Rýhanııat • 30 Sáýir, 2020

El qurmetine bólengen er

20 retkórsetildi

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan mıl­lıondaǵan jaýynger Otan qorǵaýda janyn qıyp, elge oralmady. Solardyń biri – meniń ákem Áshý Tólepuly Aqyshev.

Ákem 1942 jylǵy 22 sáýirde áskerge shaqy­rylyp, tórt kúnnen keıin, uldy bolǵanyn Kaısatskoe stansasynan eshelonmen ótip bara jatqanda, poıyzben qatarlas shaýyp súıinshi suraǵan shabarmannan estip ketipti...

Ákem sońǵy hatynda Stalıngrad úshin shaıqasta jaraqat alyp, Bakýde gospı­talda jatqanyn, emdelip shyqqan soń taǵy maıdanǵa attanatynyn jazǵan. Ákem qo­ly sheber temir ustasy bolǵan. Soǵys­tyń aldynda Oral qalasyndaǵy kolhoz basqarmalarynyń kýrsyn bitirgen. Mine­zi baısaldy, ádil, aınalasyna syıly, qarapaıym, baýyrmal adam edi degen áńgimeni kózkórgenderden estip óstim. Ákem týraly «Bozdaqtar» ensıklopedııasynda, ınter­nette kezdesken maǵlumattar bar, biraq az. Zıratyn izdep taba almadyq. Tek Oral qa­la­synda, Jaıyqtyń jaǵasyndaǵy Jeńis alańynda, granıt taqtaıshada aty-jóni jazylǵanyna qýanyp, jyl saıyn nemere-shóbereleriniń gúl shoqtaryn qoıǵandaryna rıza bolamyz.

Anamyz Jumabıke óte eńbekqor, kolhoz jumysynda belsendi bolǵan. Soǵys kezinde óziniń qaırattylyǵymen, Qamysty aýylynan 3-4 shaqyrym jerde, Batyrash tereginiń qasynda shalashta turyp bir otar qoıdy sa­ýyp, irimshik jasap, maıdanǵa jiberip turǵan.

Meniń jalǵyz aǵam Qozet Aqyshev 1942 jyldyń qazan aıynda, birge oqıtyn, kóbi 17-den sál asqan, bir top joldasymen birge suranyp maıdanǵa attanady. Aǵam Ýfa mańyndaǵy Alkına-2 áskerı qalashyǵynda kishi komandırler daıyndaıtyn ýchılıshede jedel daıarlyqtan ótip, serjant shenimen urysqa kirgen. О́zi jete meńgergen qarýy «Maksım» pýlemetinde aldymen kózdeýshi, sosyn pýlemet bólimshesiniń komandıri bolady. Jas jaýynger alǵashqy urysyn Kıev qalasy túbinde bastap, Ýkraınanyń Gomel, Jıtomır, Lvov qalalaryn azat etýge qatysady. Budan ári Qozet aǵam qyzmet etetin 26-mehanıkalandyrylǵan tank brıgadasy 7-shi tank korpýsynyń quramynda Polshanyń Krakov, Lodz qalalaryn jaýdan bosatady. Osy qalalardyń biriniń mańynda bolǵan urysta, túngi mezgildi paı­dalanyp, qorshaýdan qashyp shyǵýǵa  árekettengen  nemisterge qarsy pýlemetpen ajal oǵyn sepken aǵam kózsiz erlik kórsetedi. Osy shaıqasta aǵam 35 jaý soldatyn jeke-dara jaıratyp, «Erligi úshin» medalimen marapattalady.

Budan ári nemis jerine dendeı engen Keńes áskerleri Drezden qalasyn qorshaýǵa ala­dy. Soǵys aıaqtalýǵa taıaǵanda, 1945 jyl­dyń 31 naýryzy kúni, Berlınge 49 shaqyrym qalǵanda, bólimshe komandıri Qozet aǵam alapat soǵysta aýyr jaraly bolyp, saptan shyǵady. Osy jyldyń 24 shildesi kúni sol Baký qalasyndaǵy evakýasııalyq gospıtalda emdelip, úshinshi dárejeli múgedek retinde elge oraldy. Soǵystan kelgen soń aǵam qıyndyq kórip júrgen anamyzǵa kó­mek­tesip, eńbekke birden aralasyp, arasynda A.S.Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıka ınstıtýtynyń fızıka-matematıka fakýltetin bitirip, kóp jyl ustazdyq qyz­metiniń arqasynda abyroıǵa bólendi.

Soǵystan keıin Qozet aǵam Qamarııaǵa úılendi. Árıne men úshin aǵamnyń orny bólek bol­dy. Aǵam menen meıirimin aıamady. Otbasy­myzdaǵy syılastyq soǵystan keıingi joq­shy­lyqty baıqatpady.

Qozet aǵam 1953 jyly ótken Qazaq KSR muǵalimderiniń birinshi seziniń delegaty, «Halyq aǵartý isiniń ozyq qyzmetkeri» belgisiniń ıegeri boldy.

Qozet aǵa uldarynan, asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylardyń, qarııalar men jetim balalardyń muqtaj-qajetterine jana­shyrlyq bildirip, qolynan kelgenshe jumysynan bos ýaqytynda olarǵa qamqor bolýǵa tyrysty. Sol eriktilik, qazirgi tilmen volonterlik ustanymy ómiriniń sońyna deıin saqtaldy. Úlken júrekti abzal jan Qozet aǵa sol kezden bastap kóppen ómiriniń sońyna deıin birge bolyp, aýyldaǵy ardagerler keńesiniń tóraǵasy mindetin atqardy, aqylshy boldy, kóptegen tıimdi jobanyń kóshbasshysy bolyp zamandastaryna kómegin kórsetti. El aǵasy atandy.

Qozet aǵanyń soǵysta bolǵan úsh jylynan basqa ýaqyty ózi týyp-ósken Jánibek aýda­nynda ótip, 40 jyldyq eńbegi jas urpaqqa tereń bilim men sanaly tárbıe berýge arnaldy. Onyń 30 jyldan astamyn kezinde ózi oqyǵan Qamysty aýylyndaǵy mektepte jemisti ótkizip, aýyl-aýdan jurtshylyǵynyń zor qurmetine bólendi. Aǵam «Erligi úshin» medalinen basqa, I, II dárejeli «Otan soǵysy» ordeni, «Germanııany jeńgeni úshin» jáne Jeńiske 20, 30, 40, 50 jyl medaldarymen marapattalǵan.

 

Asqar AQYShEV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qyzmetkeri

 

ORAL

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar