady

Fýtbol • Búgin, 07:33

Abaı álemin beınelegen arýlar

Abaı • Búgin, 07:22

Munaıshylar áýletiniń tuńǵyshy

Tanym • Búgin, 07:16

Elektrondy qujat kúshine enetin kezeń

Tehnologııa • Búgin, 07:10

Kúngeı men kóleńke

Rýhanııat • Búgin, 07:05

Pákistanda ushaq qulady

Álem • Búgin, 07:05

Abaıtaný – HHI ǵasyr kóginde

Abaı • Búgin, 06:56

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

Ekonomıka • Búgin, 06:50

Bir áýlettiń taǵdyry

Tarıh • Búgin, 06:42

Eń tabysty tennısshi

Tennıs • Búgin, 06:35

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar