Qoǵam • 10 Sáýir, 2020

Muǵalimder de aldyńǵy shepte júr

500 retkórsetildi

Bárimiz biletindeı, elimizdegi 3 mln-nan asa oqýshy qashyqtan bilim alýǵa kóshti. Jańa formatta oqytýǵa daıyndyq qolǵa alynǵannan bastap qoǵamda «muǵalimderdiń jumysy jeńildedi» degen mazmundaǵy pikirler paıda boldy. Alaıda áleýmettik jelilerdegi ártúrli talqylaýlar men ázilge arqaý bolǵan jaıttar birjaqty oıǵa núkte qoıǵandaı...

Buǵan deıin habarla­ǵa­ny­myzdaı, kolledjder men joǵary oqý oryndary mektepterden bu­ryn, ıaǵnı tótenshe jaǵdaı ja­­rııa­­lanǵan 16 naýryzdan beri qa­­shyq­tan oqytýdy bastady. Biraq jańa formattaǵy oqytý­dyń problemasy orta bilim berý uıymdary qatarǵa qosylǵanda shıelenise tústi. Sebebi kásiptik-tehnıkalyq jáne joǵary bilim berý uıym­darynyń stýdentterimen sa­lystyrǵanda óz betinshe izdený daǵdysy qalyptasa qoımaǵan mektep oqýshylaryna áldeqaıda qıyn tıip tur. О́tiletin jańa taqyryptyń qaı kitapta, qaı bette ekenin tabýdyń ózine qı­na­latyn bastaýysh synyp oqýshy­laryna tipti de ońaı emes. Al jańa dúnıeni saýsaǵymen nusqap nemese búkil mımıkasyn salyp, balanyń sanasyna jetkizetin peda­gogter úshin úlken problema ekeni beseneden belgili. Iá, bul sózimizdi muǵalimniń janaı­qaıy anyq dáleldeı túsedi. Almaty oblysy Kóksý aýdanyn­daǵy Muqyr aýylynyń Qalqa Jap­sar­baev atyndaǵy orta mekte­binde qazaq tili páninen jáne «10 jyldyq Qazaqstan» mekte­binde orys tili páninen sabaq bere­tin Maıra Berikqyzy tún orta­synda úıine qaıtyp kele jatyp vıdeo túsiripti. О́z sózinde muǵalim úıinde ınternet bol­ma­ǵa­ndyqtan kundelik.kz jú­ıesine kirý úshin telefonynyń ınternet jyldamdyǵy jetpeıtindikten Wi-Fi quryl­ǵysy bar aýy­lyn­daǵy sińlisiniń úıine qaty­nap ju­mys istep júrgenin aıtady «Dıp­lommen – aýylǵa!» baǵ­dar­la­masymen barsa da páter jal­dap júrgen muǵalim M.Berik­qyzy.

Osy oqıǵadan keıin Kóksý aýdanynyń ákimi Almas Qabdýl­uly muǵalim máselesin sheship berýge ýáde etken. Sony­men qa­tar Almaty oblysy bilim bas­qar­­masynyń basshysy Maıgúl Omarova muǵalimge mektepten ýaqytsha monoblok berilgenin jazdy. Biraq másele tehnıkada emes, ınternette jáne onyń jyldamdyǵynda bolyp tur. Biz muǵalimmen telefon arqyly sóı­leskenimizde, ol berilgen mono­bloktyń ınterneti bolma­ǵan­dyqtan paıdalanýsyz turǵa­nyn jáne «Qazaqtelekom» kom­panııa­synyń ókilderi teh­nıkalyq problemalarǵa baılanysty ınternetti 3-4 kún kútý kerektigin aıtypty.

Al muǵalim, óziniń aıtýynsha, telefondaǵy tarıfiniń ınternet kúshi jetedi dep oılaǵan. Megapolısterdegi muǵalimderdiń ózi bir kúnde mıllıondaǵan adam kiretin júıe­­­ler men bilim berý plat­for­­malaryna qosyla almaı qala­ty­nyn aıtady. Aýyldaǵy ustaz­dyń jaǵdaıy túsinikti de.

Búginde ata-ananyń da alańy artty. Sebebi jaýapkershilik júgi­­niń kóp bóligin muǵalim men mektep arqalap kelgen, aýyrt­palyq kenet ata-analarǵa teń­deı artyldy. Balaǵa mektepte berilgen úı tapsyrmasynyń ózin úı ishimen jabylyp júrip oryndaıtyn otbasylarǵa tipti aýyr tıgeni aqıqat. Úıinde oqý­shy­lary bar týystarymyzdan jaǵdaıdyń jaı-japsaryn sura­saq, sheshesiniń oqtaý, ákesiniń shybyq ustap balasynyń aldynda otyrǵan fotosyn jiberýmen ǵana jaýap qaıyrady. Túsine qoıasyń. Eń árisi balasyna aıǵaılaǵan, qol kótergen muǵalimdi sotqa súı­reıtin ata-analardy tabalaý emes árıne, alaıda ustaz ben mekteptiń qadiri burynǵydan beter arta túskenin túsinesiń.

Joǵarydaǵy jaǵdaılardan ha­­bar­­dar ekenin bildirgen Bilim já­ne ǵylym mınıstri Ash­at Aı­­maǵambetov: «Qazir mu­ǵalimd­erimizge óte qıyn. Árip­tes­­termen áńgime arasynda ustaz­dar­dyń jumysy azaıǵanyn aıtyp júr­gen­der baryn bildik. Biraq biz muny­men múlde kelispeımiz. Nege? О́ıtkeni ustaz dástúrli oqy­tý formatynda bir synypta otyr­ǵan 25 oqýshyǵa bir mezette sa­ba­ǵyn berip, kelesi synybyna kóship otyrsa, qashyq­tan oqy­tý­da basqasha. Alysta otyryp bilim bergende 25-30 balanyń árqaı­sy­symen jeke jumys isteýi kerek bolady. Tań atqannan túnniń bir ýaǵyna deıin ár oqýshymen je­ke-jeke baılanysyp otyrý ońaı sharýa emes», degen edi. Iá, keı­bir pán muǵalimderinde 5-10 sy­nypqa deıin bar ekenin eskersek, jaýapkershilik júginiń buryn­ǵyǵa qaraǵanda qanshalyqty aýyr­laǵa­nyn bile berýge bolady. Má­sele oqýshylarmen keri baıla­nys ornatýmen sheshile sal­maı­dy, olardyń ata-analarymen qarym-qatynasqa túsýge, túsin­dirýge de kúsh kerek. Osy oraı­da mınıstr: «Buǵan deıin ata-analarǵa balalaryna úı tap­syr­masyn oryndatýdyń ózi úl­ken júkteme bolatyn. Endi qazir­gi tótenshe jaǵdaıda balalar kúni boıy úıde otyr, dalaǵa shy­­ǵa­­ra­tyn múmkindik joq jáne bu­ryn­­ǵydaı mektepke de bar­maı­dy. Úı tapsyrmasyn oryn­daý­ǵa kómektesý ǵana emes, osy ýa­qyt­­ta kúndelikti sabaǵyn oqý­dy uıym­dastyrý kádimgideı ju­mys. Emo­sıo­naldyq turǵyda da ońaı emes. Degenmen munyń bári ba­la­lary­myzdyń bola­shaǵy úshin at­qary­lyp jatqan is ekenin umyt­paýy­myz kerek. Sondyqtan ata-ana­lar bizdi túsinip, ustazdarǵa qolǵa­bys kórsetedi dep senemin», degen-di.

Negizi Bilim jáne ǵylym mı­nıstr­ligi tótenshe jaǵdaı­daǵy toq­sanda muǵalimderdiń qashyq­tan oqytý úderisi týraly barlyq esep­ter men tek­seristerdi toqtatý tý­raly sheshim shyǵarǵan. Kúni keshe Bilim jáne ǵylym mınıstr­ligi peda­gogtardan qashyqtan oqy­tý boıynsha esep berýdi talap etkeni úshin (vıdeo­fragmentter, skrın­shottar men foto­lar) Almaty oblysynda mektep dırektory, Qaraǵandy ob­ly­synda bilim berý bóliminiń qyz­met­keri jáne Aqtóbe oblysynda ádistemelik kabınettiń meńgerý­shisi jazalanǵanyn jarııalady.

Qashyqtan oqytý formatyna kóshý týraly sóz qozǵalmaı turǵan kezde mınıstrlik tarapynan kundelik.kz júıesine kirý­diń mindettelmeıtini jóninde málim­deme jasalǵan bolatyn. Soǵan qaramastan osyǵan deıin sol júıemen jumys isteýge daǵ­dy­lanyp qalǵan muǵalimderge «Kúndelik.kz» JShS basshysy Muhtar Ilııasov: «Qurmetti us­taz­dar! Oqýshylar yńǵaıly kes­tege súıenip otyrǵandyqtan, bú­­gingi tapsyrmaǵa erteń jaýap bere­di. Al siz kúndelikke kelesi ne­mese sabaqtan tys basqa kúni onyń jumysyna túsinikteme jazýy­­ńyz kerek, áıtpese ýaqy­tyn­da oryn­dalmaǵany úshin paıyz tómen­deıdi. Sondyqtan elektron­dy jýrnalda «sabaq túri» degen belgini «qashyqtan» dep ózgertý qajet. Qashyqtan sa­baq kezinde paıyz eseptelmeıdi, jaı ǵana syzyqsha belgisi turady. Eger siz ýaqytynda keri baıla­nys ornatsańyz, sabaq túrin ózgertý­diń qajeti joq», dep keńes berdi.

Iá, karantın kimge de bolsyn, ońaı tıip turǵan joq. Qan­shama adam jumyssyz qaldy. Aı saıyn kemi 100-150 myń teńge jalaqysy kózden bul-bul ushyp, jumystan qysqaryp, 42,5 myń teńge járdemaqyǵa kóz salǵandar jeterlik. Sonymen salystyrǵanda eńbekaqysy oqytý formatynyń ózger­genine qaramastan 100 paıyz saqtalatyn pedagog qaýymnyń qal-jaıy jaqsyraq. Álbette aldyńǵy oılarymyzda atap ót­kenimizdeı, ustazdardyń eń­begi elenýge ábden laıyq ta. Bas­tysy muǵalimder de óz kezeginde mınıstrliktiń múm­kin­dikterin, ata-analardyń kómegi men túsinistik tanytýyn, son­daı-aq eldegi syn saǵatta aldyń­ǵy shepte júrgenin baǵam­dap, ózderine artylǵan úmit pen senimge selkeý túsirmeýge baryn salady dep senemiz!

Sońǵy jańalyqtar

Jazýshylyqtan maqtanǵa deıin

Ádebıet • Búgin, 17:40

Qurdym (tórttaǵan)

Ádebıet • Búgin, 17:20

Talǵat Qalıev jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 17:05

«Memorıal» servısiniń mańyzy zor

Aımaqtar • Búgin, 16:45

Sıfrlandyrý barysyn pysyqtady

Qazaqstan • Búgin, 16:29

Jańa formattaǵy jyr keshi

Rýhanııat • Búgin, 16:25

О́tken jyly 59,8 myń jup ajyrasqan

Qazaqstan • Búgin, 16:12

Túrkistandyq ustazdar marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Týrızm salasy qalypqa kele bastady

Qoǵam • Búgin, 14:43

Tún tynyshtyǵyn buzatyndar kóp

Aımaqtar • Búgin, 14:28

Akademık Keńesbaı Musaev dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 14:10

Qyrylmasaq, 40 mıllıon bolar edik

Qazaqstan • Búgin, 14:05

Júrekke salǵan jaralar óshpeıdi

Rýhanııat • Búgin, 12:58

Almatyda esirtki zerthanasy anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 11:14

Uqsas jańalyqtar