Suhbat • 09 Sáýir, 2020

Jarylqap Beısenbaıuly: Sana silkinse – alynbaıtyn asý joq

611 retkórsetildi

Aǵa, ótken Naýryz meıramy kúni ózińiz tuńǵysh bas redaktory bolǵan «Ana tili» gazetine 30 jyl toldy. Suhbatymyzdy da osy qazaq baspasózine jasyndaı jarqyldaǵan erkindiktiń lebin ala kelgen «Ana tiline» qatysty áńgimeden bastasaq deımin. Álbette, gazettiń uıymdastyrylý tarıhy, oǵan ózińizdiń «Lenınshil jastan» (búgingi «Jas Alash»)  qalaı bas redaktor bolǵanyńyz týraly buǵan deıingi suhbattaryńyzda aıtqanyńyzdy bilemiz. Bizdi qyzyqtyratyny, osyndaı gazettiń jaryq kórýine, tipti dúnıege kelýine desek te bolar, qandaı alǵysharttar yqpal etti? Sol kezeń qarsańyndaǵy qazaq baspasózine, jalpy aqparattyq-ıdeologııalyq keńistiktegi ahýalǵa toqtalyp ótseńiz.

– Iá, óz basym eńbek jolymnyń bastapqy kezeńinde talaı qalamgerdiń talabyn shyńdaǵan osy jastar gazetiniń tálim-tárbıesin kórgenderdiń biri bolǵanymdy árdaıym maqtan tutamyn. Bul qutty ustahanaǵa 1969 jyly QazMÝ-diń (qazirgi Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ) fılologııa fakýltetiniń besinshi kýrsynda oqyp júrgenimde kelip, 1989 jyldyń sońynda ǵana, «Ana tili» aptalyǵynyń ashylýyna baılanysty «ázer ketippin». Biz «Jas Alashtyń» eń bir dúrildegen, taralymy 300 myńnan asqan shaǵynda qyzmet ettik. Ol ýaq – alpysynshy jyldarda Sherhan Murtaza syndy uly redaktordyń kezinen bastaý alǵan dúbirli jurnalshylyq óner báıgesin, sergek sanatker Seıdahmet Berdiqululyndaı uly redaktor odan ári óristetip áketken, gazettiń ártúrli tosyn óristerge erkin shyǵa alatyn qabilet-qarymy, qıly-qıly izdenisterge baratyn bula minezi, shyǵarmashylyq turǵydaǵy ozyq úrdisteri men jańashyl talpynystary molynan baıqalǵan kezeń bolatyn. Jurnalshylyqtyń san qıly izdenisterine múmkindik áperetin osy basylymda  talaı shyǵarmashylyq jobalarym júzege asty. Shoqandaı uly tulǵanyń izin qaıtalaǵan saparnamalyq ekspedısııalar uıymdastyrýǵa múmkindik aldym. Kitaptarym jaryq kórdi.

Kommýnıstik bılik ústemdik qurǵan ámirgershilik zamannyń qatań qadaǵalanatyn qyrýar shekteýlerine qaramastan, jastar gazeti ult pen til taǵdyryna qatysty qaısybir túıtkil másele bolmasyn, áıteýir bir retin taýyp oqyrman sanasyna jetkizýdiń joldaryn qarastyratyn. Alaıda otarshyldyq qursaýdyń qalam erkindigine tusaý salǵan qatal qysymy oǵan únemi yryq bere qoımaıtyn. Ulttyq máselelerdi sóz etý, qazaq tiliniń qamyn jeý – «ınternasıonalıstik tárbıege qaıshy, ultshyldyq pıǵyl belgisi» bop sanalǵan, tól tarıhyńnyń tereńine úńilý, ótkenińdi bilýge umtylý – «qazaq halqyn naǵyz órkenıetke jetkizgen sábet ókimetiniń uly jeńisterine shák keltirý», orys, keńes otarshyldyǵy kezindegi náýbetterdi qozǵaý, ultymyzdy qynadaı qyrǵan ashtyq zulmatyn, Alash arystaryn sóz etý – «asa aýyr qylmysqa» balanǵan zilmaýyr zamannyń sansyz tosqaýyly aıaǵyńdy qııa bastyrmaıtyn. Ol kezeńdegi jalpy aqparattyq-ıdeologııalyq keńistiktiń, ásirese qazaq baspasózine qatysty ahýaldyń jaı-kúıi osylaı edi.

Tipti Naýryz meıramynyń ózi de tyıym salynǵan taqyrypqa jatatyn. Ústem partııa oǵan dinı mereke retinde qara tańba ilip qoıǵan. Sonda da jastar gazeti jylda osy kúni arnaýly «Kóktem nómirin» úzbeı shyǵaryp turdy. Mundaıda sol sanda naýryz sóziniń kóp qaıtalanyp ketpeýi de kádimgideı qadaǵalanar edi. О́ıtkeni, bir jyldary soǵan oraı joǵary jaqtan «dinshildikteriń ustap bara ma?» degen syńaıdaǵy zildi eskertý aıtylǵany da este.

Shyǵarmashylyq turǵyda basqalardan ózin erkindeý sezinetin jastar gazetiniń basyndaǵy jaǵdaıat osyndaı bolǵanda, sol kezdegi respýblıkalyq, oblystyq partııa basylymdaryna qatysty tosqaýyldardyń qandaı soraqy deńgeıde bolǵany óz-ózinen shamalanar edi. Osy tektes qatań tyıymdardyń ózi jurnalshylardy neni jazý, neni jazbaý kerektigi jónindegi daǵdylarǵa  kóndigýge, eki shoqyp, bir qaraýǵa beıil ishki redaktorlyq súzgige yryqsyz moıynsunýǵa májbúr eter edi. Alda-jalda artyq-aýys dúnıeler ketip bara jatsa, eń sońǵy elek – qyraǵy kóz senzýra qalt jibermeı, qaǵyp tastaıdy.

Kommýnıstik bıliktiń ult taqyryby máselesin erekshe baqylaýda ustaǵany  málim. Ol boıynsha da «kinálilerdi» tabý, tamyrynan qyrqyp, jazalap otyrý sharalary óte-móte qatigezdikpen atqaryldy. Sekseninshi jyldardyń ortasyndaǵy qaıta qurý dúmpýimen bastalǵan demokratııalyq jylymyq baspasózge birshama erkindik ákelgendeı bolǵanmen, onyń áseri Qazaqstanda áýeli kóp biline qoıǵan joq. Sol kezderde Máskeýden shyǵatyn «Ogonek» jurnaly, redaksııamyzǵa arnaıy jazdyrylyp alynatyn Latvııa komsomolynyń organy «Sovetskaıa molodej» gazetiniń betterindegi neshe qıly seń buzar materıaldardy oqı otyryp, ondaı dúnıelerdi Qazaqstan mysalynda jarııalaý múmkin emestigin ókinishpen moıyndaıtynbyz.

Sóz bolyp otyrǵan jyldary qazaq tarıhy men rýhanııatynyń qasterli qoınaýlaryna batyl barlaý jasaǵan basylymdardyń biri – Aqseleý Seıdimbek jetekshilik etken «Bilim jáne eńbek» jurnaly edi. Degenmen, kóp uzamaı ol da qyzyl kózderdiń quryǵyna ilindi. Bas redaktordy 86-jylǵy Jeltoqsan kóterilisinen keıin bastalǵan qaralaý naýqanyna ushyratyp, jumystan bosatty. Onymen qoımaı, «qazaq ultshyldyǵyn daıyndaýshylardyń» biri retinde úsh árip mekemesi tarapynan júris-turysy ańdýǵa alynyp, isti qyla jazdady...

Degenmen, ımperııanyń kúıreýi qarsańynda, Máskeý tarapynan zaman raıyna oraı amalsyzdan mursat berilgen jarııalylyq pen sóz bostandyǵynyń áseri birtindep Qazaqstan ıdeologııasyna da óz yqpalyn tıgize bastaǵany baıqalǵan edi. Sherhan Murtaza basqarǵan «Qazaq ádebıeti» gazetiniń el men til eńsesin kóterýde bel sheshe qımyl kórsetkeni, Nurmahan Orazbektiń Qaraǵandy oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gazetine redaktor bolyp kelgennen keıin, birinshi bettiń tas tóbesindegi «Barlyq elderdiń proletarlary, birigińder!» degen kompartııanyń buljymas uransózin qazaqtyń «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» degen mátelimen almastyrǵany da osy kezeń. Bılik tarapynan eldiń betin beri qaratý úshin Naýryz meıramyna ruqsat berildi. Jańasha oılaý saıasatynyń qozǵaý salýy nátıjesinde 1988-89 jyldary ult tarıhyndaǵy asa eleýli oqıǵa  – Alash arystary aqtalyp, eńbekteri kóp taralymmen basyla bastady. 1989 jyldyń qyrkúıek aıynda qazaq tiline memlekettik mártebe berildi. Artynsha halyqtyń zor qoldaýymen «Qazaq tili» qoǵamy quryldy...

Ult kókiregine úmit uıalatqan osy dúbirli ýaqyt jalynda «Qazaq tili» qoǵamynyń úni retinde «Ana tili» gazeti dúnıege kelgen.  Men ol kezde «Jas Alashtyń» jaýapty hatshysymyn. Bir kúni tanys jurnalshy jigit habarlasyp: «Qazaq tili» qoǵamynyń basshylyǵy redaktorlyqqa adam izdep jatyr, oń jambasyńa keletin sharýa ǵoı, aldarynan ótip kórmeısiń be?» degen usynysyn bildirdi. Oılap qarasam, aptasyna bir ret shyǵatyn bul gazetti el súıetin basylymǵa aınaldyrýdyń reti ábden keletin sııaqty kórindi. Gazet qozǵaýǵa tıis til mártebesin arttyrý máselesi – el rýhyn kóterýmen sabaqtas taqyryp. Kommýnıstik bıliktiń buıdasyna baılanǵan  basqa resmı basylymdardaı emes, qoǵamdyq uıymnyń úni retindegi bul táýelsiz aptalyqta tildiń ótkir máselelerin sóz ete otyryp, otarlanǵan ult basyndaǵy qor jaǵdaıdy da qaımyqpaı aıtýǵa, buryn jabyq bop kelgen taqyryptardy búkpesiz ashýǵa, tum­sha­lanǵan tarıhymyzdyń aqtańdaq tustaryn qaýzaýǵa, el sanasyn oıatatatyn dúnıe­lerdi de jarııalaýǵa bolady goı, degendeı ýájge berilgenbiz...

«Qazaq tili» qoǵamynyń basshylary – akademık Ábdýálı Qaıdar men onyń orynbasary О́mirzaq Aıtbaıuly da bul pikirimizge qulaq asqan bolýy kerek, 1990 jyldyń aqpan aıynyń ortasynda biraz úmitkerlerdiń arasynan meni redaktorlyqqa bekitkenderin habarlady. Gazetti qalaı shyǵarýdy óz erkime berip, redaksııany Til bilimi ınstıtýtynyń májilis zalyna jaıǵastyrdy. Tól jańa jylymyz – 22 naýryz kúni aptalyqtyń alǵashqy nómiriniń tusaýyn kespekke ýaǵdalastyq...     

Áýelgi sandarynan-aq qazaq baspasózinde buryn barlanbaǵan taqyryptardy, ulttyń joǵyn joqtap, muńyn muńdaıtyn, sanasyn silkintetin máselelerdi batyl qozǵaýymen ǵana emes, daǵdyly qalyptan bólekteý jurnalshylyq mashyqtardy da ala kelýimen erekshelengen aptalyq jurtshylyq nazaryna birden ilikti. Bedeli kúnnen-kúnge ósken gazetke jazylý barysynyń qarqyndy júrgeni sonsha, bir-eki aıdyń ishinde-aq óz jalaqymyzdy ózimiz taýyp, baspahana, qaǵaz, tasymal shyǵynyn da qınalmaı jaba alatyn jaǵdaıǵa qol jetkizdik. Nábári toǵyz aı ýaqyttan keıin, 1991 jyldyń 1 qańtary kúni «Ana tili» 110 163 danamen tarady... 
 

Sol kezdegi redaksııa quramyna qarasaq, kadr tabý gazet qaǵazyn izdeýden qıyn bolmaǵan sııaqty. Kileń myqtylardy jınapsyz, sonymen qatar jańa esimderdi de jaryqqa shyǵardyńyz...

 – Áýelgilerdiń qatarynda jastar gazetinde ár jyldar birge qyzmet etken, jurnalshylyq qarymy ózime jaqsy tanys jigitterge qolqa saldym. «Qazaq ádebıetinde» isteıtin belgili ádebıet synshysy Baqyt Sarbalauly, sekretarıat sekildi jaýapty býynnyń maıtalman sheberi Ertaı Aıǵalıuly, «Jas Alashtyń» bólim meńgerýshsi Qonysbek Botbaı gazettiń baǵdary men maqsatyn bilgennen keıin birden kelisti. Jańa esimder degende, áýeli sol alǵashqylardyń sapynda qyzmetke alynǵan Til bilimi ınstıtýtynda kishi ǵylymı qyzmetker bop júrgen Ǵarıfolla Ánes pen Amanqos Mektep sııaqty jigitter eske túsedi. Ǵarıfollanyń buryn da azyn-aýlaq jazyp turatynynan habarym bar-tuǵyn. Qalamgerlik ıirimderge ıkemdiligi baıqalatyn. «Ana tiliniń» baǵyt-baǵdaryn túısingennen keıin Amanqos ekeýi túrktaný máseleleri men Alash arystarynyń aýyr taǵdyr-talaıyna, muralaryna qatysty taqyryptardy biliktilikpen qaýzap alyp ketti.

Gazet qyzmetkerleri kásibı jurnalshylar ǵana emes, ártúrli basylymdarda maqalalary jaryq kórgen nemese redaksııaǵa materıaldaryn joldaǵan avtorlar arasynan da irikteldi. Baıbota Serikbaıulyndaı daryndy aqynymyz, tarıhtyń tereńinen injý tergen zerdeli zertteýshi de eken. Birer maqalasy jaryq kórgennen keıin qyzmetke shaqyryp edik, el nazaryn úıirer talaı materıaldy tókti de tastady. Birde mektepte muǵalim bop isteıtin Bolat Sharahymbaı degen jigit orys mektepterinde qazaq tili sabaǵynyń qalaı ótip júrgeni jóninde jazǵan problemalyq maqalasyn óz qolymen alyp keldi. Avtordy sál kidirte turyp, dereý materıalmen tanysýdyń nátıjesinde, qoltańbasynyń shıraqtyǵy ap-anyq kórinip turǵan ustaz birden jumysqa shaqyryldy. Kishi ǵylymı qyzmetkerlerdiń shamaly nápaqasymen júrgen Dıhan Qamzabekuly, Shámshádın Kerim, Amantaı Shárip sekildi  bolashaq ádebıetshi ǵalymdar aptalyqqa jarty jalaqyly jumysqa alynyp (qalamaqysy da bar), osy quttyhanada jazý qoltańbalaryn qalyptastyrý, materıaldardy qorytý men daıyndaýdyń úlken mektebinen ótti. Mońǵolııadan kóship kelgen dáriger Abaı Maýqarauly birer maqalasy jarııalanǵan soń gazetke kelý týraly usynysymyzǵa qýana kelisip, mamandyǵyn túpkilikti túrde qalamgerlikke aýystyrdy. Gazet talabyna laıyq dúnıeleri arqyly kórinip jumysqa alynǵandardyń qataryna búginde belgili jurnalshy dárejesine kóterilgen Sáken Sybanbaı men korrektorlyqtan kelgen  Raýshan Tólenqyzyn da qosýǵa bolady. 

«Ana tili» gazet-jurnal salasynda burynnan qyzmet istegen biraz jigitterdiń jańa qyrlaryn ashýǵa septesti. Maqsat Tájmurat,  Maqsot Izimuly, Saǵatbek Medeýbekuly, BaqtııarTaıjandar áli kúnge deıin aptalyq qabyrǵasynda ótkergen sol kúnderin qalamgerlik qyzmetteriniń bir bıigi retinde ár kez eske alady. Jasy úlken aǵamyz, kezinde «Egemen Qazaqstanda» bas redaktordyń orynbasary, «Suhbat» ekonomıkalyq aptalyǵynyń bas redaktory laýazymdaryn atqarǵan qarymdy qalamger  Sabyrjan Shúkirulyn da «Ana tiline» ózimiz tarttyq. 1996 jyldyń jazynda qarjy tapshylyǵy saldarynan «Suhbat» gazeti jabylyp qalǵannan keıin, Sákeńniń esh jerge óz aıaǵymen baryp jumys izdeı qoımaı, úıinde jatqanyn estidim. Arnaıy telefon soǵyp: «Eger qomsynbasańyz, «Ana tilinde» qyzmet etýge qalaısyz? Qup kórseńiz, Sizdiń kúnde redaksııaǵa kelip turýyńyzdy da qajet dep tappaımyz. Maqalalaryńyzdy úıde otyryp-aq jazýyńyzǵa ruqsat beremiz», – dedim. Aǵamyz birden kelisimin berdi. Biraq eńbek tártibiniń erejesine ábden úırenip qalǵan Sákeń úıde jumys istegendi jón dep tappaı, redaksııaǵa kúndelikti kelip, elmen birge hat qorytyp, materıal daıyndaýmen etene aınalysqandy maqul kórdi. Maıtalman jurnalshy sol kelgennen aptalyqta on jyldaı taban aýdarmaı qyzmet etip, óziniń ótkir maqalalarymen qazaq tiliniń qamyn jegen, ana tilimizdiń dertine daýa izdegen áıgili qaıratkerlerdiń biri retinde tanyldy.

Sondaı-aq gazetke 1994 jyly kelgen Marat Qabanbaı men Jumataı Sabyrjanuly syndy qos sańlaqtyń shyǵarmashylyǵyn «Ana tiline» deıingi jáne keıingi kezeń dep ekige bóler edim. Marat oǵan deıin balalar jazýshysy retinde kópke áıgilengen, prozalyq kitaptary shet tilderge de aýdarylǵan kórnekti qalamger bolatyn. Biryńǵaı shyǵarmashylyq jumysqa ketken oǵan toqsanynshy jyldardyń keralań shaǵy jaısyz tıdi. Kezinde jastar gazetinde birge istegen, sodan beri dos-jaran bop aralasyp júrgen adamnyń basyndaǵy qysyltaıań jaǵdaıynan jaqsy habardar bolǵannan keıin, qyzmetke shaqyryp edim, qarsylyq bildirmedi. Sodan «Ana tiliniń» qabyrǵasynda qaıta túlegen Marat shyǵarmashylyǵynyń juldyzy jarqyraı janyp, ol óz darynyna ábden laıyq «qazaq serkesóziniń Qabanbaıy» atandy.

Jumataı Sabyrjanuly da solaı. Torǵaı oblysy taraǵan soń Aqmola qalasyna kóship kelgen, keıingi istegen jumystarynda kóp bereke bolmaı, óz sózimen aıtqanda «esh jer jolatpaı qoıǵan juqsyzdy» aptalyqta ótkirligi men kórkemdigi qatar úılesken birer maqalasy jaryq kórgennen keıin, júzbe-júz tanysyp jatpaı-aq syrtynan jumysqa aldyq. Aldynda ǵana Aqmolanyń astana bolatyny sheshilip qoıylǵan. Bolashaq elordada bir tilshimizdiń júrgeni durys dedik. Sodan bylaı Jumataıdyń teriskeı qazaǵynyń múddesin qozǵaǵan, ádiletsizdik pen túrli keleńsizdikterge kelgende tıgenin tilip túsetin, ashyq kúnde naızaǵaı oınatatyn oraı da boraı maqalalary úzdiksiz shyǵa bastady.

 Sizdiń jýrnalıstik-redaktorlyq qyzmetińizdiń máni men mańyzy jaǵynan «Ana tilinen» bir kem túspeıtin belesi Qazaq aqparat agenttigi der edik. Munda da is júzinde jańa redaksııanyń, tipti tutas bir salalyq baǵyttyń negizin qaladyńyz. Básekege qabiletti qazaqsha aqparat taratý isin jolǵa qoıýda qandaı kedergilerdi eńserýge týra keldi?

– 1997 jyldyń sońynda Aqparat jáne qo­ǵam­dyq kelisim mınıstri Altynbek Sársenbaıuly mınıstrliktiń Almatydaǵy fılıalynda qabyldaýǵa shaqyryp jatyr degen soń, aldyna jetkem. Bul kezde gazet «Qazaq tili» qoǵamynyń úni emes, memleket tarapynan qarjylandyratyn basylymdardyń qataryna qosylǵan. Iаkı mınıstrliktiń tikeleı qaramaǵyndamyz. Altynbek inimiz áńgimeni tótesinen qoıdy. «Sizdi qaıta qurylyp jatqan Qazaq aqparat agenttiginiń (burynǵy QazTAG) qazaq redaksııasynyń bas redaktory qyzmetine taǵaıyndaǵandy jón kórip otyrmyz», – dedi. QazTAG-tyń qazaqsha materıaldarynyń negizinen orysshadan aýdarylyp shyǵatynyn burynnan bilemin ǵoı, tosyn usynysqa ańtarylǵan qalpy: «Men  aýdarmashy emespin ǵoı», – deppin. «Másele sonda bop tur, Siz ol jerge tikeleı qazaqsha aqparat daıyndaıtyn múldem jańa redaksııany ashý úshin barasyz. Odan ári agenttikpen birge Astanaǵa kóshesizder», – dedi jas mınıstr. «Ana tilin» qımaı, ýájimdi aıtyp-aq jatyrmyn. «О́zim segiz jyldaı mápelegen perzentim ǵoı, ári buǵan deıin kórgen-bilgenim gazettiń mańy, osy salaǵa beıimdelgenmin, ornymda otyra bereıin» degendeı syltaýlardy kóldeneń tartqanymmen, Altynbek kónetin syńaı tanytpady. «QazTAG-tyń qazaqshasy áli kúnge deıin aýdarmamen otyr. Baıaǵy kompartııanyń kezindegi sııaqty, orys tiliniń jeteginde keledi. Soǵan namysyńyz kelmeı me? О́zińiz ult pen til múddesi úshin kúresip júrgen joqsyz ba?!», – dedi. Osy sózden keıin sylq etpeske shara qalmady. Ári qasarysa bersem, aldaǵy ýaqytta «Ana tilin» qarjylandyrý jaǵyna qaýip tónýi, odan basqa da bógesinder men tosqaýyldardyń týyndaýy múmkin-aý degen oıdyń bir sát basymda júgirip ótkeni de ras...

Agenttikte az ýaqyt ishinde qazaq redaksııasynyń súıegi qalandy. Áýelgi sıpattary «Ana tilinde» júrgende kórinis bergen ult tilindegi aqparattyq stıldiń jatyq úrdisin qalyptastyrý maqsatyn ustandyq. Ol jumys agenttik 2000 jyldyń basynan elordaǵa kóship kelgennen keıin odan ári qarqyn aldy. Ýnıversıtetterdi endi bitirgen úrpekbas túlekterdiń topshylarynyń qalaı qataıǵanyn, solardyń biri bolǵan Aıbyn, óziń de jaqsy bilesiń. О́zińmen qatar jáne senderge ilese QazAqparatqa jumysqa kelgen Ernur Aqanbaı, Qanat Toqabaı, Marlan Jıenbaı, Arman Asqar, Rýslan Ǵabbas, Gúlmıra Álıakpar sııaqty jastar kóp uzamaı-aq shashasyna shań juqtyrmaıtyn júrdek aqparatshylar qatarynan tabyldy emes pe. Búginderi olardyń birazy sońdarynan shákirt ertken maıtalman júırikterge, jetekshi mamandarǵa, bas redaktorlarǵa aınalyp otyr. 

«QazAqparatta» júrgen kezeńniń kóńil toǵaıtar bir sáti retinde, 2004 jyldyń sáýir aıynyń ózinde-aq memlekettik tildegi jańalyqtardy elimizde tuńǵysh ret latyn qarpimen taratýdy júzege asyrǵanymyzdy aıtar edim.  Bul ıdeıanyń ómirge kelýine – atajurttyń ár habaryna sýsap, yntyǵyp otyrǵan shet elderdegi qandastarymyzǵa Qazaqstan jańalyqtaryn qalaı jetkizsek eken degen janashyrlyq múdde túrtki bolǵan-dy. Qytaıdaǵy qalyń qazaq tóte arab jazýyn, al Eýropa, Túrkııadaǵy qandastarymyz latynshany paıdalanatyndyqtan, biz qoldanyp júrgen kırıll árpin tanymaıdy. Irgedegi О́zbekstan da birden latynshaǵa kóship ketkendikten, ol eldegi qazaqtyń keıingi tolqyny óz-ózinen latyn qarpinde saýat asha bastady. Iаkı burynǵy kırıll áripti saıtymyzǵa qosa, shettegi qandastarymyz úshin Qazaqstan habarlaryn latynshamen dereý jetkizip turýdyń da tıimdi bolary anyq. Osy maqsatqa oraı, qazaq redaksııasy óz bastamasymen qolǵa alǵan, qazaq tiliniń damýyna qyryn qaraıtyn keı basshysymaqtardyń ishteı qarsylyq jasap, tosqaýyl qoıǵysy kelgenine qaramastan, memlekettik tildegi jańalyqtardy avtomatty túrde tikeleı latynsha áripke aýystyratyn arnaıy baǵdarlama jasatyp, 2004 jylǵy 14 sáýiren latynsha saıtty tolyqqandy qalypta iske qosa aldy.

Latynshaǵa ótý – ásirese búgingi kúni el nazaryndaǵy eleýli máselelerdiń qatarynda sanalyp otyrǵandyqtan, sol kezde «QazAqparattyń» qaı latynshany tańdaǵanyn bilý de qyzyqty bolar. Biz bul turǵyda soǵan deıin daıyndalyp úlgergen, 1993 jyly áýeli «Ana tili», keıinnen «Egemen Qazaqstan» gazetterinde jarııalanǵan akademık Á. Qaıdardyń nusqasyn (bir-eki árpine ǵana ózgeris engizý arqyly) negizge alǵandy jón kórgenbiz. Agenttikte júzege asyrylǵan bul latynsha sońyra mamandar arasynda «QazAqparattyq nusqa» degen atpen tanylyp ketti. Atalmysh bastama dúnıege kelisimen, qazaq tildi oqyrmandarymyzdyń sany kúrt artyp, latyn qaripti jańalyqtar jelisi álemge tarydaı shashylyp ketken barsha qazaq jurtshylyǵy izdep oqıtyn saıtqa aınaldy. Aqparat quraldary bul aıtýly jańalyqty: «QazAqparat» habarlaryn latyn árpimen tarata bastap, siresken seńdi buzdy», – dep súıinshilep alyp ketti. «Shettegi 5 mıllıonǵa jýyq qazaqqa jasalǵan zor qurmet», «memlekettik til aıasyn keńeıtýge mol úles qosatyn joba», «ınternet júıesinde qazaq tilindegi habarlardyń álemge ortaq árippen taralýy, sóz joq, syrttaǵy qazaqtar úshin úlken járdem», «bul álem qazaqtary ǵana emes, ortaq til men ortaq túsiniktegi túrk tildes baýyrlarymyz úshin de qajetti bastama, latyn álipbıi olardyń qazaqshany úırenýine de molynan járdem bereri anyq», degen joǵary baǵalarǵa ıe boldy. Bul jańalyqty alǵash qýana qabyldap, sheksiz rızashylyǵyn bildirgenderdiń biri – shettegi qazaqtardyń kórnekti ókili, «Azattyq» radıosyn talaı jyl basqarǵan qalamger Hasan О́raltaı edi. Muny ana bir jyldary, Hasekeńniń ózi de osy «Egemen Qazaqstan» betinde arnaıy atap ótti.     

«QazAqparattyń» memlekettik til aıasyn keńeıtý múddesin kózdegen ıgi bastamasy latynsha jobadan keıin de ári qaraı sabaqtasa jalǵasty. 2009 jyldyń qazan aıynda agenttiktiń qazaq tilindegi materıaldary álemge tóte arab jazýymen de taratyla bastady. Qytaıdaǵy 2 mıllıonǵa jýyq, Iran men Aýǵanstandaǵy áldeneshe myńdaǵan qazaqty atajurt jańalyqtarymen ańsata qaýyshtyrǵan bul bastama da óz maqsatyna jetti. «QazAqparattyń» ana tilindegi oqyrmandar sanyn kúrt arttyrǵan tóte jazý jobasy, sońyra odan ári damytylyp, sol tóte jazýmen shyǵatyn «Qazaq rýhanııaty» atty ádebı, mádenı, eltaný portalyn ashýǵa ulasty.

Maqtady dep sókpeńiz, biraq izbasar inilerińizdiń ózi áli kúnge kompıýterdi jatyrqap júrgende, Siz 2000 jyldardyń basynda-aq QazAAG-tyń aqparattaryn kompıýterde jyldam óńdep, túzetip otyrǵanyńyzǵa kýámiz. Qazir áleýmettik jeliniń zamany, alaıda sizdi baıqaı almaı júrmiz. Áleýmettik jelige shyǵý oıyńyzda joq pa?  

 Buryn máshińke basýdy jaqsy meńgergenimmen, gazetter ol kezde áli kompıýterlik tehnıkaǵa kóshe qoımaǵan edi ǵoı. QazAqparatqa kelgenimde, onyń tolyǵymen zamanaýı júıege beıimdelip qoıǵanyn kórgesin, sál tosyrqaýshylyq bolǵany ras. Jumys úderisine tez ilesý úshin kompıýterdi jyldam úırenýge týra keldi. Áýelgi kezde mátin jazý, redaksııalaý, saıtqa jiberý tásilderin ǵana ıgerý jetkilikti bolǵanymen, ınternet múmkindikteriniń kúnnen kúnge keńeıe túsýi, birtin-birtin meni de ǵalamtor áleminiń túpsiz qoınaýlarynda jınaqtalǵan asa qymbat qazynalarǵa qol jetkizýdiń tereń ıirimderine úıirip alyp ketti.

Bul áýelden ǵylymı izdenisterge jaqyndaý júrgen óz basyma tipten tıimdi boldy. Kitaphanalarǵa barmaı-aq ınternette ornalastyrylǵan   ǵylymı ádebıetterdiń qyrýar qoryna jetýdiń mol múmkindikteri ashyldy. Elektrondy kitaptardyń arasynda elimizden esh tabyla qoımaıtyn, tek Máskeý men Peterbordyń baıyrǵy ǵylymı ordalary men kitaphanalarynyń sırek ádebıet qoımalarynda ǵana saqtalyp qalýy yqtımal, qasqaldaqtyń qanyndaı qundy muralar da jeterlik. Ári ǵalamtor usynar ol artyqshylyqtardyń aıasy jyldan-jylǵa artýmen keledi. Budan birer jyl buryn tabylýy tipten qıyn kitaptardyń, búgingi kúni júktep alýǵa op-ońaı daıyn turǵanyn kórgende tipten rıza bolasyń. Qalaǵanyńdy kóshir de, saqtap qoıa ber. Keıingi kezeńderde jazylǵan zertteý eńbekterimniń deni ártúrli taqyryptar boıynsha júıe-júıesimen jınaqtalǵan sol ǵylymı ádebıetterdiń arqasynda jazyldy. Qazirgi kúni meniń kompıýterimniń jınaqtaýysh jadynda túpnusqadan pdf jáne djvu j. t. b. formattar arqyly júktelip alnyǵan, kem degende eki myńnan astam ózime qajetti ǵylymı ádebıet saqtaýly tur. Jáne olardyń sany aldaǵy ýaqytta odan ári óse bereri anyq. Osy arqyly Reseıdiń ǵylymı ortalyqtary, kitaphanalary men ártúrli qorlarynyń zertteýshiler úshin asa qolaıly jaǵdaılar jasap otyrǵanyn ańǵarý qıyn emes. Alaıda bizdiń elimizde shyǵatyn kitaptardyń elektrondyq nusqalaryn paıdalaný isinde mundaı koljetimdiliktiń kóńildegideı bolmaı turǵany baıqalar edi. Bizde júktep alatyn ádebıetter sany kóp emes. Qazaqsha kitaptarynyń kóbi tek sol saıttyń ózinde ǵana paraqtap oqý (3d tanysý) formatyna beıimdelip jasalǵandyqtan, paıdalanýǵa qolaısyzdyq týdyrady. Júktep alýǵa kelmeıdi. Mundaı úlgini ınternet ustamaıtyn jerde paraqtap oqý da múmkin emes...

Áleýmettik jelide nege belsendi emespin degenge kelsek, ol tóńirekti baıqastap kórgenmin. Feısbýk jelisi – qatysýshylar ózderiniń jańalyqtaryn, pikirleri men jazǵandaryn ortaǵa jaıyp salyp otyratyn, biriniń aıtqanyna ekinshisi ún qosyp nemese óz ýájin aıtyp, maqtaýy men dattaýy qatar órilip jatatyn ashyq kózqaras alańy eken. Ýaqytty kóp jeıtin sııaqty.  Bir adamnyń bólisý paraqtarynan ekinshisine qyzyǵa aýysyp otyra berer bolsań, bar kúniń sonymen de ketýi múmkin be dep qaldym. Sodan soń ózime asa qajeti joq-aý dep sheshtim. Onsyz da buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen dúnıelerdi ǵalamtordan sholyp shyǵýdyń ózine birer saǵat ketedi. Jınalyp qalǵan ádebıetterdi (álgi júktep alǵan kitaptardy) oqýǵa, birdeńelerdi túrtinekteýge tipten ýaqyt qalmaıtyn bolǵasyn, aǵaıyn-týǵan, dos-jaranmen habarlasyp turýǵa tıimdileý dep tapqan ýatsap jelisimen ǵana shektelgendi maqul kórdim.

  Iá, kóziqaraqty oqyrman sizdiń ǵalymdyq qyryńyzdy da jaqsy biledi. Shoqandy zertteýden bastalǵan izdenis sizdi birtindep arǵy túrk aqıqatyna deıin jeteledi. Birneshe kitabyńyz shyqty. Qazir nemen aınalysyp jatyrsyz?

 Shoqantaný taqyrybymen talaı jyldan beri aınalysyp kele jatqan soń, búgingi suhbatty paıdalana otyryp, keıingi kezderi Shoqannyń ómirine, ólimine qatysty neshetúrli qaýeset sózderdiń kóbeıip ketkenine de toqtalǵym keledi. Bıylǵy jyly týǵanyna 185 jyl tolǵaly otyrǵan Shoqannyń, ǵylymı derekter boıynsha, 1865 jyly ókpe derti – týberkýlezden qaıtys bolǵany anyq. Alaıda uly ǵalymymyzdyń qazasyna qatysty qanshama dáıekter, qujattar, estelikter bar bola tura, onyń ólimi týraly «ádeıi ýlanǵan», «oqqa ushqan» degendeı san-saqqa júgirtýshilik, tipti ol 1865 jyldan  keıin de ómir súrgen deıtin alypqashpa áńgimelerdiń aýyq-aýyq qaıtalanyp turýy saıabyrsyr emes.

Mundaıda keı adamdardyń, sol zaman derekkózderinde, Shoqannyń jan dosy, áıgili saıahatshy, shyǵystanýshy ǵalym Grıgorıı Potanın jáne basqa  zamandastary qaldyrǵan estelikterde, onyń boıynda qurt aýrýynyń belgileri burynnan bar bolǵanyna qatysty jazylǵan aıǵaqty dáıekterge den qoımaıtyndyǵyn ańǵarý qıyn emes. Potanınniń jazýynsha, Shoqan Omby kadet  korpýsynyń sýyq kazarmalarynda alty jyl turǵan kezdiń ózinde-aq, densaýlyǵyn álsiretip alǵan, ókpe dertiniń nyshandary sol shaqtan baıqalǵan. «Ol  jaz  saıyn   aýylyna  baryp, qymyz iship, jas et jep, ońalyp  qaıtyp  júrse  de, kadet korpýsyn ókpe týberkýlezi (chahotka) belgilerimen bitirdi... Peterbordyń dymqyl aýa raıy onyń onsyz da álsiz densaýlyǵyn tómendetkeni sonsha, dárigerler ony dereý emdelmeseń bolmaıdy, dep týǵan  jerine  qýǵandaı  etip jiberdi», – deıdi Potanın óz esteliginde (Sh. Ýálıhanov. Shyǵarmalar jınaǵy. 1985. 5 t. A.: QSE, 363-b.). Shoqanmen  Peterborda, Ombyda tyǵyz  aralas-quralas  bolǵan  ǵalym N. Iаdrınsevtiń de aıtary  osyndaı. 1863 jyldyń qysynda Ombyda Shoqanmen áldeneshe márte kezdesken ol: «Shoqannyń densaýlyǵynyń álsizdigi,   ókpesiniń  dertti (chahotochnyı) ekeni  anyq ańǵarylatyn. Soǵan  qaramastan ol taǵy  da  Peterborǵa barýǵa  jınalyp  júrdi», – dep jazady (Sh. Ýálıhanov. Shyǵarmalar  jınaǵy. 1984. 1 t. A.: QSE, 98-b).

Altynemeldiń kúngeıindegi aǵa sultan Tezek Nuralınniń aýylyn qys kezinde meken etken Shoqannyń 1864 jylǵy 1 jeltoqsanda Almatydaǵy general Kolpakovskııge jazǵan hatynyń sońynda, ol óziniń naýqasy jaıynan da habardar etedi. «Meniń keýdem aýyryp júr. Istegen jaqsylyǵyńyz bolsyn maǵan qustyratyn bir maıdári nemese keýdemdegi irińdi bosatatyn (tek súlik emes) jáne ter shyǵaratyn birdeńe berip jibere almas pa ekensiz», – dep kómek suraıdy (Sh. Ýálıhanov. Shyǵarmalar jınaǵy. A.: QSE,1985. 5 t. 166 b.) Al 1865 jylǵy aqpannyń 19-y kúni jazǵan hatynda (Shoqannyń ázir bizge belgili jazbalarynyń ishindegi eń sońǵysy) onyń haliniń nasharlaı túskeni tipten anyq baıqalady. Ol sonyń aldynda ǵana Semeı oblysynyń áskerı gýbernatory qyzmetine aýysqan Kolpakovskııge: «Siz ketken kezde maǵan sýyq tıip júr edi: kókiregim men tamaǵym aýyratyn. Tamaǵyma nazar aýdarmaı, kókiregime em jasaǵam, endi kókiregim jazylǵan sııaqty bolǵanymen, jutqynshaǵymnyń aýyrǵany sonsha, asty ázer jutamyn, daýysym tipten shyqpaı qaldy. Vernyıǵa jetýge joldyń aýyrlyǵy men jaıly kóliktiń joqtyǵy múmkindik bermegendikten, men ózimdi, qazaqtyń qushnash-emshisiniń qolyna tapsyrdym. Onyń ne dári ishkizip jatqanyn bir qudaıdyń ózi bilsin. Áıteýir qol qýsyryp ólgennen góri osy durys», – dep naýqasynyń órshigen jaıynan habardar etedi (Sonda. 174 b.). Dárigerlerdiń paıymdaýynsha, bul nyshandardyń bári týberkýlez aýrýynyń belgilerine jatady. Zertteýshiler onyń sońǵy hattarynyń álsiz qolmen qınala jazylǵanyna nazar aýdarady. Onda Shoqanǵa tán ádettegi jorǵa qoltańbanyń izi ázer ańǵarylady eken (Chokan Valıhanov ı sovremennost. A.: Ǵylym, 1988.  316-b.).

Ol kezde emi joq týberkýlez dertiniń talaı adamdy jalmaǵany belgili. Uly Abaıdyń daryndy qos balasy Ábdirahman men Maǵaýııa da jap-jas shaqtarynda osy qurt aýrýynan kóz jumǵan edi ǵoı. Jalpy Shoqan ǵumyryn zertteýge talpynys tanytqan talaı adam áýelgide ańǵarmaı urynyp qala beretin jyly qate kórsetilgen eki qujat bar. Olar – Shoqan Ýálıhanovtyń 1961-1972 jyldary jaryq kórgen alǵashqy bes tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń 1968 jyly shyqqan 4-shi tomynyń 444-446 betterindegi «Túrkistan general-gýbernatorynyń áskerı mınıstrge baıanaty» jáne «Bas shtab bastyǵynyń áskerı mınıstrge habarlamasy» dep atalǵan qos qujat. Alǵashqysynyń jazylǵan ýaqyty 1865 jyldyń 11 aqpany, keıingisi 1865 jyldyń 7 sáýiri dep qate kórsetilgen. Olardyń mazmunyna qaraǵanda, «shtabs-rotmıstr Ýálıhanovtyń Jetisý oblysy qazaqtary arasynda aımaq shyrqyn buzatyn sózderdi taratyp júrgeni, bul iske onyń qaınaǵasy, polkovnık Tezek Nuralınniń de qatysy barlyǵy… osy tektes zııandy áreketteri úshin olardy jaýapqa tartý qajettigi, shtabs-rotmıstr Ýálıhanovty Qazaq dalasynda qaldyrsa, elge kóp zalaly tııýi múmkin ekenin eskere otyryp, ony ımperııanyń ishkeri jaǵyndaǵy kavalerııa polkine aýystyrǵan jón bolatyny» tóndire aıtylady.
Akademııalyq jınaqta jarııalan­ǵan dál osy eki qujat – Shoqan ǵumy­­ry­nyń sońǵy jylyna, onyń ólimine qatysty talaı qaýesettiń dúnıege kelýine túrtki bolǵan ­basty kiltıpanǵa saıady. Qujattarda jazylǵan bul jaıttardyń óz kezinde kóp jurtty, tipti shoqantanýǵa beıil bergen biraz adamdy ılandyrǵany sonsha, olardyń tarapynan da: «Osyndaı belsendi árekette júrgen adamdy qalaı naýqas dep aıtarsyń, patsha ókimetiniń Shoqandy qurtýǵa tyrysqany anyq, ıakı ádeıi qastandyq jasalǵan, ý berilgen, atylǵan» degen,  nemese «ol 1865  qaıtys bolǵan joq, odan keıin de ómir súrgen» delinetin san-saqqa júgirgen jalǵan joramaldarǵa jol berilip qalady.

Al máseleniń anyǵyna kelsek, bul eki qujat 1865 jyly emes, odan tórt jyl keıin – 1869 jylǵa qatysty derekterge saıady. Shoqannyń tórtinshi tomy (1968 j.) daıyndalyp jatqanda «1869» degen sannyń kóne qujattarda kómeski bop kóringen sońǵy «9» tańbasy tehnıkalyq (nemese basqasha) sebepterge baılanysty «5» sanyna abaısyzda aýysyp ketken.
Ári bul  qujattardaǵy «shtabs-rotmıstr Ýálıhanov» dep jazylǵan adam – Shoqan emes. Ol Shoqannyń Ýálıhan atasynan baryp qosylatyn týysy – Ǵazı (Sultanǵazy) Bolatuly Ýálıhanov. (Shoqan 1864 jyldyń jazynan bastap rotmıstr sheninde). Ǵazı da aǵasy Shoqan sııaqty Omby kadet korpýsynda oqyǵan. 1859 jyly kornet shenimen bitirgen soń, Ombyda, Tobylda, Peterborda, Almatyda atty ásker bólimderinde qyzmet etken. 1864 jyldyń mamyrynda porýchık Ǵazı Ýálıhanov polkovnık Chernıaev basqarǵan Áýlıeata joryǵyna qazaq mılısııasynyń komandıri retinde qatysqan. Maýsym aıynyń sońynda Áýlıeatadan Shoqanmen birge oralyp, Alataý okrýginiń bastyǵy, general Kolpakovskııdiń qaramaǵynda qyzmetin jalǵastyrǵan. Aǵa sultan Tezek Nuralın aýylynda turaqtap qalǵan nemere aǵasy Shoqanǵa jolyǵyp ketip júrgen. Sol saparlarynyń birinde ol Shoqannyń kelinshegi Aısarynyń sińlisi Qarashashpen tanysyp, keıin oǵan úılenip, ol da Tezek tóreniń kúıeý balasy atanady. 1867 jyly shtabs-rotmıstr shenin alyp, doǵarysqa shyǵýǵa suranyp, sodan eki jyl buryn qaıtys bolǵan nemere aǵasy Shoqan sııaqty aǵa sultan Tezektiń aýylynda turaqtap qalady.

Orys bıligi Qashqar aımaǵyndaǵy Jetishár, Qulja óńirindegi ­Taranshy sultandyǵy sııaqty musylman handyqtarynda órshigen kóterilister yqpalyna qazaqtardyń da erip ket­peýin qatty qadaǵalaǵan alpysynshy jyldardyń sońynda, Ǵazı Ýálıhanov pen onyń qaınaǵasy Tezek tóreniń de kúdikke ushyraǵan jaıttary bolypty. Joǵaryda sóz bolǵan qos qujatta aıtylǵandaı, ekeýine: «Jetishár bıleýshisi Jaqypbekpen baılanys ornatty, qaramaǵyndaǵy eldi Quljaǵa kóshirip áketýge úgittedi, jergilikti halyq arasynda tıyshtyqty buzatyn zııandy áńgimeler taratty», degen aıyptar taǵylyp, olar abaqtyǵa shamaly ýaqyt jatyp ta shyqqan kórinedi... Keıinnen Ǵazı retin taýyp Peterborǵa qyzmetke aýysyp, sol jaqta atty ásker polkovnıgi, general shenine deıin ósip, 1909 jyly ımperııa astanasynda dúnıeden ozǵan.  Bir qyzyǵy, Shoqannyń 1968 jyly shyqqan 4-shi tomyndaǵy jyly qate kórsetilgen bul derekter óz kezinde kózi qaraqty zertteýshilerdiń dáleldeýi arqasynda túzetilgen de bolatyn. Sol sebepti Shoqannyń shyǵarmalar jınaǵynyń 1984-1985 jyldarda jaryq kórgen ekinshi akademııalyq ba­sylymyna (jaýapty redaktory Á. Marǵulan) Ǵazı Ýálıhanovqa qatys­ty bul qate qujattar engen joq.  Alaıda alǵashqy bes tomdyqqa abaısyzda jyly shatasyp kirip ketken osy qos qate derekpen ǵana tanysý múmkindigin alǵan (ıaǵnı, onyń keıinnen túzetil­genin bilmeıtin) shoqantanýǵa qyzy­ǵatyn keı jurt  áli de ony Sho­qanǵa qatysty shyn aqıqat retinde qabyldap, kádimgideı senip qap júr.  Uly ǵalymymyzdyń ólimin san-saqqa júgirtýshilik,  ol 1865 jyldan  keıin de ómir súrgen delinetin alypqashpa áńgime osylaısha oqta-tekte qaıtalanýdan tanbaı keledi...

Mundaıda tipti sol jyldarǵa qatysty ǵylymı derekterde, 1865 jyly Qazaq dalasy  men Túrkistan ólkesin basqarýdyń jańa júıesin jobalaý jónindegi Dala komıssııasyna qatysqan belgili tulǵalardyń Ombyda general-gýbernatormen kezdesý kezinde Shoqannyń ómirden tym erte ketkenin qamyǵa otyryp eske alǵany, ataqonysy Syrymbetke kelgende ákesi Shyńǵys pen anasy Zeıneptiń basyna túsken aýyr qaıǵylaryna ortaqtasyp basý bildirgeni, kúzde Altynemel óńirine jetkende, Shoqannyń muńly jesiri Aısarynyń otaýyna arnaıy bas suǵyp kóńil aıtqany, Qoıankózdegi Shoqannyń saz kesekten turǵyzylǵan beıitiniń basyna baryp rýhyna taǵzym etkeni (polkovnık Geınstiń 1865 jylǵy kúndeligi), sol jyldyń qysynda jaryq kórgen Orys geografııa­lyq qoǵamy­nyń jyldyq esebinde» onyń týberký­lez­den kóz jumǵany týraly eki qazana­ma maqala jarııa­lanǵany (avtor­lary Osten-Saken, Iаdrınsev) qaperge alyna da bermeıdi (Sh. Ýálıhanov. Shyǵarmalar jınaǵy. 1985. 5 t. 255, 263, 272-279-b)...

Qazir nemen aınalysýdamyn degenge kelsek, birer jyldan beri Joshy ulysynyń (Ulyq ulys, Altyn Orda) tarıhyna qatysty zertteýlerdi qaýzap júrgen jaıym bar. Ertisten Dýnaıǵa deıingi alyp keńistikti jalpaǵynan jaılaǵan bul Ulyq ulystyń damýynda qoldaryna basty bılik tutqalaryn ustaǵan beklerbekterdiń (hannan keıingi ekinshi laýazym, bekterdiń begi, ulyqbek) atqarǵan qyzmetteri aıryqsha eleýli bolǵany málim. Ádette Altyn Orda quramyndaǵy qýatty ıelikterdiń ulysbekteri, áleýetti túrk taıpalary kósemderiniń arasynan iriktelip tańdalǵan bul mansap ıeleri hannyń eń senimdi serigi, memlekettiń basty tiregi retinde tanyldy. Beklerbekterge ulysty basqarýdyń kúlli tetigi ǵana emes, áskerdiń bas qolbasshylyǵy men syrtqy isterge qatysty kúrdeli máseleler de tikeleı júkteldi. Túrk beklerbekteri arasynda  О́zbek  pen  onyń balasy Jánibek han bılik qurǵan, ıakı Joshy ulysynyń kúsh-qýaty keneresinen asyp-tasyǵan kezeńderinde Qutlyqtemir, Isabek, Naǵanaı sııaqty tarıhı tulǵalardyń esimderi aıryqsha máshhúr boldy. Odan keıingi ýaqyttarda Mamaı men Edige  beklerbekterdiń ulybılik zamandary dáýirledi. Árqaısysy iri-iri túrk taıpalarynyń kósemderi bolǵan bul tulǵalar men olardyń urpaqtaryna qatysty derekterdiń  qazaqtyń etnıkalyq tarıhymen sabaqtasyp jatqan tustary óte mol.

Altyn Ordanyń Berdibek han bıliginen (1357-59) keıin beleń alǵan  (nar moıyny Berdibekte kesilgen) áýelgi daǵdarys kezinen Ulyq ulystyń ydyraýy bastaldy. Sonda Joshy ulysynan alǵash bólinip shyǵyp táýelsizdik alǵan ıelikterdiń biri Horezm ulysy edi. (Bul óńir óz zamanynda Shyńǵyshan áýletimen áýelden qudandal jurt qońyrat bekteriniń enshisine berilgen aımaq bolatyn. Sol sebepten de osy taıpadan shyqqan Qutlyqtemir (1335 j. kóz jumdy), odan soń Naǵanaı (shamamen 1360 j. kóz jumdy) bastapqyda osy ıeliktiń ulysbekteri qyzmetin atqardy. Beklerbektik laýazymdarynyń ara-arasynda Horezmdegi bılikke de aýysyp oralyp otyrdy).  Berdibek dúnıeden ótken sol 1359 jyly, Ulyq ulystyń  basynan baq taıa bastaǵanyn baıqaǵan Naǵanaı, óz balalary Qusaıynsopy, Júsipsopymen birge, Horezm aımaǵy men Syrdarııanyń tómengi alabyn qosa qamtyǵan baıtaq óńirdi (astanasy Úrgenish, qazirgi Kóneúrgenish sháhary) óz áýletterine baǵynyshty derbes memleket etip jarııalady. Bul ulys 1388 jylǵa deıin ómir súrip, odan soń Aqsaq Temir ımperııasynyń quramyna ótti. On altynshy ǵasyrdyń basynda Horezm ulysynyń bıligine Shıban urpaqtary keldi. Júz jyl shamasynan keıin memleket astanasy Hıýa shaharyna aýysýyna baılanysty, bul el tarıhı derekterde Hıýa handyǵy dep atala bastady. Shıban áýletinen keıin 18 ǵasyrdyń basynda bılik jergilikti túrk taıpabasylarynyń (ınaqtardyń) qolyna ótti. Osy kezeńde olardyń ózderi han tuqymdary bolmaǵandyqtan, taqqa Shyńǵyshan urpaqtary, qazaq sultandaryn arnaıy shaqyryp, solardyń atynan óz bılikterin júrgizip otyrdy. 1760 jyldardan bastap Hıýa handyǵynyń bıligine qaıtadan Naǵanaı urpaqtarynyń kelý úrdisi baıqaldy. 19 ǵasyrdyń basynan olar ózderine handyq laýazymdy zańdastyryp alý arqyly, bir ortalyqqa birikken qabyrǵaly memleketbasylaryna aınaldy. Sodan 1920 jylǵa deıin ǵumyr keshken Hıýa handyǵyn úzbeı bıledi...

Joshy ulysynyń quramyna engen túrk taıpalary kósemderiniń Altyn Orda bıligine belsene aralasqanyn, olar derbes bılik júrgizgen óńirlerdegi etnıkalyq úderisterdiń qazaq halqynyń tarıhymen tyǵyz sabaqtastyqta órilgenin aıqyn dáıekteıtin osyndaı taqyryptardy qaýzaýdyń ózi de qyzǵylyqty emes pe. Qazir Ulyq ulys zamanynyń osy qyrlaryna qatysty jınaqtalǵan qyrýar ǵylymı ádebıetti qorytý, zerdeleý aıaqtalyp bitken sııaqty. Endi tapjylmaı otyrý ǵana qalyp turǵandaı.

Bıyl Joshy ulysynyń 750 jyldyǵy. Osyǵan oraı Ulyq ulystyń táýelsizdik alýynyń bastaýynda turǵan tarıhı Talas quryltaıynyń ótken jeri týraly da oıymdy ortaǵa salsam deımin. Atalmysh quryltaıdyń nátıjesinde Shyńǵyshan qurǵan birtutas Eke Moǵul ulysynyń (Uly Mońǵol ımperııasy) ydyrap, onyń quramyna engen Joshy ulysy ǵana emes, Shaǵataı, О́ketaı, Tóle, Qulagý ulystarynyń da óz bıligi ózinde bolar derbes memleketterge aınalǵany málim. Rashıd ad-dınniń «Jamıǵ at-taýarıh» jınaǵynda atalmysh quryltaıdy uıymdastyrýǵa bas bolǵan Joshy, Shaǵataı, О́ketaı áýletteriniń hanzadalary 1269 jyldyń kókteminde «Talas pen Kenjektiń kókoraı shalǵynynda jınaldy» dep jazylǵan. Qazirgi zertteýshiler bul jerdi birde Qyrǵyzstan jerinde nemese Qazaqstan men Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy Talas boıynyń bir jazyǵynda ótti degendi aıtady. Mahmut Qashqarı óziniń «Túrk sózdiginde» (1072−1074 jj.) «Kenjek, Kenjek seńgirTaraz mańyndaǵy sháhardyń aty, ol jer qypshaqtarmen shekarada» dep túsinikteme bergen. Al seńgir sózin – «taý bıigi», «dýaldyń sheti» dep uǵyndyrady. 19 ǵasyrdyń basyndaǵy hıýalyq tarıhshy Mýnıstyń  jazbalarynda seńgir sózi «bekinis» degen maǵynada qoldanylǵan. Iаǵnı Kenjek seńgir – Kenjek bekinisi degen tirkes.

mmm

Talas jazyǵy. 1970 jyl. Kenep, maıly boıaý. Avtory Á.Qasteev

Qazaqtyń belgili arheologtary K.Baıpaqov pen M.Eleýov ártúrli derekter men arheologııalyq qazba nátıjelerin zerdeleý arqyly, Kenjek sháharyn Talas ózeniniń tómengi aǵysyndaǵy Talas jazyǵynda ornalasqan Sharýashylyq dep atalyp ketken mekendegi kóne qala (ÚII-HIÚ ǵ.) jurtymen qısyndy túrde sabaqtastyra aldy. Osy mańyzdy dáıekti eskere kele, áıgili quryltaı ótken, ıakı Joshy ulysy táýelsizdigin alǵan jerdi, búginderi Jambyl oblysy Talas aýdany aýmaǵyndaǵy áıgili Talas jazyǵy dep naqtylasaq jón bolady. Jáne bir nazar aýdararlyq jaıt, tabıǵaty ásem osy jazyq ataqty sýretshimiz Ábilhan Qasteevtiń de qylqalamyna shabyt bergenin qaperge salamyz. Ábekeńniń 1970 jyly maıly boıaýmen salǵan «Talas jazyǵy» dep atalǵan keń tynysty ǵajaıyp týyndysynda dál osy tarıhı jer beınelengen. Qazaqtyń Qasteevteı asa áıgili sýretshisi Talas jerine shyǵarmashylyq saparmen kelgen kezde, oǵan qolqabys jasap, jergilikti ákimshilik tarapynan qasynda júrip jan-jaqty kómek kórsetken azamat Dosmurat Shahzadaevtyń aıtýynsha, panoramaly týyndynyń arǵy fonynda sol Sharýashylyq mekeni (kóne Kenjek qalasy jurty) ornalasqan mańaı saǵymdala sulbalanady...

– Súbeli suhbatyńyz úshin kóp rahmet!

 

Áńgimelesken Aıbyn ShAǴALAQ,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Jazýshylyqtan maqtanǵa deıin

Ádebıet • Búgin, 17:40

Qurdym (tórttaǵan)

Ádebıet • Búgin, 17:20

Talǵat Qalıev jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 17:05

«Memorıal» servısiniń mańyzy zor

Aımaqtar • Búgin, 16:45

Sıfrlandyrý barysyn pysyqtady

Qazaqstan • Búgin, 16:29

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Búgin, 16:25

О́tken jyly 59,8 myń jup ajyrasqan

Qazaqstan • Búgin, 16:12

Túrkistandyq ustazdar marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Týrızm salasy qalypqa kele bastady

Qoǵam • Búgin, 14:43

Tún tynyshtyǵyn buzatyndar kóp

Aımaqtar • Búgin, 14:28

Akademık Keńesbaı Musaev dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 14:10

Qyrylmasaq, 40 mıllıon bolar edik

Qazaqstan • Búgin, 14:05

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Búgin, 12:58

Almatyda esirtki zerthanasy anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Uqsas jańalyqtar