Muǵalimder de aldyńǵy shepte júr

Buǵan deıin habarla­ǵa­ny­myzdaı, kolledjder men joǵary oqý oryndary mektepterden bu­ryn, ıaǵnı tótenshe jaǵdaı ja­­rııa­­lanǵan 16 naýryzdan beri qa­­shyq­tan oqytýdy bastady. Biraq jańa formattaǵy oqytý­dyń problemasy orta bilim berý uıymdary qatarǵa qosylǵanda shıelenise tústi. Sebebi kásiptik-tehnıkalyq jáne joǵary bilim berý uıym­darynyń stýdentterimen sa­lystyrǵanda óz betinshe izdený daǵdysy qalyptasa qoımaǵan mektep oqýshylaryna áldeqaıda qıyn tıip tur. О́tiletin jańa taqyryptyń qaı kitapta, qaı bette ekenin tabýdyń ózine qı­na­latyn bastaýysh synyp oqýshy­laryna tipti de ońaı emes. Al jańa dúnıeni saýsaǵymen nusqap nemese búkil mımıkasyn salyp, balanyń sanasyna jetkizetin peda­gogter úshin úlken problema ekeni beseneden belgili. Iá, bul sózimizdi muǵalimniń janaı­qaıy anyq dáleldeı túsedi. Almaty oblysy Kóksý aýdanyn­daǵy Muqyr aýylynyń Qalqa Jap­sar­baev atyndaǵy orta mekte­binde qazaq tili páninen jáne «10 jyldyq Qazaqstan» mekte­binde orys tili páninen sabaq bere­tin Maıra Berikqyzy tún orta­synda úıine qaıtyp kele jatyp vıdeo túsiripti. О́z sózinde muǵalim úıinde ınternet bol­ma­ǵa­ndyqtan kundelik.kz jú­ıesine kirý úshin telefonynyń ınternet jyldamdyǵy jetpeıtindikten Wi-Fi quryl­ǵysy bar aýy­lyn­daǵy sińlisiniń úıine qaty­nap ju­mys istep júrgenin aıtady «Dıp­lommen – aýylǵa!» baǵ­dar­la­masymen barsa da páter jal­dap júrgen muǵalim M.Berik­qyzy.

Osy oqıǵadan keıin Kóksý aýdanynyń ákimi Almas Qabdýl­uly muǵalim máselesin sheship berýge ýáde etken. Sony­men qa­tar Almaty oblysy bilim bas­qar­­masynyń basshysy Maıgúl Omarova muǵalimge mektepten ýaqytsha monoblok berilgenin jazdy. Biraq másele tehnıkada emes, ınternette jáne onyń jyldamdyǵynda bolyp tur. Biz muǵalimmen telefon arqyly sóı­leskenimizde, ol berilgen mono­bloktyń ınterneti bolma­ǵan­dyqtan paıdalanýsyz turǵa­nyn jáne «Qazaqtelekom» kom­panııa­synyń ókilderi teh­nıkalyq problemalarǵa baılanysty ınternetti 3-4 kún kútý kerektigin aıtypty.

Al muǵalim, óziniń aıtýynsha, telefondaǵy tarıfiniń ınternet kúshi jetedi dep oılaǵan. Megapolısterdegi muǵalimderdiń ózi bir kúnde mıllıondaǵan adam kiretin júıe­­­ler men bilim berý plat­for­­malaryna qosyla almaı qala­ty­nyn aıtady. Aýyldaǵy ustaz­dyń jaǵdaıy túsinikti de.

Búginde ata-ananyń da alańy artty. Sebebi jaýapkershilik júgi­­niń kóp bóligin muǵalim men mektep arqalap kelgen, aýyrt­palyq kenet ata-analarǵa teń­deı artyldy. Balaǵa mektepte berilgen úı tapsyrmasynyń ózin úı ishimen jabylyp júrip oryndaıtyn otbasylarǵa tipti aýyr tıgeni aqıqat. Úıinde oqý­shy­lary bar týystarymyzdan jaǵdaıdyń jaı-japsaryn sura­saq, sheshesiniń oqtaý, ákesiniń shybyq ustap balasynyń aldynda otyrǵan fotosyn jiberýmen ǵana jaýap qaıyrady. Túsine qoıasyń. Eń árisi balasyna aıǵaılaǵan, qol kótergen muǵalimdi sotqa súı­reıtin ata-analardy tabalaý emes árıne, alaıda ustaz ben mekteptiń qadiri burynǵydan beter arta túskenin túsinesiń.

Joǵarydaǵy jaǵdaılardan ha­­bar­­dar ekenin bildirgen Bilim já­ne ǵylym mınıstri Ash­at Aı­­maǵambetov: «Qazir mu­ǵalimd­erimizge óte qıyn. Árip­tes­­termen áńgime arasynda ustaz­dar­dyń jumysy azaıǵanyn aıtyp júr­gen­der baryn bildik. Biraq biz muny­men múlde kelispeımiz. Nege? О́ıtkeni ustaz dástúrli oqy­tý formatynda bir synypta otyr­ǵan 25 oqýshyǵa bir mezette sa­ba­ǵyn berip, kelesi synybyna kóship otyrsa, qashyq­tan oqy­tý­da basqasha. Alysta otyryp bilim bergende 25-30 balanyń árqaı­sy­symen jeke jumys isteýi kerek bolady. Tań atqannan túnniń bir ýaǵyna deıin ár oqýshymen je­ke-jeke baılanysyp otyrý ońaı sharýa emes», degen edi. Iá, keı­bir pán muǵalimderinde 5-10 sy­nypqa deıin bar ekenin eskersek, jaýapkershilik júginiń buryn­ǵyǵa qaraǵanda qanshalyqty aýyr­laǵa­nyn bile berýge bolady. Má­sele oqýshylarmen keri baıla­nys ornatýmen sheshile sal­maı­dy, olardyń ata-analarymen qarym-qatynasqa túsýge, túsin­dirýge de kúsh kerek. Osy oraı­da mınıstr: «Buǵan deıin ata-analarǵa balalaryna úı tap­syr­masyn oryndatýdyń ózi úl­ken júkteme bolatyn. Endi qazir­gi tótenshe jaǵdaıda balalar kúni boıy úıde otyr, dalaǵa shy­­ǵa­­ra­tyn múmkindik joq jáne bu­ryn­­ǵydaı mektepke de bar­maı­dy. Úı tapsyrmasyn oryn­daý­ǵa kómektesý ǵana emes, osy ýa­qyt­­ta kúndelikti sabaǵyn oqý­dy uıym­dastyrý kádimgideı ju­mys. Emo­sıo­naldyq turǵyda da ońaı emes. Degenmen munyń bári ba­la­lary­myzdyń bola­shaǵy úshin at­qary­lyp jatqan is ekenin umyt­paýy­myz kerek. Sondyqtan ata-ana­lar bizdi túsinip, ustazdarǵa qolǵa­bys kórsetedi dep senemin», degen-di.

Negizi Bilim jáne ǵylym mı­nıstr­ligi tótenshe jaǵdaı­daǵy toq­sanda muǵalimderdiń qashyq­tan oqytý úderisi týraly barlyq esep­ter men tek­seristerdi toqtatý tý­raly sheshim shyǵarǵan. Kúni keshe Bilim jáne ǵylym mınıstr­ligi peda­gogtardan qashyqtan oqy­tý boıynsha esep berýdi talap etkeni úshin (vıdeo­fragmentter, skrın­shottar men foto­lar) Almaty oblysynda mektep dırektory, Qaraǵandy ob­ly­synda bilim berý bóliminiń qyz­met­keri jáne Aqtóbe oblysynda ádistemelik kabınettiń meńgerý­shisi jazalanǵanyn jarııalady.

Qashyqtan oqytý formatyna kóshý týraly sóz qozǵalmaı turǵan kezde mınıstrlik tarapynan kundelik.kz júıesine kirý­diń mindettelmeıtini jóninde málim­deme jasalǵan bolatyn. Soǵan qaramastan osyǵan deıin sol júıemen jumys isteýge daǵ­dy­lanyp qalǵan muǵalimderge «Kúndelik.kz» JShS basshysy Muhtar Ilııasov: «Qurmetti us­taz­dar! Oqýshylar yńǵaıly kes­tege súıenip otyrǵandyqtan, bú­­gingi tapsyrmaǵa erteń jaýap bere­di. Al siz kúndelikke kelesi ne­mese sabaqtan tys basqa kúni onyń jumysyna túsinikteme jazýy­­ńyz kerek, áıtpese ýaqy­tyn­da oryn­dalmaǵany úshin paıyz tómen­deıdi. Sondyqtan elektron­dy jýrnalda «sabaq túri» degen belgini «qashyqtan» dep ózgertý qajet. Qashyqtan sa­baq kezinde paıyz eseptelmeıdi, jaı ǵana syzyqsha belgisi turady. Eger siz ýaqytynda keri baıla­nys ornatsańyz, sabaq túrin ózgertý­diń qajeti joq», dep keńes berdi.

Iá, karantın kimge de bolsyn, ońaı tıip turǵan joq. Qan­shama adam jumyssyz qaldy. Aı saıyn kemi 100-150 myń teńge jalaqysy kózden bul-bul ushyp, jumystan qysqaryp, 42,5 myń teńge járdemaqyǵa kóz salǵandar jeterlik. Sonymen salystyrǵanda eńbekaqysy oqytý formatynyń ózger­genine qaramastan 100 paıyz saqtalatyn pedagog qaýymnyń qal-jaıy jaqsyraq. Álbette aldyńǵy oılarymyzda atap ót­kenimizdeı, ustazdardyń eń­begi elenýge ábden laıyq ta. Bas­tysy muǵalimder de óz kezeginde mınıstrliktiń múm­kin­dikterin, ata-analardyń kómegi men túsinistik tanytýyn, son­daı-aq eldegi syn saǵatta aldyń­ǵy shepte júrgenin baǵam­dap, ózderine artylǵan úmit pen senimge selkeý túsirmeýge baryn salady dep senemiz!