Rýhanııat • 08 Sáýir, 2020

Baraat túni 8 sáýirden 9 sáýirge qaraǵan túnge sáıkes kelip tur

3425 retkórsetildi

Alla qalasa, búgin Qazaqstan jurty Baraat túnin qarsy alady. Kesheli beri bul qasıetti túnniń ýaqyty týraly biraz pikirtalas bolyp jatyr. Keıbir adamdar Baraat túni sáýirdiń 7-inen 8-ine qaraǵan túni keledi degen pikir aıtýda. Biraq Qazaqstan Musylmandary Dinı basqarmasynyń resmı saıtynda bıyl Baraat túni bizdiń elde 8 sáýirden 9 sáýirge qaraǵan túnge sáıkes keletini jazylǵan. Mýftııattyń sharıǵat jáne pátýa bólimi osyndaı pátýa jasapty. Endeshe qazaqstandyq musylmandar bul qasıetti túndi búgin qarsy alady degen sóz. Endeshe Baraat túni degenimiz ne?

Baraat – kúnálardan tazaryp, ottan qutylýǵa múmkindik beretin, duǵalar qabyl bolatyn, keri qaıtarylmaıtyn berekeli tún.

Baraat túni jaıynda Aısha anamyz (odan Alla razy bolsyn) bylaı aıtqan. «Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bul túnniń ne tún ekenin bilesiń be?» – dep surady. Men: «Alla jáne Onyń elshisi jaqsy biledi», – dep jaýap berdim. Sonda ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bul – Shaǵban aıynyń on besinshi túni. Alla Taǵala bul túni quldaryna meıirimmen qaraıdy, keshirim izdeýshilerge keshirim beredi, keshirim suraýshylarǵa О́ziniń meıirimin tógedi. Biraq júreginde ashý-yzasy bar kisilerdi meıirimsiz qaldyrady ári olar zulymdyqtan arylmasa, olardy jarylqamaıdy da», – dedi (Báıhaqı).

Sondaı-aq, Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Aısha anamyzǵa: «Bul túnde ne bolatynyn bilesiń be?» – dedi. Aısha anamyz (odan Alla razy bolsyn): «Ýa, Alla elshisi! Bul túnde ne bolady?» – dedi. Ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Onda adam balalarynyń osy jylda týylatyny jáne osy jyly dúnıeden ótetinderi jazylady. Onda olardyń amaldary (Allanyń quzyryna) kóterilip, rızyqtary (pendelerine) túsedi (belgilenedi)», – dedi («Mıshkat ál-Másabıh», 115).

Iá, bul túnde Alla Taǵala keıbir adamdardy baqytqa keneltip, keıbireýin meıiriminen uzaqtatady, bireýdiń dárejesin kóterip, bireýdikin túsiredi, bireýin syılyqqa jeteleıdi, taǵy bireýin odan qur qaldyrady.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bes túndi uıyqtamaı qulshylyqpen ótkizgen adam mindetti túrde jánnatqa kiredi. Olar – Tárýııa, Arapa, Qurban aıt, Oraza aıt jáne Shaǵbannyń on besinshi túnderi», – degen («Át-tárǵıb ýát-tárhıb», 2/98).

Bul túnderdi qulshylyqpen oıaý ótkizý – mustahab. Sondyqtan mundaı isterdi jalǵyz ótkizgen jaqsyraq. Fıqh ǵalymdary qasıetti túnderde, mysaly Baraat túninde meshitke jınalýdy mákrýh sanaǵan. Hasan ıbn Ammar Shýrýnbýlálı (ony Alla rahmet etsin) bul týraly: «Joǵaryda aıtylǵan jáne basqa da qasıetti túnderdi arnaıy ǵıbadatpen ótkizý maqsatynda meshitke jınalý – mákrýh. О́ıtkeni, Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) da, sahabalar da olaı istemegen», – dep aıtqan («Hashııat at-Tahtaýı», 326).

«Sahabalar, tabıǵınder jáne odan keıingi ǵasyrda ótken ǵalymdar bul túndi ulyqtaǵan jáne oǵan erekshe daıyndyq kórgen.  Baraat túniniń berekesine qol jetkizý úshin ǵalymdar tómendegi isterge mán berýdi aıtqan» deıdi bul jóninde Sharıǵat jáne pátýa bólimi meńgerýshisiniń orynbasary Hasan AMANQUL.

  1. Quptan men tań namazyn jamaǵat bolyp oqý.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bul túni kókterdiń esikteri ashylady, perishteler musylmandarǵa súıinshi aıtady, ǵıbadatqa shaqyrady. Baraat túninde kóp ǵıbadat jasańdar! Áıtpese, Qııamette ókinesińder», – delingen (Násaı). Eń aldymen biz paryz namazdardy oqý, sosyn súnnet jáne mustahab ǵıbadattardy oryndaý arqyly Qudaıdyń osy buıryǵyna qulaq túrgenimiz jón.

  1. Qulshylyq etýge shamasy kelmese, joq degende kúná isterden arylý.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bul túni musylman týysymen baılanysyn úzgender, ózin joǵary sanaǵandar jáne ata-anasyna qarsy shyqqandar keshirilmeıdi», – degen (Báıhaqı).

Ana-anany qurmetteý, týystarmen habarlasyp, hal-jaǵdaı surasý, aýrýlardyń kóńilin suraý, bala-shaǵaǵa ónege bolý arqyly da kúnálar keshirilýi múmkin. Sondaı-aq, biz kez-kelgen qastandyqtan, aramdyqtan, ashýdan, maqtanshaqtyq pen órkókirektikten bas tartýymyz qajet. Áıtpese, Alla Taǵala bizdi tazarýdan alystatady.

  1. Táýbe etý jáne ıstıǵfar aıtýǵa kóńil bólip, túrli bıdǵattardan saqtaný.

Bul túni musylman adam jyl boıy istegen isterin, óz ómirin bir oılap kórý kerek. Eger óziniń is-áreketterinde bir kemshilik bar ekenin baıqasa, Qudaıdan keshirim surap, ony tez túzetýge tyrysýy kerek. Eger bireýdi renjitken nemese bireýden araz bolsa, bir-birinen keshirim surap, baýyrlar sekildi dostasý kerek. Eger bireýden qaryz alyp, sebepsiz qaıtarmaı júrgen bolsa, dereý qaryzyn qaıtarý joldaryn qarastyrý kerek. Qaıtse de, Jaratqan Iemizge táýbe etip, týra jolǵa túsýimiz qajet.

  1. О́zi jáne musylman úmmeti úshin qaıyrly duǵalar jasaý.

Duǵa – ǵıbadattyń máıiegi. Alla Taǵala pendesine árdaıym duǵa jasaýdy buıyrady. Osy túni duǵalardyń qabyl bolýy ábden múmkin. Endeshe, árbir musylman bul túndi baǵalaı bilýi kerek. Bul túni múminniń júreginde ózge adamdarǵa degen ashý-yzasy bolmaýy qajet, ózgelerdi keshirip, olarǵa jaqsylyq tileýi tıis.

  1. Shamasyna qaraı zikir aıtý, nápil namaz oqý, Quran tıláýat etý.

Bul túndi zikirge arnaǵan óte jaqsy. Ásirese, Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) salaýat aıtý. Tahajýd nemese basqa da nápil namazdardy oqý quptalady. Nápil namaz jamaǵatpen oqylmaıdy, árkim ózi jeke oqıdy. Al Quran oqý – osy túni atqarylar paıdaly qulshylyqtyń túrine jatady.

  1. Múmkindik bolsa, Shaǵban aıynyń on besinshi kúni oraza tutý.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degen: «Shaǵban aıynyń jartysy tolǵan túndi qulshylyqpen ótkizińder. Kúndiz oraza ustańdar. О́ıtkeni, Alla Taǵala kún uıasyna batqan shaqta: «Keshirim tileýshi bar ma, keshireıin. Rızyq suraýshy bar ma, rızyq bereıin. Aýrý-syrqaýǵa ushyraǵan bar ma, shıpasyn bereıin», – dep, tań shapaǵy atqanǵa deıin raqymyn tógedi» (Ibn Majá). Bul kúni oraza tutý – mustahab. Oraza ustamaǵan adam kúnáhar bolmaıdy.

Bul qasıetti túnde oryndaǵan barsha qulshylyqtarymyzdy, duǵa – tilekterimizdi Alla qabyl etkeı. Barsha kúnámizden tazartyp, Ramazan aıyna aman-esen jetkizgeı! Ámın!

Sońǵy jańalyqtar

Eldik nyshandar tarıhy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar