Rýhanııat • 09 Sáýir, 2020

Qaıyqshy atanyń hıkaıasy

454 retkórsetildi

Aýylymyz darııanyń jaǵasynda ornalasqandyqtan kóktemde sý tasyǵanda arǵy betke óte almaı qatty qınalýshy edik. Ásirese, mekteptiń joǵary synyp oqýshylaryna óte aýyr tıetin. О́ıtkeni, bizdiń shaǵyn aýyl mektebi 7 - synypqa deıin oqytady da, qalǵan joǵary synyptar arǵy bettegi Qumkól aýylyna qatynap oqıdy.

Men 9 - synypta oqyp júrgen jyly kóktemde sý tasydy. Kúlli aýyldyń seneri Sheráli ata. Jaryqtyq qys aýǵan tustan bastap, eski qaıyǵyn jamap-jasqaıdy, eskegin jańalaıdy. Sý tartylǵanǵa deıin arǵy betke adamdardy tasıdy.

Sheráli atanyń qaıyǵyna otyrǵan adam ózin qaýipsiz sezinedi. О́ıtkeni,  atanyń qaıyq júrgizý sheberligi sheksiz. Darııanyń aǵysyn, júzgen seńniń jyldamdyǵyn dál ólsheıdi de, qaıyǵyn muzǵa qaqtyrmaı, jarǵa soqtyrmaı ylpyldatady.

Bir qyzyǵy Sheráli ata bárin tegin atqarady, aqy almaıdy, bul isine elde úırengen eshkim aqy usynyp áýre bolmaıdy. Sol kezde atanyń jasy alpystyń ústinde bolar dep topshylaımyn, belýaryna túsken býryl saqaly jelbirep, kórik keýdesin kóterip qoıyp, eskegin qulashtaǵanda eriksiz súısinip qaraýshy edik… Biraq meniń kókeıimde, «Sheráli ata nege aqy almaıdy?» osy suraq kóldeneń turatyn.

Bir kúni jaǵaǵa kelsem, Sheráli ata qaıyǵynyń baýyryn qara maımen sylap jatyr eken. Meniń «assalaýymdy» aldy.

- Munda neǵyp júrsiń balam?

– Jaı ózim, ata.

Jaryqtyq atamyz jalǵyz adam dep estýshi edim. Kempiri bolǵan, biraq odan bala joq. Biletinderdiń aıtýyna qaraǵanda atamyzdyń eli Núkis jaqta, bizdiń jaqqa 30 jasynda kóship kelgen… Sodan beri otyz neshe jyl taban aýdarmaı aqysyz adam tasıdy. Nege olaı? Surap kórsem be eken…

- Ata, sizden birdeme surasam bola ma? Aqsaqal bul bala «ne suraıdy» degendeı, kórik keýdesin kóterip maǵan buryldy da. – Sen álgi Ońǵardyń taqpaq jazatyn balasy emessiń be?- dedi.

- Iá…

- Eı, shyraǵym, seniń jazǵan taqpaqtaryńdy aýdandyq gazetten oqyp júrem, ásirese, ana bir qalaı edi, kúrishshiler jaıly taqpaǵyń…

- «El yrysy – aq kúrish» be?

- Iá, sol. Sen balam bolashaqta jazýshy bolatyn shyǵarsyń, solaı ma? Rasynda, «jazýshy bolý» meniń qashanǵy armanym… Atanyń dál basqanyn qarashy. – Iá, jazýshy bolam, – dep, dik etip jaýap berdim.

Sheráli ata aqsaqalyn jelbiretip, maǵan bir qarady, jalyn sharpyp shyjǵyrylyp jatqan qara maıǵa bir qarady, tóńkerilgen qaıyqtyń jalpaq saýyryna bir qarady… Asyqpaı meniń qasyma kelip jaıǵasty.

- Jazýshy bolam dediń be?

- Iá ata!

- Á…balam… onda men saǵan «aqysyz adam tasıtyn» qupııamdy aıtaıyn.

Meniń de bilmegim osy edi… Qos qulaǵymdy tigip qarttyń qarsy aldyna otyra qaldym. – Ol bir almaǵaıyp zaman edi, – dep bastady áńgimesin Sheráli ata. Aq patsha taqtan taıyp el búlinip, atys-shabys, tonaý-talaý bastaldy. Bizdiń eldi Qojanazar degen adam bastap qumǵa ótip kettik. Qumǵa barǵan soń túıeden basqa mal jersinbeı sor sýdy iship, ishi keýip qyrylyp qaldy. Sodan amal joq aýyldyń azamattary jol toryp qaraqshylyq jasaıtyn boldyq. Orystan úrkip ońtústikke qashqan jurt qumnyń shetindegi sorqudyqqa soqpaı ketpeıdi. Bizde sol qudyq mańyn torýyldaımyz. Basshymyz Qojanazar qaraqshy.

Sodan úkimet bilip qalyp sońymyzǵa tústi. Qumǵa sińip ustatpaı kettik. Keshikpeı baıaǵy qaraqshylyq jolǵa qaıta tústik. Izimizdi jasyrý úshin Qojanazar qaraqshynyń úkimi boıynsha tonaǵan adamdarymyzdy óltirip tastaıtyn ádet taptyq. Eger óltirmesek basshymyz bizdi óltiredi…

Birde maǵan tań bozymen mańaıdy sholyp shyǵý júkteldi. Astymda túrikpenderden oljalaǵan tekejáýmet. Aǵyzyp kele jatyp, oń búıirden qarańdaǵan zatty kózim shaldy. Besatardy oqtam aldym da, tura umtyldym. Jalǵyz salt atty adam eken. Qashpady, qaıta atynyń basyn buryp maǵan qaraı ózi júrdi. Keldi. Sen quralpy jap-jas jigit. Astyndaǵy aty júdeý, biraq er-turmany kelisken. Musylman balasy eken… Tilge kelmeı er-turmanyn sypyryp aldym. Qolynda qamshydan basqa qarýy joq jas bala qarsy kele almady. Dereý myltyq kezedim. Jas bala, «aǵataı meni óltirip qaıtesiń, bireýdiń jalǵyz uly edim, ákemdi aqtar atty, malymyzdy qyzyl tonap aldy, qara basymdy aman saqtaý úshin ózbekke ótip baram» dep zar jylady. Júrek ábden qaraıǵan, ári Qojanazardyń ámiri qatty. Ien dalada jas jigitti atyp jiberdim. О́lip bara jatyp maǵan aspanda nusqap, «o dúnıede aldyńnan shyǵam» dep, aıtqan sózi men ókinishti janary óńmenimnen ótti-aý…

Osy oqıǵadan keıin  ózime ózim kele almadym. Jas jigittiń jalynyshty janary kóz aldymnan bir sát ketpeı qoıdy. Aqyry, bárin tastap, basym aýǵan jaqqa tartyp otyrdym. Sondaǵy toqtaǵan jerim osy aýyl. Eki ret úılendim, bala bolmady. Bul jaǵdaı burynǵy kúnámniń kesiri ekenin anyq bildim jáne aqyrette ana jigitpen sózsiz jolyǵarym aıan. Eń qıyny ólgen adamnan keshirim suraı almaımyn. Sondyqtan bul dúnıede Alla úshin qaıyrly is jasap, kóp saýap jınap Jaratýshy aldyna qorjynym tolyp barsam ǵana úmit bar… Sol sebepti men ómirimniń sońyna deıin adamdarǵa tegin qyzmet kórsetýge ózimdi qıdym. Budan basqa saýap joq. Alla myna darııany tasytyp, maǵan saýap jınaýǵa zor kómek jasaýda, sol úshin Oǵan myń shúkir aıtamyn…

Sheráli qarııa osyny aıtyp únsiz qaldy. Qarasam, jylap otyr eken. Aıap kettim. – Ata, ana jas jigit she, siz óltirgen… odan keshirim suraısyz ba?

- Árıne, suraımyn!

- Keshirim bermese she…

- Onda myna jınap júrgen saýabymdy soǵan berip, kúnámdi jeńildetýge úmit qylamyn.

Rasyn aıtsam, osy áńgimeni kezinde tolyq túsine almaǵan sııaqtymyn. Biraq, uzaq jyl kókeıimde jańǵyryp júrdi de qoıdy.Taǵy bir  kóz aldymda qalyp qoıǵan oqıǵa: Sheráli qarııa aıtaryn aıtyp bolǵan soń, dáretin alyp uzaq namaz oqydy. Qazir oılap otyrsam, kúnásine táýbe etken qulshylyǵy sııaqty…

Sońǵy jańalyqtar

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Aqmolada qaıyrymdy jandar kóp

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Halyqaralyq stýdentter forýmy aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:25

Shaıqynyń dombyrasy

О́ner • Búgin, 08:15

Teatr aldyndaǵy tarlandar

Rýhanııat • Búgin, 08:13

Shámshi ǵumyrynyń beımálim betteri

Rýhanııat • Búgin, 08:09

Jekpe-jekte jeńilmegen jigitter

Boks • Búgin, 08:06

Pandemııa: Stıven stıhııasy

Álem • Búgin, 07:51

Lý Shún. Marjan súzgen jazýshy

Ádebıet • Búgin, 07:50

Onlaın-ekskýrsııa uıymdastyrdy

О́ner • Búgin, 07:40

Tutqyn taǵdyry

Rýhanııat • Búgin, 07:34

Jaz shyqpaı-aq qýraı bastady

Ekologııa • Búgin, 07:30

Ekologııa bárimizge ortaq

Ekologııa • Búgin, 07:27

Ýaqyt talaby týyndatqan oń úderis

Saıasat • Búgin, 07:16

Astyq pen etten tarshylyq kórmeımiz

Úkimet • Búgin, 07:10

Myńnan astam jumys orny ashylady

Ekonomıka • Búgin, 06:45

Umtylǵandar utady

Bıznes • Búgin, 06:41

Fermerlerdiń kóńili áli de kúpti

Ekonomıka • Búgin, 06:39

Sahara úniniń sańlaǵy

О́ner • Búgin, 06:37

Uqsas jańalyqtar