Ekonomıka • 27 Sáýir, 2020

Ulttyq bank paıyzdyq kiltti qaıta qaraıdy

68 retkórsetildi

Sarapshylar endi birer saǵatta bazalyq kilt 9,5% kóleminde qalýy múmkin ekenin batyl aıta bastady.

Sheteldik bırjalar

Juma kúngi KASE valıýtalyq naryǵyndaǵy saýda-sattyqta jaǵymdy aýa-raıy qalyptasty. Oǵan  kómirsýtegi naryǵynyń qalypqa kelýge yńǵaı tanytýy sebep boldy. Juma kúngi saýda-sattyq nátıjesinde USDKZT jubynyń baǵamy bir dollar úshin 430,99 teńge (-1,25 teńge) deńgeıine deıin tústi.

Dollarmen saýda-sattyq kólemi tómen bolyp, 96,6 mıllıon dollardy qurady (+4,4 mıllıon), bul qazirgi kezde naryq oıynshylarynyń shetel valıýtasyn satyp alýǵa jáne satýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn bildiredi.

Sarapshylar aldaǵy mamyr merekeleri qarsańynda valıýta naryǵyndaǵy oıynshylardyń belsendiligi tómendeýi múmkin ekenin eskertip jatyr.  
Eske salaıyq, búgin Ulttyq Bank kezekti josparlanǵan sheshim týraly bazalyq stavka boıynsha (ALLA 15:00) habarlaıdy.

Qazaqstan Qarjygerler qaýymdastyǵynyń sáýirdegi saýalnamasyna sáıkes, suralǵan sarapshylardyń basym kópshiligi (67%) bazalyq mólsherleme 9,50% deńgeıinde qalady dep kútedi.

Eske salaıyq, 3 sáýirde aqsha-nesıelik retteýshi bazalyq mólsherlemeni jyldyq 12,0%-dan 9,5%-ǵa deıin tómendetip, paıyzdyq mólsherlemeni +/- 2 p.t. deıin ulǵaıtý týraly tótenshe sheshim qabyldady.


Aqsha naryǵy

Aqsha naryǵynyń tómen deńgeıinde turaqsyzdyq saqtalady. AQSh dollary boıynsha teńgedegi ótimdilikti tartýdyń ortasha alynǵan baǵasy jylyna 11,54% (-55 barrel) qurady, al «overnaıt» repo operasııalary boıynsha ortasha alynǵan mólsherleme jyldyq 11,24% (+32 barrel) deńgeıinde belgilendi. Saýda-sattyqtyń jalpy kólemi 271,1 mlrd teńgeni (-14,2 mlrd. teńge) qurady, al jyl basynan beri ortasha táýliktik kólemi 307,1 mlrd teńgeni qurady.

Sonymen birge, Ulttyq Bank juma kúngi depozıttik aýksıonda jyldyq 10,86% (suranystyń 100%) mólsherinde 162,3 mlrd teńge mólsherindegi ótimdiliktiń salystyrmaly túrde joǵary kólemin jınady. Ulttyq bank operasııalary boıynsha ashyq pozısııa sońǵy kúnderi azdap tómendedi jáne 3,8 trln teńge qaryz deńgeıine jaqyn.

Qor naryǵy

Juma kúni KASE ındeksi qalypty ósýdi kórsetti, 2 269,95 tarmaqty (+ 0,63%) qurady, saýda kólemi 1,7 mlrd teńgege ósti. Halyq bankiniń (+ 2,1% -dan 95,9 teńgege deıin) jáne «Qazatamprom» (+ 2,1% -dan 6 175,0 teńgege deıin) aksııalary eń joǵary ósimdi kórsetti. «Eır Astana» AQ-nyń aǵymdaǵy jylǵa josparlanǵan IPO 2021 jylǵa deıin keıinge qaldyryldy.

Álemdik naryq

AQSh qor bırjasynyń negizgi ındeksteri juma kúni shaǵyn bızneske kómek paketin jáne korporatıvtik esep berýdi maquldaý kezinde 1,1-1,7% aralyǵynda jetti.

Aıta ketý kerek, AQSh О́kilder palatasy koronavırýsty zardap shekken ekonomıkany qoldaý sharalary týraly 484 mıllıard dollar kóleminde zań jobasyn maquldady. Osylaısha, ekonomıkaǵa memlekettik kómektiń jalpy kólemi buryn sońdy bolmaǵan úsh trıllıon dollarǵa jaqyndap keledi. Jarııalanǵan esepterden Home Depot jáne Apple bólshek satýshylarynyń birinshi toqsandaǵy oń nátıjeleri baıqaldy,  olardyń aksııalary jumada 4,9% jáne 2,9% qosty.

Sonymen birge, naryqtaǵy pikirler Mıchıgannyń tutynýshylyq sezim ındeksi týraly esep jarııalaýmen birshama nasharlady, bul úı sharýashylyqtarynyń AQSh ekonomıkasyna degen senimdilik deńgeıin kórsetedi. Sáýirde ındıkator naýryzdaǵy deńgeıden 89,1 pýnktke 71,8 pýnktke tómendedi.

Munaı

Jumanyń sońynda Brent markaly munaı baǵalary barreline 0,5% -ǵa 21,4 dollarǵa deıin ósti, al qazir olar barreline 24,4 dollarǵa satylýda (+ 14,0%). Baǵa usynystaryna Amerıka Qurama Shtattaryndaǵy belsendi munaı qondyrǵylarynyń sany ótken aptada 60 birlikten 378 birlikke kúrt tómendegeni týraly málimetter qoldaý tabýda.

Kórsetkish alty apta qatarynan tómendedi. Bloomberg-tiń habarlaýynsha, Saudi Aramco sáýir aıynyń aıaǵynda jańa OPEK + kelisimi boıynsha kelisilgen óndiris deńgeıine jetý úshin munaı óndirisin kezeń-kezeńimen tómendete bastady.

Reseı rýbli

Juma kúngi saýda-sattyq sessııasynan keıin USD -RUB juby bir dollarǵa shaqqanda 0,28% 74,57 rýblge deıin tómendedi. Juma kúni Reseı Banki óziniń negizgi mólsherlemesin 50 bazıstik pýnktke 5,5% deıin tómendetý týraly sheshim qabyldady.

Retteýshiniń mundaı sheshimi ekonomıkalyq qyzmetti qoldaý qajettiliginen týyndady. Ortalyq bank taratqan baspasóz málimdemesinde aldaǵy otyrystarda baǵany odan ári tómendetý múmkin ekenin aıtty.

RF Ortalyq bank negizgi ekonomıkalyq kórsetkishter men tólem balansynyń boljamyn jańartty. Osylaısha, 2020 jyly jyldyq ınflıasııa 3,8–4,8% deńgeıinde bolady dep kútilýde, JIО́ 4-6% tómendeıdi, Urals markaly munaı baǵasy barreline $ 27 quraıdy. Sonymen birge eksport 10,6-14,6%-ǵa, ınvestısııalar 5,6-9,6%-ǵa azaıady. Sonymen birge, rezervter reseı rýbline qoldaý kórsetetin 47 mıllıard dollarǵa azaıady dep boljanýda. Esterińizge sala keteıik, syrtqy qarjy naryqtaryndaǵy turaqsyzdyq kezeńinde RF Ortalyq banktiń aralasýy rýbldi qoldaý faktory bolyp tabylady.

Negizgi oqıǵalar

Osy aptada koronavırýstyń taralýy týraly jáne korporatıvti esep berý maýsymy týraly jańalyqtardan basqa, Japon bankiniń (28.04), Federaldy rezervtiń (29.04) jáne EBB-niń (30.04) kezdesýleri, AQSh JIО́ (29.04) jáne eýroaımaq týraly aldyn ala málimetterdi jarııalaý naryqtardyń nazarynda bolady.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar