Ekonomıka • 29 Sáýir, 2020

HVQ munaı eksportynyń tómendeıtinin taǵy da eskertti

23 retkórsetildi

Sońǵy kezde HVQ men halyqaralyq qarjy uıymdarynyń belsendiligi qalypty deńgeıden kóterilip   ketkenin biz de  jıi baıqap júrmiz: HVQ nazarynda bul joly da Ortalyq Azııadaǵy damý jolyna túsken memleketter Qazaqstan men О́zbekstanǵa baǵyttalyp otyr.

Al sarapshylar bolsa, mundaı jaǵdaılar táýelsizdigimizdiń    alǵashqy jyldarynda jıi baıqalǵanyn aıtady:   HVH  ókili keshe óńirlerdiń ekonomıkasy týraly esepti onlaın rejıminde ótken kezdesý kezinde Ortalyq Azııa men Kavkaz ekonomıkalary bıyl ortasha eseppen 3,1% -ǵa tómendeıtinin taǵy da aıtyp jatyr.

HVQ Taıaý Shyǵys jáne Ortalyq Azııa departamentiniń dırektory Djıhad Azýrdyń pikirinshe, Ortalyq Azııadaǵy memleketter COVID-19 daǵdarysynan eń kóp zardap shegedi. «Belgisizdik deńgeıi joǵary. Aımaqtaǵy elderdiń  ekonomıkasynyń ósýi tómendeıdi. Kóptegen elder ósý boljamyn bir jylda 4 paıyzdyq tarmaqqa kóterdi. Bul aımaqtaǵy óndiristiń jalpy kóleminiń 425 mıllıard dollarǵa azaıýymen teń», - dep atap ótti spıker.

Ekonomıkalyq ósýdiń baıaýlaýy 2008 jylǵy daǵdarys pen 2015 jylǵy munaı baǵasynyń arzandap ketken kezeńderden de tómendeıtini bul joly da eskertildi. «Sonymen birge, munaı eksporttaýshy elder eki jaqtyń qysymynda qaldy: Álemdik suranystyń tómendeýi jáne kómirsýtek shıkizatynyń baǵasynyń tómendeýi. Munaı eksporty 250 mıllıardtan astam dollarǵa azaıady dep kútilýde, nátıjesinde boljam boıynsha, kóptegen elderde tapshylyq mólsheri JIО́-niń 10% deńgeıinde tómendeıdi», - dedi Djıhad Azýr.

Djıhad Azýrdyń sózinen uqqanymyz – mundaı jaǵdaıda aımaqta qarjylandyrý táýekeli arta túsedi, óıtkeni memlekettik qaryzdyń joǵary deńgeıi respýblıkalyq bıýdjetterge de qysym jasaýy ábden múmkin.  Al AHQO tarapynan sóz alǵan Qaırat Kelimbetov Qazaqstan 10 mıllıard dollarǵa balamaly kólemde daǵdarysqa qarsy úlken paket ázirlegenin, fıskaldy keńistik – Ulttyq bank pen Ulttyq qordyń 90 mıllıard dollarlyq qory bar ekenin aıtty. Ekonomıkalyq ındıkatordy Ulttyq bank pen úkimet te qadaǵalap otyr. Ulttyq banktiń jańartylǵan boljamdary boıynsha, aǵymdaǵy jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń naqty ishki jalpy óniminiń tómendeýi syrtqy sektordyń damý perspektıvalaryna teris baǵa berý aıasynda 1,3% jetýi múmkin. Sarapshylar bul kórsetkish, qalypty jaǵdaı ekenin aıtady.  Demek, ázirge Qazaqstannyń daǵdarystan halyqaralyq uıymdardyń qaryzynsyz, óz kúshimen shyǵýǵa múmkindigi joǵary.    

Sol kúni tús aýda Halyqaralyq valıýta qorynyń О́zbekstannyń ishki jalpy óniminiń (JIО́) 2020 jyly 1,8% ósýin boljaǵanyn  qordyń jańa zertteýinen oqydyq.

HVQ boljamyna sáıkes, bıyl О́zbekstannyń ekonomıkalyq ósimi ótken jylǵy 5,6% -dan 1,8% -ǵa deıin tómendeıdi. Biraq olardyń kórshi elge jasaǵan boljamy tym kóńilsiz emes. 2021 jyly О́zbekstannyń  ekonomıkalyq ósimi qalpyna keledi jáne eldiń JIО́ 7% -ǵa ósedi. Qor ekonomısteriniń boljamyna sáıkes, 2020-2021 jyldary tutyný baǵasy tıisinshe 12,6 jáne 10,6% kóterilýi múmkin. Buǵan deıin baıqaǵanymyzdaı, halyqaralyq qaýymdastyqtardyń jekelegen elderge qatysty kózqarasy keıde bir-birine sáıkes kele bermeıdi eken. Buǵan deıin Dúnıejúzilik bank О́zbekstan ekonomıkasynyń 2020 jyly 1,6% deıin tómendeıdi dep boljaǵan bolatyn.

HVQ jańa zertteýinde 2020 jyly Qazaqstannyń JIО́ 2,5%, Qyrǵyzstan - 4% tómendeıdi dep boljap otyr. Biraq aımaqtyń basqa elderinde - Tájikstan men Túrkimenstanda, ekonomıkalyq ósýdi tıisinshe 1 jáne 1,8% deńgeıinde boljaıdy.

HVQ 2020 jyly JIО́-niń álemdik ósimi 3% tómendeıdi dep kútedi, bul 2008 jylǵy álemdik qarjy daǵdarysyna qaraǵanda kóp. Alaıda, kelesi jyly álemdik ekonomıkalyq ósim qalpyna keledi jáne 5,8% quraıdy.

Apta basynda HVQ-nyń  memlekettik qaryz týraly málimetiniń jańarǵanyn baıqadyq:  Memlekettik qaryzdyń eń kóp mólsheri AQSh-tyń enshisinde eken.  HVQ basshysy Krıstalına Georgıeva jahandyq qaryz memlekettik - jeke de rekordtyq deńgeıge jetkenin  aıtyp, ekinshi dúnıejúzilik soǵystan beri bolmaǵan deńgeıde» dep málimdedi.

Damýshy elderdiń memlekettik qaryzy sońǵy ret 1980 jyldary daǵdarys kezinde baıqaldy. Máselen, 2018 jyldyń sońynda damýshy elderdiń memlekettik qaryzy 5,3% -ǵa ósip, 7,8 trln dollardy qurady.

Memlekettik qaryzdyń eń kóp mólsheri AQSh-ta baıqalady jáne búginde 23 trln dollardan asady, bul el tarıhyndaǵy rekordtyq kórsetkish. Qaryz kóbinese AQSh prezıdenti Donald Tramptyń ákimshiligi salyqtardyń azaıýy men shyǵyndardyń ulǵaıýy kezinde ósti.

EAEO elderiniń ishinde Reseı syrtqy qaryzyna nazar aýdarylypty.  Federasııasy Ortalyq bankiniń málimeti boıynsha, 2019 jyldyń 1 shildesindegi jaǵdaı boıynsha Reseıdiń syrtqy qaryzy jyl basynan 25,2 dollarǵa nemese 5,5% ósip, 479,8 mlrd dollardy qurady.

Bir jyl ishinde Qazaqstannyń syrtqy qaryzy 6 mlrd. dollarǵa nemese 3,7% -ǵa azaıdy, al 2019 jyldyń 1 shildesinde 158,3 dollardy bolatyn.2018 jyly 164,5 dollar bolatyn.  Sonymen birge, Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy qaryzynyń tómendeýi ekonomıkalyq ósýmen qatar júredi. Sonymen, 2019 jylǵy qańtar-maýsymda Qazaqstannyń JIО́ ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 4,1% ósti. Oń dınamıka qurylysta (11,1%), saýdada (7,5%), kólikte (5,3%), aýyl sharýashylyǵynda (3,8%), ónerkásipte (2,6%) jáne baılanys qyzmetterinde (1) , 7%) baıqaldy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Jyr-dastandar – jańa formatta

О́ner • Búgin, 07:20

Sýret. О́zgeris. Qubylys

Rýhanııat • Búgin, 07:17

Baqyttyń berik bosaǵasy

Rýhanııat • Búgin, 07:13

Jańatastyq jas sheberler

Aımaqtar • Búgin, 07:09

Júıeli jumys jeńiske jetkizedi

Aımaqtar • Búgin, 07:08

Iz qaldyrǵan iri tulǵa

Qoǵam • Búgin, 07:06

Uqsas jańalyqtar