Qazaqstan • 28 Sáýir, 2020

Qazaqta «qalaý» degen salt bar (etnografııalyq paıym)

254 retkórsetildi

Dos-jaran, tamyr-tanys, quda-jegjat, aǵaıyn-týys degendeı kóńili jaqyn adamdar bir-birinen unatqan nárselerin qolqa salyp surap, «bálenshekeń túgenin bersin, kózindeı kórip ustap júreıin» degendeı ótinish sózder aıtyp qalap alady. Qurby-qurdastar «bizden de bir esesi qaıtar» dep  bazynaǵa súıep qalaýyn alyp ketedi. Qalaıtyn zattyń túri, árıne kóp. Júırik at, qyran búrkit, kúmis beldik, múıiz shaqsha... dep kete beredi. Iаǵnı, unatqan zatyn qalaıdy.

Qalaýdyń biz biletin birneshe túri bar. Birinshi, qalaýshy adam alatyn zatynyń ıesine qur qol barmaı, qalaǵan nársesine laıyqty baǵaly tartý-taralǵy aparady. Tartý-taralǵyny kóbinde sol úıdiń kenje balasyna nemese basqadaı súıikti, ardaqty degen bireýine arnap aparady. Úı ıesi suńǵyla, jón-josyq biletin adam bolsa mundaı tartý-taralǵymen kelgen qonaqqa birden «Qalaýyńyzdy aıtyńyz?» dep kóshelilik tanytady. Mundaıda qalaýy bar qonaq «meniń qalaýym osy edi» dep suraıdy. Árıne qalaǵan zaty beriledi. 

Al qalaýdyń kelesi bir túri alystan at arytyp kelgen syıly qonaqtan, aǵaıynshylap kelgen tuqym-juraǵattan, qyzdyń jasaýyn ákelgen qudalardan, tórkindep kelgen qyzdan attanar aldynda «qalaýyńyz ne?» dep sol aýyldyń ıeleri, kóbinese jasy úlkenderi sypaıylap suraıdy. Kelgen qonaq kóńilge alǵany bolsa aıtady jáne asa bir aıaýly zat, seter mal bolmasa dittegenin alyp qaıtady. О́z balalaryna arnaǵan básire at bola ma, áıtpese ata-babasynan qalǵan qundy mura, qımas jádiger bola ma sondaı asa aıaýly zatyn bere almasa, úı ıesi soǵan tatıtyn basqa bir mal nemese zat atap, qalaıda qalaýshyny qur qol qaıtarmaýǵa tyrysqan, onyń meselin qaıtarýdy min sanaǵan. Árıne, «aıyrylar dos erdiń artqy qasyn suraıdy» degendeıin  qalaýshy da býynsyz jerge pyshaq urmaıdy. Olar kóbinde «osydan meselim qaıtpas-aý» degen kóńili jeter syılas adamdaryna qolqa salatynyn joǵaryda aıttyq.

Dástúrli qazaq qoǵamynda jıen naǵashysynan úsh retke deıin kóńili túsken nársesin (júırik at, qyran qus, alǵyr ıt, beren myltyq, t.b.) qolynan qalap alýǵa erikti bolǵan. Balanyń kindigin kesken adam da kindik balasynyń ata-anasynan ózine qajetti dep sanaǵan nársesin qalap alatyn salt  bar. Mundaıda asa qundy mal-múlik qalanbaǵan. Muny úı ıesiniń shama-sharqyna saı, syılastyq negizinde ortaǵa júretin joralǵy dese de bolady.

Dittegen zatyna qoly jetpese qalaýshynyń ókpelep ketetini bolady. Máselen, qalaǵan qyran qusyn nemese júırik atyn ala almasa «eki qanat, bir quıryq, sypyrǵyshyn qımady», «ishi boq, syrty túk bir taıyn bermedi» dep at quıryǵyn kesisetinder de bolady. Qalaýdyń bir sharty, aǵaıyn adamdar, ásirese qyz alysyp, qyz berisken quda-jegjattar bir-birinen ıt qalamaıdy.

Meniń bes-alty jastaǵy kezim edi. Kúıeýge shyqqan Únzıla ápkemniń artynan jasaý ala bardyq. Bas qudaǵı retinde sheshemiz, atqosshy ornyna Qabdolda degen bir egde jezdemiz, sosyn men. Men sirá, bas quda bolsam kerek. Barǵan jerde shashý shashylyp, yrym-kádeler jasaldy. Meni úlken quda ózi qoltyqtap attan túsirip alyp, tórdiń qaq basyna otyrǵyzdy. Basty da maǵan ustatty. Ne kerek, syı-qurmet kórip, qudanyń aýylynda bir jumadaı aýnap-qýnap jattyq. Balanyń aty bala, «bas qudalyqty» barǵan jerden umytyp, alǵashqy kúni-aq aýyldyń qara domalaqtarymen aralasyp kettim. Meniń kishkentaı kezimnen jaqsy kóretin bir haıýanym ıt, ásirese onyń jas kúshigi bolýshy edi. Qudanyń aýylynda baýyryn endi kóterip júgirip júrgen bir súıkimdi kishkentaı aq tós qara kúshik bar eken. Á degennen soǵan úıirsiktep, ıemdene bastadym...

Qaıtarǵa taıaǵanda sheshem aqyl úırete bastady. «Keterimizde qudalar qalaýymyzdy suraıdy. Sonda sen ana jańa buzaýlaǵan qara qunajyndy alamyn dep aıt» deıdi ońashada sybyrlap. Iá, qudanyń bir balyqtaı qunajyny biz barǵan kúni buzaýlap ýyzyna qaryq bolǵanbyz Biraq men qara kúshikti qalaıtynymdy úzildi-kesildi málimdedim. Munymdy unatpaǵan sheshem:  atasynyń balasy mundaı syıly jerde ıt surap ádepsizdik kórsetse elden uıat bolatynyn, aıtyp úgitteýmen boldy.

Sonymen qaıtatyn kúni de jetti. At-kólik saılanyp, qorjyn-qospaq qamdanyldy. Qudanyń aýylynyń eresekteri men úlkenderi tegis jınalyp, bizdi shyǵaryp salýǵa keldi. Ádettegideı attanar aldynda qalaý suraý bastaldy. Sheshem men jezdem «eki jastyń tatý-tátti ómirinen ózge ne tileımiz» desip syzylyp, eshtemege qolqa salmady. Kezek maǵan jetti. «Al, kishkene quda qalaǵanyńyzdy aıtyńyz» dedi úlken qudamyz Qamqan shal qorazdana otyryp. Meni kádimgideı kisi sanap, iltıfat bildirip otyr. Sheshemniń kózi mende, «qara qunajyndy aıt» dep otyrǵany belgili. Men eki udaı bolyp biraz tosylyp qaldym. Qudalar jaǵy «Aıt, qaraǵym, aıt, seniń bir retki qalaýyńa biz de turarmyz» desip keý-keýlep ketti. Qashanǵy otyraıyn, bir ýaqytta «qara kúshikti alamyn» dedim túıeden túskendeı. Otyrǵandar ne kúlerin, ne qoıaryn bilmeı daǵdardy da qaldy. Ala kózben atyp sheshem, myrs-myrs kúlip jezdem otyr. Birshama ańtarylyp qalǵan soń qudalar jaǵy tilge kelip, «Itten basqa jibi túzý birdeme qalańyz, quda» desip, anaý kúngi sheshem aıtqan ýájdi bular da alǵa tartty. «Qaraǵym, anany al, mynany al» dep bas qudaǵa osy unaıdy-aý degenniń bárin atady. Usynǵandarynyń ishinde joǵarydaǵy qara qunajyn da, býryl qunan da, kók jorǵa da bar. Biraq qudanyń aýyly qansha jerden jik japar bolyp, nıetterin bildirgenimen aıtqanymnan qaıtar men  bolmadym. Obaly káne, olar da úgitteýden jalyqpady...

Uzyn sózdiń qysqasy, bul joly qansha qısaısam da qara kúshik maǵan buıyrmady. Qudalar ata saltty buzbady, shesheme manaǵy qara qunajyndy, Qabdolda jezdeme bir jylqyny,  maǵan býryl qunandy atap shyǵaryp saldy.

 

Amanjol Aqynuly

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada jolǵa jetkilikti mán berilýde

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 páterli úı salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar