Qazaqstan • 03 Sáýir, 2020

B.Baıbek pandemııanyń saldarynan týyndaǵan aýqymdy daǵdarysqa baılanysty pikir bildirdi

49 retkórsetildi

Pandemııanyń saldarynan týyndaǵan aýqymdy daǵdarys jaǵdaıynda, eń aldymen, qarapaıym azamattar kómekke muqtaj. BUU usynymdaryna sáıkes, búginde elder «qoǵamnyń eń qorǵansyz múshelerine» naqty qoldaý kórsetýge jumylǵany jón. Bul týraly «Nur Otan» partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek Facebook paraqshasynda jazdy.

«Qurmetti dostar! Pandemııanyń saldarynan týyndaǵan aýqymdy daǵdarys jaǵdaıynda, eń aldymen, qarapaıym azamattar kómekke muqtaj. BUU usynymdaryna sáıkes, búginde elder «qoǵamnyń eń qorǵansyz múshelerine» naqty qoldaý kórsetýge jumylǵany jón. Bir jaǵynan, bul daǵdarysty eńserýge kómek berse, ekinshi jaǵynan – quldyrap bara jatqan ishki suranysty, ulttyq ekonomıkalardy qoldaıdy.

Sondyqtan Elbasy, «Nur Otan» partııasynyń Tóraǵasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qurylǵan «Birgemiz» qory áýel bastan pandemııadan qorǵanysy álsiz azamattarǵa ataýly kómek kórsetýdi baǵdarǵa aldy.

Osyǵan baılanysty Qor 150 myńnan astam azamatqa 50 myń teńge mólsherinde tikeleı aqshalaı kómek kórsetý týraly sheshim qabyldady. Bular negizinen karantın qıyndyqtaryn kóbirek shegip jatqan 23 iri qalanyń turǵyndary. Ákimder men áleýmettik qorǵaý organdary usynǵan kómek alýshylar tizimderinde tabys deńgeıi eń tómen áleýmettik álsiz toptardan quralǵan azamattar qamtylǵan.

Sondaı-aq, Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynyń 2 myńnan astam dárigerleri de 50 myń teńgeden alatyn bolady. Indet juqtyrǵandardyń 70%-ke jýyǵy osy qalalarda shoǵyrlanǵan. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda shybyn jandaryn shúberekke túıip, vırýspen kúrestiń aldyńǵy shebinde júrgen medısına qyzmetkerlerine ataýly kómek berýdiń mańyzy zor.

Muqtaj jandarǵa osylaısha qoldaý kórsetip otyrýymyz elimizdiń bıznesmen – mesenattarynyń qaıyrymdylyq kómeginiń arqasynda múmkin bolyp otyr. Qazir kim-kimge de ońaı emes. Bıznes qanshalyqty aýqymdy bolsa, onyń problemasy da sonshalyqty úlken bolmaq. Jumys oryndaryn saqtaý, óndiris prosesin toqtatpaý, salyq tóleý sekildi sansyz mindetteri bar. Soǵan qaramastan, olardyń kópshiligi Elbasynyń úndeýine qoldaý bildirip, azamattyq ustanymdaryn kórsetti. Bul úshin olarǵa taǵy da alǵys aıtamyn!

Bul kómek Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan aýqymdy qoldaý sharalaryna qosymsha bolyp tabylady. Koronavırýstyń qaterin der kezinde jete baǵamdamaǵan birqatar eldermen salystyrǵanda, Qazaqstan vırýstyń tejeýsiz taralýyna jol bermeı, der kezinde shekteý sharalaryn qabyldady.

Memleket basshysynyń basshylyǵymen Úkimet pen ákimder aldyn ala belsendi jumys júrgizýde. «Myqty Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» formýlasy daǵdarysty kezeńde óz tıimdiligin kórsetýde. Búginde Prezıdent usynǵan qoldaý sharalary – TMD elderi arasynda eń kólemdi, júıeli jáne resýrspen qamtamasyz etilgen daǵdarysqa qarsy jospar bolyp otyr. Ony júzege asyrý úshin bıýdjetten jáne Ulttyq qordan 5,9 trln. teńge bólindi.

Barlyq qolǵa alynǵan is-áreket, eń aldymen, qazaqstandyqtardyń ómiri men densaýlyǵyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Bul - basty basymdyq. Memleket sońǵy 2 jylda azamattardy áleýmettik qamtamasyz etý boıynsha kólemi ulǵaıǵan mindettemelerine qaramastan, olardyń oryndalýyna kepildik beredi. Eńbekaqy, zeınetaqy, járdemaqy ýaqtyly jáne tolyq kólemde tólenetin bolady. Qazirgideı jaǵdaıda munyń ózi ońaı sharýa emes.

Qabyldanǵan sharalar keshendi. Olar tek aǵymdaǵy áleýmettik mindetterdi ǵana sheshýge baǵyttalmaı, sonymen birge eldiń jańa jaǵdaıda damýyna negiz qalaıdy. Bul – shaǵyn jáne orta bıznesti yntalandyrý, ınfraqurylymdy damytý, agroónerkásiptik keshendi, jalpy otandyq óndiristi qoldaý sharalary.

Qazaqstan - qazirgi kezeńde óńirdegi elder ishinde ekonomıkanyń zardap shekken sektorlaryndaǵy kásiporyndar úshin 6 aıǵa salyqty jáne eńbekaqy qorynan tólenetin basqa da tólemderdi alyp tastaǵan birden-bir el.

Ásirese, jurtshylyq usynylǵan sharalardyń naqtylyǵyn erekshe atap kórsetýde. Kómek alýshylar tizimine ózin-ózi jumyspen qamtýshylar men buryn beıresmı tabys tabýshy tulǵalardy qosý 3 mıllıondaı azamatty qamtýǵa múmkindik berdi. Shyn máninde «Halyq únine qulaq asatyn memleket» degenimiz, osy.

Osyndaı kúrdeli kezeńde memleketimiz óziniń tolysqandyǵyn kórsetip otyr. Memlekettik ınstıtýttar ornyqtylyǵyn tanytty. Kezinde Elbasy qalyptastyrǵan myqty memleketti qamtamasyz etetin bılik vertıkali máselelerdi jedel sheshýge múmkindik berýde. Úkimettiń daǵdarystardy eńserýde basqarýshylyq tájirıbesi jetkilikti.

Táýelsizdik jyldary Qazaqstan óz ekonomıkasyn josparly túrde damytty, ınvestısııalar tartty, bızneske qolaıly jaǵdaı jasap, ınfraqurylymdy belsendi damytty. Elbasynyń strategııalyq kóregendiginiń arqasynda búginde elimizdiń Ulttyq qor jáne altynvalıýta qory sekildi «qaýipsizdik kópshigi» bar. Halyqaralyq Moody’s reıtıngtik agenttiginiń baǵalaýy boıynsha, Qazaqstan óz jeke qoryna súıene otyryp, aǵymdaǵy jaǵdaıdan shyǵýǵa qabiletti memleketterdiń biri bolyp tabylady. Táýelsizdik jyldary Elbasynyń basshylyǵymen kólemdi áleýmettik ınfraqurylym qalyptasty. Tek salynǵan aýrýhanalar men emhanalardyń ózi 1400-den asady. Bul rette «100 mektep, 100 aýrýhana» baǵdarlamasyn erekshe atap ótken jón.

Úzdiksiz ózgeris ústindegi ahýal jańa erejelerdi talap etýde. Onlaın rejımi barǵan saıyn bizdiń ómirimizdiń ajyramas bóligine aınalýda. Dál osy sátte «Sıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasyn josparly túrde iske asyrýdyń oń tustary aıqyn kórinýde. Memlekettik apparat áleýmettik mańyzdy memlekettik qyzmet túrlerin ınternetke kóshý arqyly óz jumysyn jedel qaıta uıymdastyrýda. Qazaqstan mektepteri men Joǵary oqý oryndary keıbir qıyndyqtarǵa qaramastan, onlaın bilim berýge kóshý ústinde. Osy jáne basqa da ýaqytyly jasalǵan kóptegen is-qımyldar memlekettigimizdi nyǵaıtyp, búginde daǵdarysqa qarsy tıimdi saıasat júrgizýge múmkindik berip otyr.

Jurtshylyq osynaý koronavırýs pandemııasynan oryn alǵan daǵdarystyń saldary jalpy álem ekonomıkasy úshin aýyr ári sozylmaly bolatynyna kóz jetkizdi. Osyǵan oraı, ekonomıkamyzdy qalpyna keltirý qazaqstandyqtardan barynsha aýyzbirshilikti, jaýapkershilik pen kún saıynǵy tabandy eńbekti talap etpek. Biz búgingi qıyndyqtar men synaqtardy osylaı ǵana eńseremiz» dep jazdy ol.

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

Rýhanııat • Keshe

Búgin aıt namazy oqyla ma?

Rýhanııat • Keshe

Búgin - Oraza aıt merekesi

Rýhanııat • Keshe

Maıdan dalasynan tabylǵan báki

Aımaqtar • 23 Mamyr, 2020

Jezqazǵanda 13 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • 23 Mamyr, 2020

Karantınde tıgizgen kómek umytylmaıdy

Aımaqtar • 23 Mamyr, 2020

Uqsas jańalyqtar