Ekologııa • 27 Sáýir, 2020

Qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq kerek

94 retkórsetildi

Qazaqstan álemdegi basqa elder sekildi qorshaǵan ortanyń las­tanýy boıynsha ótkir máselelermen betpe-bet kelip otyr. Osy salada týyndaǵan qaýip-qaterlerdiń sebep-saldarlarymen kúresý elimizdiń aldyndaǵy basty mindetterdiń biri.

 

Ekologııany iri kásiporyndar búldiredi

Qorshaǵan ortany qorǵaý ba­ǵytyndaǵy mindetterdi eńserý tıim­di zańnamalar qabyldaýmen tike­leı baılanysty. Jal­py, eli­mizdiń zańnamasyndaǵy ekolo­gııa salasyna baılanysty nor­malardyń basym bóligin, ásirese óndiristik kásip­oryn­darǵa qatys­ty talaptardy ýaqyt talabyna saı ózgertý asa mańyzdy. 

Qorshaǵan ortany qorǵaý salasynda qoǵamdy tolǵandyryp otyrǵan máse­lelerdiń biri – ón­diris oryndarynan alynǵan eko­logııalyq tólemderdiń kóp bóligi qor­shaǵan ortany qorǵaýǵa emes, bas­qa baǵyttarǵa jumsalýy. Son­daı-aq kásiporyn­dardy «jasyl» tehnologııa engizýge, óndiristik qal­dyqtardy qaı­ta óńdeýge yntalandyrý óz sheshimin tap­qany jón...

Keıbir derekter boıynsha, elimizde búginde turmystyq qatty qaldyq (TQQ) tógiletin 3500-den astam oryn bar. So­nyń 82,4 paıyzy ekologııalyq jáne sanıtarlyq normaǵa saı kelmeıtin kó­rinedi. Jyl saıyn mıllıondaǵan tonna turmystyq qaldyq tógiletin oryndardyń talap­qa sáıkes bolmaýy qorshaǵan or­ta­ǵa úlken qaýip tóndiredi. Shyn mánin­de, qazirgi tańda qoqys alańdary máse­lesin ońtaıly sheshetin qandaı da bir baǵdarlama qabyldanar emes.

Byltyrǵy 28 qarashada Senat­tyń Agrarlyq máseleler, tabı­ǵatty paıdalaný jáne aýyl­dyq aýmaqtardy damytý komı­tetiniń uıymdastyrýymen «Tur­­mystyq jáne ónerkásiptik qal­dyq­­tardy jınaý jáne óńdeý» taqyrybynda Úkimet saǵaty ótkizilgen-di. Onda biraz másele qaýzalǵan edi. Senattyń Agrar­lyq máseleler, tabıǵatty paı­dalaný jáne aýyldyq aýmaq­tardy damytý komı­tetiniń múshe­si, senator Ábdáli Nuralıev sol jıynda qaralǵan máseleler jóninde qysqasha bylaı dep eske alady: «Mınıstr senatorlarǵa Qazaqstannyń «jasyl ekono­mıkaǵa» kóshýi jónindegi tujy­rymdama aıasynda 2030 jylǵa qaraı eldegi qaldyqtardy óńdeý úlesi 40%-ǵa, 2050 jylǵa qaraı 50%-ǵa deıin jetkizilýge tıis ekenin habarlady. О́z sózin­de Senat Tóraǵasy Darıǵa Nazar­­baeva turmystyq jáne óner­kásiptik qal­dyqtardy jınaý, kádege jaratý jáne qaıta óńdeý máselelerin sheshý isine basa nazar aýdaryp, ekologııalyq problemalardy sheshý úshin, qatty turmystyq qaldyqtardy qaıta óńdeý jáne kádege jaratý boıynsha memlekettik baǵdarlamany ázirleý qajettigin jetkizdi. Sony­men qatar D.Nazarbaeva Qazaq­stan aýmaǵynda ornalasqan radıoaktıvti qaldyqtar problemasyn óz aldyna jeke qozǵady. Al Senattyń atalǵan komıtetiniń tóraǵasy Álı Bektaev óz sózin­de elimizde óndiristik jáne tur­mystyq qaldyqtar boıynsha monıtorıngti, qaıta óńdeýdi jáne kádege jaratýdy qamtıtyn qaldyqtardy basqarýdyń keshendi júıesi is júzinde joq ekenin atap ótti. Bul eldiń turaqty damýyna kedergi keltiretin jaıt...».

Qazirgi tańda elimizde 130-deı qoqys óńdeý kásiporyny bar. Olardyń basym bóligi iri qalalarda ornalasqan. Olar­dyń kópshiligi shaǵyn kásiporyndar. Mundaı óńdeý oryndarynyń shaǵyn qala­lar men aýdandarda bolmaýy ondaǵy kásipkerlerdi qaldyqtardy iri qalalarǵa tasymaldaýǵa májbúr etýde. Bul, árıne, sharýasy shaǵyn kásipkerlerge qosymsha shyǵyn bolatyny túsinikti. Sondyqtan elimizdiń ár qalasynda, aýdandarda qaldyqtardy qaıta óńdeýge arnalǵan ınfraqurylym bolǵany qajet-aq.

Ekologııa jóninde sóz qoz­ǵaǵanda ónerkásiptik qaýipsizdik máselesine toq­talmaı óte almaımyz. Eski zaýyttar men túrli óndiris oshaqtary qorshaǵan or­tany lastaý kózine aınalǵaly qashan. Birinshi sanattaǵy iri óner­kásiptik kásip­oryndardyń kóbi áli kúnge eskirgen tehnologııalardy qoldanady. Resmı málimet boıynsha, bul sanatta 2405 kásiporyn bar. Olardan jyl saıyn shamamen 3,9 mln tonna zııandy zattar shyǵady. Bul Qazaqstanda jyl saıyn qorshaǵan ortaǵa 4,9 mln tonna zııandy zat shyqsa, onyń 80 paıyzy iri kásiporyndarǵa tıesili ekenin kórsetedi.

О́tken jyly bilikti sarapshylar men bıznes-qaýymdastyq eń úzdik halyqaralyq tájirıbege negizdelgen jańa Ekologııalyq kodeksti ázirleý boıynsha aýqymdy jumys júrgizdi. Qujat Úkimettiń kezekti otyrysynda ma­qul­dandy. Kodekstegi negizgi ózgeristerdiń qysqasha mazmuny mynadaı: «Qorshaǵan ortaǵa áserdi baǵalaý tártibin (QOÁB) barlyq tabıǵat paıdalanýshylarǵa emes, «birinshi sanattaǵy» iri kásiporyndarǵa ǵana qoldanýdy qarastyrady. 2025 jyl­dan bastap «birinshi sanattaǵy» iri nysandarǵa keshendi ekologııalyq ruqsattar (KER) qoldanylmaq jáne qor­shaǵan ortaǵa shyǵaryndylardy azaıtýǵa baǵyttalǵan eń jaqsy qoljetimdi tehno­logııalardyń (EQT) tetigi engiziletin bolady. EQT-ǵa ótken kompanııalar emıssııalar úshin tólemnen bosatylady, al qalǵandaryna shyǵaryndylar úshin tólem mólsherlemeleri 2028 jyldan bastap ár úsh jyl saıyn 2, 4, 8 ese birtindep ósedi (2025 jyldan bastap top-50 iri kásiporyn úshin). Jańadan qosylǵan kásiporyndar úshin KER alý mindetti bolyp sanalady. Sonymen qatar jergilikti atqarýshy organdar qor­shaǵan ortany qorǵaý sharalaryn 100% kóleminde túsetin ekologııalyq tólemder esebinen qarjylandyrýǵa mindetti. Sony­men birge, ekologııalyq qu­qyq buzýshylyq úshin salynatyn ákimshilik aıyppuldar 10 esege arttyrylady...».

 «Jasyl ekonomıka» ǵana jarylqaıdy

Ekologııalyq máselelerdi eńserýde «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý úderisin jyldamdatý asa mańyzdy. Muny dálel­dep jatýdyń ózi artyq. Sondyqtan al­daǵy ýaqytta salaǵa baılanys­ty qabyl­danýy tıis qujattar «jasyl ekonomıka» qaǵıdalaryn sapaly túrde iske asyrýdyń tıimdi quralyna aınalǵany abzal. Sonda ǵana elimizdegi ekologııalyq kúrdeli máseleler sheshimin taýyp qana qoımaı, «jasyl ekonomıka» jas quraqtaı jaı­qalýǵa bet burady.

Elimizde jańartylatyn energııa kóz­derin endirý baǵytynda keshendi jumys­tar júrgizilýde. Jańartylatyn energetıka, taza tehnologııalar men ınfraqurylymdy ilgeriletý maqsatynda kóptegen halyqaralyq qarjy mekeme­simen tıimdi qatynas ornatty. Elimiz­diń «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý tujy­rymdamasy qabyldanyp, jalpy elektr energııasyn óndirý isinde JEK úlesin 2030 jylǵa qaraı 10%-ǵa, al 2050 jylǵa qaraı 50%-ǵa deıin ulǵaıtý kózdelýde.

Osy oraıda senator Ábdáli Nuralıev salany zańnamalyq turǵyda qoldaý ózindik oń yqpalyn tıgizip otyrǵanyn aıtady.

«Jańartylatyn energııa kózderin paıdalanýdy qoldaý týraly» Zań Qazaqstannyń «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshýi jónindegi tujyrymdamasyn qalyptastyrýǵa múmkindik berdi, onyń sheńberinde jańartylatyn energııa úlesi 2050 jyly 50% quraýy tıis. Qazaqstannyń úlken aýmaǵy jaǵ­da­ıyn­da elektrmen jabdyqtaýdy orta­lyq­tandyrýdyń tıimsizdigin eskere otyryp, JEK-ti paıdalaný shalǵaıdaǵy eldi mekenderdi elektr energııasymen qam­tamasyz etýge arnalǵan shyǵyndardy azaıtýǵa jol ashady», deıdi senator.

 Konvensııa tabıǵatty qorǵaı ala ma?

Elimizdiń ekologııa sala­syndaǵy ha­lyqaralyq konven­sııa­larǵa qosylýy jáne halyq­aralyq hattamalardy ratıfıkasııalaýy qoǵamymyz úshin óte mańyzdy. Bul oraıda senator Ábdáli Nuralıev sońǵy ýaqytta atqarylǵan osy baǵyt­taǵy jumystar jóninde bylaı deıdi: Senatta «Aqparatqa kirý, sheshimder qabyldaý prosesine jurtshylyqtyń qa­tysýy jáne qorshaǵan ortaǵa qatysty máseleler boıynsha sot ádildigine qol jetkizý týraly konvensııaǵa Lastaýyshtardyń shyǵaryndylary men tasy­maldarynyń tirkelimderi týraly hattamany ratı­fı­kasııalaý týraly» zań jobasy tal­qylandy. Qazaqstan 2000 jyldan bastap Aqparatqa kirý, sheshimder qabyl­daý prosesine jurtshylyqtyń qatysýy jáne qorshaǵan ortaǵa qatysty máseleler boıynsha sot ádildigine qol jetkizý týraly konvensııanyń (budan ári – Orhýs konvensııasy) qatysýshysy. Hattama – Orhýs konvensııasynyń bir bóligi. Hattama Kıevte ótken «Eýropa úshin qorshaǵan orta» besinshi mınıstrler konferensııasy sheńberinde 2003 jylǵy 21 mamyrda Orhýs konvensııa­sy taraptarynyń kezekten tys keńesinde qabyldanǵan. Hattama – lastaýyshtardyń shy­ǵa­ryndylary men tasy­maldarynyń tirkelimderi týraly (LShTT) alǵashqy zańdyq turǵydan mindetti halyqaralyq qujat. Hattamaǵa qosylý jurt­shylyqtyń aqparatqa qol­jetimdiligin keńeıtýdi qam­tamasyz etedi ári jurtshylyqtyń qor­shaǵan ortany qorǵaýǵa qatysty máse­leler boıynsha sheshimder qabyldaý pro­sesine qatysýyna yqpal etedi. Zań 2019 jyly 21 qarashadaǵy Senat otyrysynda qabyldanyp, oǵan Qazaqstan Prezıdenti 2019 jyly 12 jeltoqsanda qol qoıdy».

Senator Á.Nuralıevtiń aıtýynsha, memleket halyqtyń qorshaǵan ortany qorǵaý, ekologııalyq túıtkilderdi sheshý isine belsene aralasýyn qoldaýy kerek. «Qazirgi kezde Májiliste qara­lyp jatqan jańa Ekologııalyq kodeks jobasynyń 3-taraý, 23-babynyń 2-tarmaǵynda: «Árbir adamnyń, qazirgi jáne bolashaq urpaqtyń densaýlyǵy men ál-aýqaty úshin qolaıly qorshaǵan ortada ómir súrý quqyǵyn qamtamasyz etý maqsatyndaǵy quqyqtaryn memleket tanıdy jáne kepildik beredi» delingen. Atalǵan zań jobasy búginde Májiliste tal­qylanýda, bizge, Senatqa áli túsken joq. Desek te, talqy­la­nyp jatqan zań jobasynda jurtshylyqtyń ekologııalyq zańbuzýshylyqtar boıynsha sotqa júginý quqyǵyna, memleket pen halyqtyń eko­logııalyq máselelerdi birlese sheshýine zańnamalyq turǵyda negizdi múmkindik beredi dep oılaımyn», deıdi senator.

 Qazaqstan 101-orynda tur

Ekologııalyq mádenıet – jalpy adamzat mádenıetiniń quramdas bóligi, ol tabıǵatty qorǵaý jáne tanýmen baılanysty. Á.Nuralıevtiń aıtýynsha, elimizdegi ekologııalyq jaǵdaıdyń nasharlaýy jáne tabıǵat resýrstarynyń sar­qylýynyń bir sebebi – qoǵamnyń ekologııalyq mádenıet deńgeıiniń tómendiginen. Qoǵamdy, onyń ishinde jastar men balalardy ekologııalyq mádenıettilikke tárbıeleý udaıy nazarda bolýy tıis. Qoǵamda ekologııalyq jaýapkershilikke qatysty oń kózqaras qalyptastyrý qajet.

Senatordyń sózine qaraǵanda, ja­ńa Ekologııalyq kodeksti daıyndaý barysynda álemdegi órkenıetti elderdiń ekologııalyq zańnamalaryna taldaý júr­gizilgen. «Eýropa elderiniń zań­namasynda qorshaǵan ortany qorǵaý sol elderdegi áleýmettik-ekonomıkalyq saıasattyń ajyramas bóligi sanalady, alaıda jekelegen tabıǵı nysandardy qorǵaýdaǵy basymdylyq ár túrli: Rýmy­nııada, Bolgarııada, Vengrııada áýe, sý, basqa ta­bıǵı resýrstar birinshi kezekte. Germanııa zańynda, osy ýaqytqa deıin zańbuzýshylyq úshin jaýapkershilik týraly erejeler bolǵan joq, al Rý­mynııa zańy birqatar ekologııalyq quqyq bu­zýshylyqtar úshin qylmystyq jáne ákimshilik jaýapkershilikti belgi­leıdi. QHR Ekologııalyq kodeksiniń maz­munynda qatańdyq jáne erejelerdi qatal saqtaý erekshelikteri basymdyqqa ıe. Olardyń zańy aıyppuldar salýdan basqa, ekologııalyq zańdardy óreskel buzǵan iri kásiporyndardy jabýǵa deıin múmkindik beredi. Kásiporynnyń ınfraqurylymyn qaladan tys jerge kóshirý tár­tibi de zańmen qarastyrylǵan jáne ol múltiksiz oryndalady. Qalaı desek te, biz álemniń damyǵan bir qatar elderiniń ozyq tájirıbelerin zerdeleı kelip, ózimizdiń tabıǵatymyzdyń, qoǵamymyzdyń ereksheligine beıimdelgen úlgilerge júginýge tyrysamyz», deıdi senator.

Osyndaıda qorshaǵan ortanyń taza­lyǵy men las­tanýyna qatysty jasalatyn túrli ındekster boıynsha kórsetkishter oıǵa oralady... Iel ýnıversıtetiniń (AQSh) eki jylda bir ret jasaıtyn The Environmental Performance Index-tiń ekologııalyq turǵyda taza memleketter reıtınginde elimiz 2018 jyly 101-orynǵa jaıǵasypty. Bul elimizde qor­shaǵan ortany qorǵaý salasynda qordalanǵan máselelerdiń kóp ekenin kórsetedi. Sondyqtan atqarýshy bılik pen halyq máseleniń mánisin túsine otyryp, birlese qımyldaǵany abzal.

 

Sońǵy jańalyqtar

Portret (Úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 08:51

Ár adam – jerdiń tutynýshysy

Ekologııa • Búgin, 08:48

Osyndaı elim bar!

Pikir • Búgin, 08:42

Ár eldiń óz damý joly bolady

Saıasat • Búgin, 08:40

Baılamy bekem bátýaly sóz

Saıasat • Búgin, 08:37

Keı óńirde vırýs órshı tústi

Koronavırýs • Búgin, 08:24

StopMusor ekologııalyq jobasy bastalady

Ekologııa • Búgin, 08:22

Toıymsyzdyq – tas joldyń sory

Qoǵam • Búgin, 08:14

«Meniń Týym» aksııasy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:09

Elimizdiń basty qundylyqtary

Saıasat • Búgin, 08:06

Sharalar qatań saqtalýy tıis

Tennıs • Búgin, 08:04

«Barys» – úzdikter qatarynda

Hokkeı • Búgin, 08:03

Ushty, ushty, shatyr ushty!..

Qoǵam • Búgin, 07:56

Yntymaqtastyq yrysymyzdy eseleıdi

Pikir • Búgin, 07:45

Almatyda aqyn kóp...

Ádebıet • Búgin, 07:44

«Aqbilek». Jan jarasy...

Ádebıet • Búgin, 07:42

Shuǵyla-nurdy betke alyp...

Rýhanııat • Búgin, 07:38

Abaıǵa arnalǵan músháıra

Abaı • Búgin, 07:36

Jalǵyz kompanııa Alataýdy ıgere ala ma?

Ekonomıka • Búgin, 07:28

Tarıh tarazysyndaǵy tórt jaıt

Tarıh • Búgin, 07:15

Salǵyrttyq san soqtyrmasyn

Qoǵam • Búgin, 07:10

Kósh basynda – Meıvezer

Kásipqoı boks • Búgin, 07:10

Uqsas jańalyqtar