Rýhanııat • 27 Sáýir, 2020

Kókpar – qazaqtyń jany

24 retkórsetildi

Qus qanaty talatyn ulan-baıtaq dalamyzdy tulparlar tuıaǵy dúbirletýde. Qadym zamannan beri irgedegi elder qazaq atqa qonsa tiksinetin. Biraq eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan el jasaǵyn ertip, shashaqty naızasyn qolyna ustap, tynysh kúnde túren salmasy anyq. Bul – babatanymnyń basty kredosy.

Saǵadan sap etip jaǵadan alǵansha qasam iship, qarý umsynbas. Ol – qaharman eldiń qaǵıdasy. Al ómildirigin úzerdeı alqynǵan at­tar men úzeńgisine shirene otyryp qıqýǵa qıqý qosqan qazaq aza­mattarynyń bul shabysy bólek. Bul – neshe myńjyldyqtan be­ri jalǵasqan ulttyq oıyn - kókpardy bilekti de júrekti ji­gitterdiń tartqan sátiniń kórinisi.

Uly dalanyń tósindegi býdaq-býdaq shań, qıqýlaǵan saıyn qustaı ushqan tulpar, adyr-budyr jerde omaqasamyn degen oıdan ada aza­mattar... Alystan barlaǵan adam jalpy kók­parǵa jaraqtanǵan jigitterdiń jantalasyn, te­bisinen teńsele jazdap topqa kirgen qazan at­tyń qarqynyn kórgende, quddy jer úshin aı­qasyp jatqan sarbazdar eken der. Osyndaı rýh pen kúshti qajet etetin at sportyn ba­ba­lar­­­dyń qalaı oılap tapqanyna tań­danasyń. Álem halyqtary kıiz úıdi kórip, jasalýy men qu­rylýyn zertteı kele qazaqtyń kemeń­ger­li­gin eriksiz baǵalaǵan edi. Al kókpar oıyny álem­­ge tanyla bastaǵanda, jaǵasyn ustap úrik­­kender men tańdanysyn jetkizgender de ta­­bylyp jatty. Bul batyr babalardyń búgingi ur­­paǵy úshin zor maqtanysh. Shyndyǵynda qa­zaq halqy kókpar oıynyn qalaı oılap tapty de­­gen zańdy suraq týyndaıdy. Tipti, sol do­da­­ǵa shydas beretin tek serke ekenin dóp tap­qan­dary búgingiler úshin tynyp jatqan tylsym dú­­nıe.

Alaıda álimsaqtan búginge jalǵasqan dás­túrli merekemizdiń kórigin qyzdyrar «kók­par­dyń shyǵý tarıhy áli dúdámaldaý. Salt-sana­myzdy sapyryp, qalam ushynda oı terbegen ǵa­lymdar «kók-bórte» sózinen, ıaǵnı terisi jyr­tyl­maıtyn serke bolǵandyqtan so­ǵan saı «kók­par» ataýy be­rilgen dep túsin­di­rýde. Kók­par­dyń shyǵý ta­rıhyna dendeý úshin «Jazylmaǵan tarı­hymnyń joldaryn, Aýyzeki ańyzyńnan izdedim» – dep tolǵanǵan Muqaǵalısha biz de ańyzǵa boılap kórelik. Mal baqqan eldiń turaǵy qysta qystaý, jazda jaılaý bolǵany belgili. Sol qystaýdaǵy shopan tirliginiń túleni – qyzyl kóz, qandy azýly qasqyr. Aı qora­lan­ǵan kúni qorasyndaǵy tamaqtalǵan qoıyn kór­gen shopandar shıryǵyp, talaǵy tars aıyrylǵan de­sedi. Barlyq qoı­shy­nyń basyndaǵy náýbet bol­ǵan soń, irgeles oty­rý­ǵa bekinip, túz ta­ǵysyna ne isteý kerek degen saýal tastaıdy. Sóı­tip, turaqtaryn bir jerden saılaǵan sho­pan­dar, qoraǵa túsken qasqyrdy atpen omyraýlata qýyp, silesi qatqanda taqymdap tartyp, qolyn qol, butyn but etýge daǵdylanady. Qaısar qazaqtyń arǵy babalary qasqyrdan qasqyr qoımaı taqymdap, qınap óltirip, bertin kele kókserkege aýysqan degen derekter kezdesedi. Osy aıtylǵan ańyzdyń jany bar ispetti. Mal baqqan eldiń jaýynyń biri qasqyr ekeni ras. Al myltyqsyz zamanda qazaq qoıyn qasqyrǵa talatyp qarap otyr­maǵany belgili. Sondyqtan da, kókpardyń shyǵý ta­rıhy osy ańyzǵa saıady.

Kókpar – qazaqtyń jany. Úı irgesinen dúbir­le­tip attar ótse qany týlap, kermedegi tul­pa­ryna turman salatyn jurtpyz. Bul ulttyq at sportyna jatqanymen, oıynnyń astary tereń­de jatyr. Jaýgershilik zamanda batyrlyq pen eptilikke beıimdeý, sarbaz joldasy ysqyryp jetken oqtan opat bolǵan jaǵdaıda, at ústinen óńgerip alyp, jat jerge, jaý tabanynda qaldyrmaýǵa mashyqtanýdyń eń yńǵaıly ádisi desek te bolady. О́ıtkeni shaıqasta sheıit ket­ken aqsúıek nemese qolbasynyń súıegin jaý qolyna berý, jalaýynyń jyǵylǵanymen teń. Son­dyqtan da kókpar tartyp, maıdan dala­syn­da oryn alǵan tosyn oqıǵada tosylyp qalmaý úshin mashyqtanǵan sekildi. Bul biz biletin bir ǵana sıpaty men syry.

Búgingi tańda kókpar oıyny qazaq saha­rasynda ǵana emes, kórshiles qyrǵyz, mońǵol, ózbek syndy elderde de oınalady. Bahadúr babalardan qalǵan ǵajaıyp oıynymyz «doda kókpar», «saıys kókpar» jáne «jalpy kókpar» bolyp úshke bólinetini atqa minip, qazaqy qanyn týlatyp júrgen jandarǵa belgili. Al aımaq­tyq­tan bastap halyqaralyq jarystarǵa deıin óti­letin túri «saıys kókpar». Bul álemdik arenaǵa suranyp turǵan sport túri desek te bolady. Alaıda, at ústinde qazaqtaı qasqaıyp oty­ra­tyn halyq joq bolǵandyqtan: «Bul oıyn emes, ja­baıylyqtyń asqan shegi», – degen sarań pi­kirge salynyp júrgen elder de bar. Er qanaty at dep bilgen qazaqtyń alty jasar balasy at qu­­­laǵynda oınap, dodaǵa seksenniń seńgirine shyq­qan qarııanyń ózi tiksinbeı týra kiredi.

Alaıda kókpardy qyrǵyz aǵaıyndar bizden shyq­qan oıyn dep baıbalam salýda. Olar da atqa minip, jamby atqan jurt bolǵandyqtan ta­lasqa túskisi keledi. Degenmen, Súıinbaıdan je­ńil­gen Qataǵandy ómirde bolmaǵan, bizde ondaı aqyn joq dep ótkenin óshirgisi keletin qyr­ǵyz­dar­dyń kókpardy tabıǵı qylyp alǵysy kel­gendigi de jalǵan. «О́rkenıet joq kezde óz­ge­lerde, bizderde altyn, kúmis, mys ta bolǵan, te­mirin balqytyp tulparyna, úzeńgi soqqan al­ǵash usta qoldan», – dep aıysker Rústem Qaıyr­taıuly aıtqandaı, álemge shalbar kı­gi­zý­di úıretken qazaq eline tán oıyn ekeni daýsyz. Sol sebepti dástúrin dáriptep júrgen aza­mat­ta­rymyz kókpardy nasıhattaý maqsatynda úl­ken-úlken jarystar uıymdastyryp, júıeli túr­de jumys atqarýda. Munyń ózi egemen eldiń er­teńi men babalar amanaty jolynda istelinip jat­qan ǵıbratty is.

Negizinde, saıys kókparǵa 25-30 kg. serke tar­­tylady. Bul jarystyń esebi ashylý nemese qos komandanyń bireýi aıqyn basymdylyqpen je­ńiske jetý úshin. Al doda kókparda 80 kg-ǵa deıingi serke salynady. Bul at ústinde eki aıaq­pen júrgendeı sezinetin qazaq eliniń ulandary úshin aýyrlyq etpeıdi. Saıys kók­par­dyń júl­de qory búgingi qomaqty aqsha bol­sa, bu­ryn­dary doda kókpardyń ótýi tipten erek bolǵan de­sedi. Qos tóbede turǵan shendi-shekpendi baı manaptar, jalpylaı synǵa tús­ken aza­mat­tarǵa 1 túıe nemese basqa kó­lem­degi mal atap, ser­keni maǵan alyp kel dep daýys­taıtyn kó­rinedi. Toıǵa jıylǵan nebir saıypqyrandar top­tasyp emes, jalǵyz taqymdap baı turǵan jerge laqty alyp barý kerek-ti. Júz nemese myńdaǵan taqymshynyń arasynan sýyrylyp shyǵyp, óziniń eptiligin kórsetken jan baı ata­ǵan maldy enshilep ketetin kórinedi. Bul da qa­zaq halqynyń erligin pash etetin, azamattyń tur­qy bólek turymtaıdaı jan ekenin daralap be­retin kókpardyń bir túri.

Iá, qazaq halqynyń árbir ulttyq oıy­ny­nyń astaryna boılasaq, tylsym da tunyq, qahar­mandyq pen erlikke, ádep pen ıbaǵa bas­taıtyń syr jatqandaı. Tek sony búgingi ur­paq­­­qa jetkize bilý lazym. Al búgingi kúni atoı­la­masaq ta at oınatyp júrgenimiz babalar izin jal­ǵaǵanymyz bolar. Jas shaıyr­la­ry­myz­dyń biri: «Ul óspeıdi qur maqtap ersiń dese, ult óspeıdi dástúrin mensinbese, naǵyz qazaq ekem dep aıtpa, jigit, taqymyńa tulpardan ter sińbese», – dep jyrlaıdy. Ras, taqy­myn­da tulparyn týlatqan, túrkilerdiń aıbynyn as­qaqtatqan alty Alashtyń azamattary ulttyq oıynyn oınap, sáıgúliktiń qadirin bilmese qıyn-aq. Alaıda el mereıin asyrǵan shabandozdarymyzdyń sany jyl saıyn artyp, kókpar saıys dástúrli túrde ótip kele jatqandyǵyna da shúkir. Jaýyn jer jas­tan­dyr­maı maıdan dalasyn bosatpaıtyn, atqa qon­sa atoılap alǵa shyǵar, taqymyndaǵy tul­pary týlasa talaı eldiń tý-talaqaıyn shy­ǵa­rar jurttyń qanyn qyzdyryp, janyn rahatqa bó­leıtin kókpar oıyny árqashan kózdiń qa­ra­shyǵyndaı qorǵalyp ǵasyrdan ǵasyrǵa je­te­ti­ni aqıqat.

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttik 2000 jas jumyspen qamtylady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Jyr-dastandar – jańa formatta

О́ner • Búgin, 07:20

Uqsas jańalyqtar