Rýhanııat • 01 Mamyr, 2020

Berekeniń bastaýy – tatýlyq

30 retkórsetildi

Qoǵamdyq kelisim men beıbitshiliktiń mańyzyn uǵyndyrar ulaǵatty uǵymdar sanada jańǵyrǵan sátterde, irgesinen sý ketip, berekesi qashqan, tatýlyq týyn jyǵyp alǵan keıbir elderdegi qıyn jaǵdaı­lardy oılaǵanda el yntymaǵynyń, el birliginiń qanshalyqty mańyzdy ekenin tereń túsinesiń.

Qazirgi tańda álem boıynsha túrli ózgeris­ter­ge kýá bolyp otyrmyz. Olardyń yqpa­ly­men eshqashan buljymastaı kórinetin, áb­den qalyptasqan kóptegen qaǵıda men zań­dy­lyqtar, qundylyqtar óz mánin joǵaltý­da. Keri­sinshe, sol ózgerister sebebinen jańa qa­ǵıda­lar men ózgeshe qundylyqtar qalyptasýda, ómiri­mizge dendep enýde. Bul jaǵdaılar jahan­dy oqta-tekte teńseltip, keıde ári-sári kúı kesh­tirip qoıatyny bar. Alaıda kútilgen jáne kútil­megen ózgeristerdiń qabaǵyna qa­rap, solarǵa kiriptar bolyp otyrǵan búgingi jal­taq álemdi mańyzy men salmaǵyna, qadiri men qasıetine eshteńe nuqsan keltire almaıtyn, baltalasań bólinbeıtin, máni máńgilik, ózegi ómirsheń, negizi izgilik sanalatyn qadaý-qadaý, qudiretti qundylyqtar ustap tur. Bul qundylyqtardy eshteńe ózgerte almaıdy. Sondyqtan da olar – adamzat úshin ardaqty, álem úshin qadirli.

Jahandaǵy tirshilikti úılestirip tur­ǵan osynaý qundylyqtardyń qaısysyn alyp qarastyrsańyz da, olardy Allanyń jaratqany, qalyptastyrǵany, týyndysy ekenine kóz jetkizesiz. Osy minsiz qundylyq­tardyń ishindegi eń bastysy – yntymaq, birlik, beıbitshilik jáne adamı izgi qasıetter ekeni daý­syz. Bularsyz tirshiligimizde úılesimdilik pen beıbitshilik saltanat qura almaıdy. Osynaý qundylyqtardyń aldyna basqalaryn shyǵarý – qasiret pen taýqymettiń basy.

Ekonomıkalyq damý, ǵylym men tehnıka­nyń artyqshylyqtary adam balasyna berilgen azdy-kópti múmkindik sanalǵanymen, biraq ol jalpy adamzatty baqytqa jetkize almaı­tynyna áldeqashan kóz jetkizilgen. Ǵy­lymı-tehnıkalyq progrestiń halyqaralyq qoǵam­das­tyqtaǵy túıtkilderdi azaıtý baǵytyn­daǵy yq­palynan góri máselelerdi qorda­lan­dyra túse­tin kúshke meılinshe kóbirek ıe ekeni belgili bolýda. Sondyqtan adamzat, jekeleı aıtqanda ózin ózi syılaıtyn ulttar, bolashaǵynan úmitti memleketter óziniń barlyq berekesiniń bas­taýy adamı asyl qasıetterden negiz tartqan qun­dylyq – yntymaqta, tatýlyqta, birlikte, tole­ranttylyqta ekenin moıyndaý ústinde.

Jappaı qarýlaný, memleketterdiń ózara bir-birine kúsh kórsetý, basyný tásili kúni ótken amaldar qataryna qosylar kezeń de jaqyndap kele jatqan syńaıly. Búginde álemge kúshpen, qaýip-qater tóndirýmen emes, izgi qadamdary arqyly yqpal etý úderisi boı kórsete bastady. Bul, árıne jaqsylyqtyń ny­shany. Alaıda óziniń ishki birligi, ishki tatý­lyǵy, yntymaǵy bolmaı, eshkim ózgege izgilik kórsete almaıdy.

Qudaıǵa shúkir, qazirgi tańda elimizde yntymaqqa, ózara kelisimge umtylý úderisiniń ómirsheń dástúri qalyptasqan. Saıyn dalamyzda ejelden ornyqqan osynaý ıgilik búgingi qoǵamymyzdaǵy azamattyq kelisim men teńdiktiń qaınary sanalady.

Yntymaq, tózimdilik, ózgeniń oı-pikirine qurmetpen qaraý elimizdegi qoǵamdyq kelisim­niń nyǵaıýyna barynsha oń áserin tıgizýde. Bul shyn máninde Qazaqstandaǵy turaqtylyq pen ornyqty damýdy qamtamasyz etip qana qoımaı, el birligin eseleı túser dástúrli joldar men qaǵıdalardyń ýaqyt talabyna saı qaıta jańǵyrýyna yqpal etýde.

Osy arada hakim Abaıdyń Otyz tórtinshi qara sóziniń myna bóligi eriksiz eske túsedi: «Adam balasyna adam balasynyń bári – dos. Ne úshin deseń, dúnıede júrgende týysyń, ósýiń, toıýyń, ashyǵýyń, qaıǵyń, qazań, dene bitimiń, shyqqan jeriń, barmaq jeriń – bári birdeı, ahıretke qaraı ólýiń, kórge kirýiń, shirýiń, kórden mahsharda suralýyń – bári birdeı, eki dúnıeniń qaıǵysyna, pálesine qaýpiń, eki dúnıeniń jaqsylyǵyna rahatyń – bári birdeı eken. Bes kúndik ómiriń bar ma, joq pa?.. Birińe-biriń qonaq ekensiń, óziń dúnıege de qonaq ekensiń, bireýdiń bilgendigine bilmestigin talastyryp, bireýdiń baǵyna, malyna kúndestik qylyp, ıa kórseqyzarlyq qylyp, kóz alartyspaq laıyq pa? Tileýdi qudaıdan tilemeı, pendeden tilep, óz betimen eńbegimdi jandyr demeı, pálenshenikin áper demek – ol qudaıǵa aıtarlyq sóz be? Qudaı bireý úshin bireýge jábir qylýyna ne laıyǵy bar?» deıdi.

Iá, Abaıdyń bul aıtylǵan sózderinen tereń ǵıbrat alýǵa bolady. О́ıtkeni árbir adamnyń ózgege taǵdyrlas, tamyrlas, ózektes retinde qaraýy asa mańyzdy. Sondyqtan Abaıdyń joǵarydaǵy ǵıbratty sózderi ózgeniń ómir súrý quqyǵyna qarsylyq bil­dirip, tózimsizdik tanytqan jandy sabasyna túsirip, adamgershilikke burady. Iá, bas­ty qundylyǵymyz – yntymaq pen birlik adam­dardyń jaqsy qasıetterimen tamyrlas ári oǵan táýeldi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar