Aımaqtar • 06 Sáýir, 2020

Koronavırýs: «Aýzy jeńil eldi bylǵaıdy»

193 retkórsetildi

Qazaq – qıyndyqty, taǵdyrdyń teperishin kórýdeı-aq kórgen halyq. Tarıh solaı deıdi, tarıhtyń támsiline súıengen Juban aqyn ony poezııa tilinde «myń ólip, myń tirilgen» dep órnekteıdi. Biraq, búgingi býyn naryqtyq ekonımıkaǵa aıaq basqan kezdegi daǵdarystan basqa qıyndyqty bastan keshken joq. Árıne, halyq bas kótergen túrli oqıǵalar halyq arasyna úreı ornatqany ras, biraq olar – túbi men tamyry, maqsaty men múddesi jaǵynan búkil álemdik, jalpy halyqtyq qasiretke aınalǵan, jolyndaǵyny jalmaı órtshe órshelene órmelep kele jatqan emi joq indetten múldem bólek baǵyttaǵy oqıǵalar bolatyn, ıaǵnı basy men aıaǵy bar. Búgingi álem elderin ábigerge túsirip myńdaǵan adamdy baýdaı túsirgen aýrýdyń basy qaıdan shyǵyp jatyr, sońy qashan bolady - beımálim. El kóńilinde úreı de bar, jaqsylyqqa degen úmit te bar. Áıteýir bir kúni jaqsy jańalyqtyń jarq etip jer betine jaıyla taralatynyna senedi.

Alaıda, el arasyndaǵy jeldeı esken qaýeset áńgimeler onsyz da juqarǵan júıkeni, kúızelgen kóńildi jerine jetkizip júdete túsetin túri bar. Aýzy jeńil, qoly uzyn, adymy alapat aqparattyq tehnologııanyń múmkindigin paıdalanǵan aıtqyshtar aıtyp jatyr-aıtyp jatyr. Jaman nıetteri joq, túpki oılary halyqty sabyrǵa shaqyrý, oqshaýlaný erejelerin saqtaýǵa úndeý, ózderinshe aqyl, keńes berý ekendigi anyq, áıtse de áńgimesiniń «aıaǵyn» alshaıta tirep, «qolyn» árige sozyp, tuzdyqtap-ýyttap, salmaqtandyryp-mańyzdandyryp, tipti saıasılandyryp záreni ushyratynyn qaıtersiń?! О́zi úrkeıin dep turǵan halyq ishi dúrbeleń, dúkenderde - dúrmek.

Uıqydan oıana sala uıaly telefonyma sart ete qalǵan «sońǵy habarǵa» qulaq tostym. «Men bir habar estidim jańa, keshe Aqtaý qalasyndaǵy anaý shaǵyn aýdannan shyqqan koronavırýs juqtyrǵan adam bir ret aýrýhanaǵa baryp, qoıylǵan dıagnozdyń eminen bas tartyp úıge baramyn dep ketip qalǵan,  qaıta kelip ony jedel járdemmen alyp ketken deıdi. Sol adamnyń uıaly telefonyn  UQK adamdary teksergen deıdi, bir dosym aıtady, sonyń  aǵasynyń dosy UQK-de qyzmet isteıdi eken. Telefonynyń marshrýtyn tekserse, onyń júrmegen jeri joq deıdi, Sary bazar, «Aqtaý» jáne «Báıterek» saýda ortalyqtaryn aralaǵan, naýryz aıynyń sońǵy kúnderi týǵan kúnin atap ótken eken, qysqasy biraz adammen baılanys jasap úlgergen. Boljam boıynsha Mańǵystaý ınfeksııa juqtyrý jaǵynan Nur-sultan men Almatydan sońǵy úshinshi orynda turýy múmkin deıdi» degen ol halyqty úıden shyqpaýǵa, saq bolýǵa shaqyrady. Oıy-maqsaty durys, biraq halyq ony dál ózi oılaǵandaı qabyldaı qoıa ma? Úreılenip, ashýlanyp, boqtap, tildep jatqandar qanshama?

Sonymen qatar, ózi aıtyp otyrǵandaı, quzyrly oryndardyń aqparaty aýyl arasynda, aýyzeki tildiń ushynda qaıdan júr? Ony aıtatyn da, saqtandyrý sharalaryn júrgizetin de oryndar bar. Al adamdar árkim ózine, bala-shaǵa, otbasyna ıe bolyp, solarmen saqtyq sharalaryn qamtamasyz etse, oqshaýlanýǵa qosqan úles sol bolar edi. Sondaı-aq UQK-niń aqparaty qyz-qyrqyn, áıel-bala-shaǵanyń aýzynda qaıdan júr, kim taratty? Tıisti oryndar máseleniń anyq-qanyǵyn tekserip, atalǵan habarlamaǵa saı halyqqa naqty aqparatty beredi degen oıdamyz. Qaýipsizdikti qamtamasyz etetin organnyń aqparatyn halyqqa taratqan tulǵa anyqtalýy tıis jáne aýzy jeńilderdiń eldi bylǵaýyna jol berilmeýi tıis.

Aqyl aıtamyn dep halyqtyń arasynda ajıotaj týǵyzyp, saqtandyramyn dep sergeldeńge salyp qoıýdan saqtanǵan jón. Qaýesettiń qarqyny qatty, ol tipti tumaýdan birneshe ese zor jyldamdyqpen taraıdy dep sıpattalǵan koronavırýstan da ekpindi bolyp tur.

...Sóıtsem, álgi aqparat «sońǵy habar» emes eken, búgingi kúngi habarlar leginiń basy eken, aıtary bar habarlar áli jalǵasýda... biri – qorqytsa, biri saqtandyrady, biri eshqandaı koronavırýs joq dep jubatady. Ylaıym, solaı bolǵaı!   

 

Mańǵystaý oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Almaty oblysynda jer silkinisi boldy

Aımaqtar • Búgin, 10:40

Aqtóbede 38 armıan kóligi tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 10:30

Túıe súti Qytaıǵa eksporttaldy

Álem • Búgin, 09:45

Erlikti dáripteıtin qomaqty qor

Rýhanııat • Keshe

Eki qylmystyq top ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar