Álem • 08 Sáýir, 2020

AQSh-ta qashyqtan qalaı oqıdy?

125 retkórsetildi

Koronavırýstyń pandemııasyna qatty zııan shekken baǵyttyń biri – bilim salasy. Indettiń taralýy saldarynan oqý oryndary jabylyp, mıllıondaǵan oqýshy qashyqtan nemese onlaın bilim alýǵa májbúr. Ár memleket tótennen kelgen qaterge shama-sharqynsha beıimdele bastady. Tehnologııasy damyǵan, bilimi men ǵylymy aldyńǵy qatarda sanalatyn AQSh-ta qolda bar múmkindiktiń bárin qarastyrmaq.

Búginge deıin Qurama shtattarynda 380 myńnan astam adam Covid-19 vırýs juqtyrǵany anyqtalǵan. Qazirgi tańda osy koronavırýstyń saldarynan AQSh-ta 124 myń mektep qıyndyqqa tap keldi. Sáıkesinshe, 55 mıllıon bala oqý oryndaryna bara almaı qalǵan.

Ásirese, Nıý-Iork qalasy vırýstan qatty zardap shekti. Álemdik qarjy naryǵynyń otanyna aınalǵan shaharda 140 myńǵa jýyq adam naýqastanǵan. Osynyń saldarynan qalada búkil oqý oryndary jabylyp, mıllıonnan astam oqýshy qashyqtan bilim almaq.

Osy oraıda mynany aıta ketken jón. Nıý-Iork qalasynyń basshylyǵy mektepterdi jabýǵa asyqqan joq. Máselen, naýryzdyń ortasyna deıin búkil oqý oryndary qalypty jumys istep turǵan. Tipti, bes muǵalimnen vırýs tabylǵany da shahar basshylyǵyn naqty qadam jasaýǵa ıtermelemedi. Biraq oǵan deıin Kýıns aýdanynyń ákimi Sharon Lı ata-analardy balalaryn mektepke jibermeýge shaqyrǵan-dy. Aqyry jaǵdaıdyń ýshyǵyp bara jatqanyn túsingen qala basshylyǵy naýryzdyń sońynda ǵana búkil mektepti jaýyp, qashyqtan oqytýǵa kóshýge sheshim qabyldady.

Nıý-Iork qalasy Bilim departamentiniń málimetine súıensek, búginge deıin 80 myńnan astam ustaz qashyqtan oqytýdyń ádis-tásilin úırengen. Olar úsh kún boıy onlaın-platformany qoldaný joldaryn meńgergen.

Alaıda munymen shahardaǵy onlaın bilim berý máselesi sheshildi dep aıtý qıyn. О́ıtkeni oqýshylardyń 13 paıyzy aǵylshyn tilin jetik meńgermegen. Ár bes oqýshynyń bireýiniń múmkindigi shekteýli. Sondaı-aq 10 paıyzy baspanasyzdar qatarynda. Buǵan qosa, keı otbasynda birneshe bala bolǵandyqtan, onlaın oqýǵa qajetti qural-jabdyqty kezekpen qoldanady. Bul da qashyqtan oqytý prosesin qıyndata tústi.

«Jyǵylǵanǵa judyryq» degendeı, qala oqýshylarynyń 72,8 paıyzy nemese 820 myńǵa jýyq bala turmysy tómen otbasynda ómir súredi. Solardyń 300 myńynda qashyqtan oqytýǵa qajetti elektrondy qural-jabdyq joq. Bul da shahar basshylyǵynyń bas aýyrtar máselesine aınaldy.

Atalǵan máseleni sheshý maqsatynda Bilim departamenti mektep oqýshylaryna planshet pen noýtbýk berýge kiristi. Qazirge deıin 200 myń planshet taratylyp úlgeripti. Sondaı-aq mektepter de máseleni ońtaıly sheshýge óz úlesterin qosyp, elektrondy qurylǵylardy turmysy tómen otbasyndaǵy balalarǵa úlestirip keledi. Aıtpaqshy, oqýshylarǵa úlestirilgen noýtbýktar, planshetter túbegeıli úlestirilmeıtinin aıta ketken jón. Bilim departamenti elektrondy qurylǵy qajet etken otbasymen arnaıy kelisimshart jasasyp, qajetti aqparattyń bárin jazyp alady. Bul bir jaǵynan bıliktiń qaı baǵytqa basymdyq berýin anyqtaýǵa múmkindik jasasa, ekinshi jaǵynan pandemııa aıaqtalǵannan keıin planshetter men noýtbýktardy qaıtaryp jınap alý úshin kerek.

Pálenbaı myń oqýshyny elektrondy qural-jabdyqpen qamtamasyz etý ońaı sharýa emes ekeni belgili. Osyǵan baılanysty Nıý-Iorktyń bilim departamenti Apple kompanııasymen áriptestik ornatyp, aptasyna 50 myń planshet satyp alyp otyr. Keıinnen atalǵan quraldarǵa oqýshyǵa qajetti búkil baǵdarlamalar ornatylady. Vedomstvo basshylyǵy satyp alynǵan ár planshettiń qunyn ázirge jarııalaǵan joq. Áıtse de, kompanııanyń saıtynda eń arzan iPad-tyń quny 399 dollar tursa, ortańqol nusqasy 799 dollarǵa teń.

AQSh-ta bári keremet deseńiz, ońbaı qatelesesiz. Máselen, Nıý-Iorktyń keı bóliginde keńjolaqty ınternet jelisine qol jetkizý qıyn. Qalalyq baqylaý agenttigi Skott Strıngerdiń derekterine súıensek, 2019 jyly shahardaǵy turǵyn úılerdiń 29 paıyzyna múldem ınternet jetkizilmegen. Iаǵnı, shamamen 2,2 mıllıonǵa jýyq adam úıde otyryp jahandyq jelige shyǵa almaıdy degen sóz.

Osyǵan baılanysty qala basshylyǵy symsyz ınternet jelisin kúsheıtýge kiristi. Budan bólek, T-Mobile mobıldik baılanys qyzmetimen kelisim jasalyp, oqýshylarǵa jeńildikpen arnaıy tarıf usynylmaq. Onyń quny 3 dollardy quraıdy. Aıta keterligi, mundaı tarıftiń quny buǵan deıin 30 dollar bolatyn.

Qashyqtan oqytý qyzmeti qalaı júrmek? Oqýshylar men stýdentterdi qajetti qural-jabdyqpen qamtamasyz etýge kirisken Bilim departamenti onlaın bilim alýdyń tásilderin de umytqan joq. Soǵan sáıkes, ár bilim alýshyǵa arnap arnaıy akkaýnt ashyldy. Olarǵa Google Classroom jáne Microsoft Office 365 qyzmetin tegin paıdalanýǵa múmkindik berilgen.

Oqýshylar úshin, ásirese, Google Classroom taptyrmas qural. Atalǵan baǵdarlamada tapsyrma berýge, ony baǵalaýǵa, ortaq jumys isteýge, muǵalim men oqýshynyń jedel baılanysýyna jaǵdaı jasalǵan. Budan bólek, Google Classroom arqyly onlaın konferensııa da ótkizýge múmkindik bar. Sonymen qatar Google kompanııasynyń Google Docs, Google Drive sekildi basqa da qyzmetterin tıimdi paıdalana alady.

Aıta ketý kerek, Bilim departamenti oqýshylardyń bári sabaq bastalǵan sátte onlaın bolýyn mindettemeıdi. Kerisinshe, qolaıly ýaqytta baǵdarlamaǵa kirip, berilgen tapsyrmany oryndaıdy. Onlaın translıasııa da aptasyna 2-3 márte ǵana uıymdastyrylady eken. Bul da Google Classroom-dy bilim salasynda yńǵaıly ete tústi.

AQSh-ta bilim salasynda birqatar jeńildik jasalmaq. Atap aıtsaq, 19 shtatta jyl sońyndaǵy emtıhan múldem alynyp tastaldy. Nıý-Iorkte de keı sabaqtar boıynsha tapsyrylatyn synaq ótpeıdi.

Qoryta aıtqanda, koronavırýs pandemııasy saldarynan bilim, ǵylymy damyǵan AQSh-tyń ózi abdyrap qalǵany anyq baıqaldy. Árıne, tehnologııasy damyǵan memleket úshin eldegi búkil stýdent pen oqýshyny qajetti qural-jabdyqpen qamtamasyz etý asa qıyndyq keltirmes. Áıtse de, indettiń tez taralýy eshkimniń qashyqtan oqytýǵa túbegeıli daıyn emestigin kórsetip berdi.

Sońǵy jańalyqtar

Turar Rysqulov tálim alǵan mektep

Tarıh • Búgin, 06:38

Indetti tártip jeńedi

Koronavırýs • Búgin, 06:31

Tyńaıtqysh topyraqty qunarlandyra ma?

Ekologııa • Búgin, 06:27

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar