Rýhanııat • 02 Mamyr, 2020

Qazaqtyń kelini qandaı bolǵan? (etnografııalyq paıym)

263 retkórsetildi

«Kelin eneniń topyraǵynan jaralady» deıdi halyq. Jas kelin áýlet úshin jasalatyn qasıetti de, kıeli mindetin múltiksiz at­qaryp, bolashaqta eńbekqor, izetti, aq­jar­qyn, kópshil ana bolýyna ájeler men enelerdiń ómirlik tájirıbesi, kelinge berer aqyl-keńesi mańyzdy.

Parasatty ájelerdiń: «Kelinińdi qyzdaı kór, qyzyń kelin bolmas pa?» deýi ózara syılastyqqa umtylýdy meń­zegen, astary tym tereńde jatqan sóz bolsa kerek. Sondyqtan, jas kelindi o bas­tan sharýashylyq, úı sharýasyn júrgizý men meńgerýdiń jańa ortadaǵy úlgisine beıimdep, oń men solyn tez tanýyna jár­demdesýi kerek. Osy ótpeli kezeńge asa mán bergen atalar «qatyndy bastan» (tárbıele) degen ósıet qaldyrýy tegin emes.

Sóıtip, burynǵy erke qyz, bula boıjet­kenniń, endigi kelinniń áleýmettik mártebesi (statýsy) ózgerýine baılanysty, onyń is-qımylyna, minez-qulyqtaryna túrli shekteýler salynyp, yrym-tyıymdarǵa boı usynýyna týra keledi. Máselen, kúıeýinen basqa bógde adamdarǵa «áýret» (ǵaýrat-arab sózi) sanalatyn qolynyń ushymen betinen basqa denesin jalańash kórsetpeý, jalań bas, jalań aıaq júrmeý, erlerdiń jolyn ke­sip ótpeý, úlkender otyrǵan úıge kirmeý, úlkenderdiń áńgimesine aralaspaý, olarǵa shaı quıǵanda bir tizerlep qyryn otyrý, qazan aıaǵyn syldyrlatpaý, úlken adam kó­zinshe daýys kóterip sóılemeý, balalarǵa qatqyl sóılemeý, shańqyldap uryspaý, úlken úıdiń tórine shyqpaý, ata-enesiniń, qaıyn aǵalarynyń, qaınylarynyń tósegine otyrmaý, jer taıanyp otyryp as ishpeý, kıimin jelbegeı jamylmaý t.s.s.

Osy atal­ǵan jáne osy tektes kelinge baılanysty yrym-tyıymdar men ádet-ǵuryptardyń tár­bıelik máninen tys olardyń túpki máni – endigi kezekte dúnıege urpaq ákelýshi, bolashaq ana densaýlyǵyna, ıaǵnı bolashaq urpaqtyń ımandylyǵy men saýlyǵyna degen qamqorlyqta jatqany daýsyz. Patrıarhaldyq-rýlyq negizge qurylǵan qazaq qo­ǵamynda balanyń denesi ákeden (rýdyń ishindegi usaq tarmaqtardy qazaq «súıek» dep ataǵan), qany shesheden dep tanıtyn úrdis qalyptasqany málim. Buny «súıek ákeden, et anadan» dep te aıtady. Sondyqtan, jatyrdaǵy uryq-urpaqqa ananyń asyl minez-qulqy, tektiligi qanmen beriletindik­ten kelin bolsyn, jalpy áıel zatyna qarasty yrym-tyıymdardyń kóp bolyp kelý sebebi ulttyń asqaq bolashaǵyna degen arman-murattan týyndaıdy. «El bolamyn deseń besigińdi túze!» degen uranda osy nıetten týǵan.

Qalyptasqan dástúr boıynsha kelin bala aldymen túsken jeriniń úlken-kishisi, erler men áıelderine ózinshe at qoıa bilýi tıis. Ol qazaqta «at tergeý» dep atalady. At tergeý – jas kelinniń túsken jerine, kúıeýi­niń týystaryna degen izgi qurmetiniń, ádebi­niń ıgi kórinisteriniń biri ǵana bolyp, olardy óz atymen tikeleı atamaı, arnaıy ısharalap at qoıýy. Kelin tarapynan osy at tergeý barysynda onyń tapqyrlyǵy, teńeý sózderge sheshendigi, jarasymdy ázilqoıly­ǵy da synǵa túsetin bolǵan. Jas mólsheri, minezi, kelbeti men erekshe belgi, qasıetine, týystyq qatynasy men mártebesine qaraı qısyny tabylyp, utymdy qoıylǵan árbir attan kelinniń tapqyrlyǵy men aqyldylyǵy aınalasyna tanylady. Dúnıeden áldeqashan ozǵan atalardyń da atyn atamaı, janama sózder qoldanady. Máselen, bir atanyń aty Túsiphan nemese Túsipaqyn t.b. bolsa, tús, túsý, túsip qaldy, túsirip aldy degen sııaqty t.b. etistikti tergep, onyń ornyna «domalaý» sııaqty sózderdi qoldanady. Sondaı-aq, Balta esimdi adam atyn sol aýyldyń kelinderi «balta» degen eńbek quralyn aıtar kezde, aýyzǵa almaı, «aspap» dep tergeýmen keledi. Al, qaıyn ata, qaıyn aǵalaryna – saıatshy bolsa «búrkitshi ata, búrkitshi», dindar adam bolsa «molda ata, aǵa», jaqsy kıinetin, symbatty adam bolsa «seri ata, aǵa», jasyna qaraı «kishi ata, kishi aǵa» degen sııaqty t.b. at qoısa, qaıyndaryna qaljyńǵa negizdel­gen, kúlkili attar da qoıady. Mysaly, tapaldy «suńǵaq boıly», jalqaýdy «pysyq qaı­nym» degen sııaqty.

Buryndary óz kúıeýin «bizdiń úıdiń kisisi», «otaǵasy», «úlken kisi» dep ataıtyn salt birli-jarym jaǵdaıda áli kúnge deıin ushyrasady. Osynyń barlyǵy kelin men qaıyn jurt arasyndaǵy ózara syılastyq pen bereke-birlikke qyzmet etetin halyqtyq ádet-ǵuryp normalarynyń aıqyn kórinisteri bolyp tabylady.

Endigi kezekte enesi kelinniń tezirek qursaqty bolyp, ózderi nemere súıýge asyǵady. Kelin óz densaýlyǵymen birge, ómirge deni saý bala ákelý úshin aıaǵy aýyr kelin qorshaǵan orta, tabıǵat, aýa-raıy qubylys­taryna asa mán berip, kóp nárseden saq­tanyp júrýi kerek bolady. Máselen, bal­anyń beti shubar bolady dep kúnge qyz­­dy­rylmaıdy, balanyń tili shyqpaı, keshigedi dep, balyq jeýge, tolǵaǵy qatty ári, toǵyz aıdan artyq kóteredi dep, túıeniń etin jeýge tyıym salynady. Qolónermen shuǵyldanǵan kezde balanyń kindigi moınyna oralyp qalady dep arqan esý, urshyq ıirý, keste tigýden saqtandyrady.

Munyń syrtynda durys, qunarly tamaqtanýy kerek ekeni, árıne, belgili jaıt. Keıin, aman-esen bosanǵan soń balasyn úlkenderdiń janynda emizýge týra kelse, bir qyryndaı otyryp tósin jasyrýy tıis. Úlkender otyrǵan dastarqanda eń tómende otyratyn jas kelin, sýsyn, shaı usynǵanda qos qoldap, nemese sol qolymen kese, tostaǵan ustaǵan oń qolynyń bilek tusyn sol qolymen demeı ustap, ınabatpen usyný kerek. Úlkenderge týra qaramaı nazaryn tómen salyp otyrýy, sýsyn ishkende, tamaq jegende bir qyryndaı otyryp, aýzyn bir qolymen kólegeılep, as shaınap otyrýy kerek degen sııaqty ózin ıbaly ustaı bilýge, adamdarmen qarym-qatynasta saq, abaı bolýǵa úıretetin tár­bıelik mándi kóptegen t.b. tyıymdar bar.

Kelinniń jańa ortadaǵy ármen qaraıǵy áleýmettik mártebesin belgileıtin birneshe sharttar atqarylady. Olar – sáýkeleden keıingi – «jelek jamylý», odan keıingi «kımeshek kııý». Máselen, kelin bolyp túsken­nen keıin, sáýkelesin sandyqqa orap saqtap qoıǵan kelin, bir jyldaı ýaqyt boıy, ıaǵnı balaly bolǵanǵa deıin «jelek» jamylyp júredi. Jelek – kúreń óńdi jeńil matadan tigilgen, bas kıimniń shetin ala, shekeni, mań­daıdy jaba kelip, bet qana ashyq qal­dyrylatyn, tógile, deneni oraı jaýyp tu­ratyndaı etip mol qamtylǵan, uzyndyǵy tizeden asa keletin ǵuryptyq kıim túri. Bel­gilengen merzim bolǵan kezde mal soıyp, aýyl kempirlerin, abysyn-ajyndaryn shaqyryp, arnaıy ataı otyryp, kelinniń «jelegin alyp», «kımeshek kıgizedi». Bul — kelinniń osy áýlettiń tolyq músheligine ótip, ana, adal jar, úı ıesi degen ataqqa ıe bolǵandyǵyn aıǵaq­taıtyn jas, áleýmettik ınısıasııany belgilegen ǵuryp bolyp tabylady. Jas kelin túrli-tústi, zer jippen kestelengen, monshaqpen, tanamen áshekeı­lengen kımeshek kıse, jasy ulǵaıa kele ol áshekeıleri azaıǵan, reńki birkelki kımeshek kıetin bolady. Osy oraıda erekshe aıta keter jaıt, eger balaly bolyp úlgermeı, kelin ómirden qaıtqan jaǵdaıda, ejelgi qazaq tártibi boıynsha kezinde tólengen jasaýdaǵy jylqy, túıelermen birge qalyń­dyqtyń uzatyl­ǵanda kıgen sáýkelesin de qosa qaıtaratyn bolǵan. Eger bala týyp, urpaq qaldyrsa, jasaý da, mal da, sáýkele de qaıtarylmaı, kúıeýiniń menshigi bolyp qala beredi. Sondaı-aq, otbasylyq kıkil­jiń­derden týyndap, ajyrasý máselesi qoz­ǵalyp, ádil sotqa júginýdiń nátıjesinde, áıel zańdy ajyrasýǵa qol jetkizgen jaǵ­daıynda, jasaý malymen birge, kúıeýi sáý­keleni de qaıtarýy tıis. О́ıtkeni, sáýkele ósip-óný sımvolıkasy mindetin atqaratyn, qymbat tas, qymbat ań terilerimen sándelip tigilgen ǵuryptyq bas kıim ekeni belgili. Sáýkele asa baǵaly zat, máselen kóptegen derekterde belgili bolǵandaı áshekeıli sáý­keleniń quny júz jylqyǵa baǵalanatyn.

Osylaısha, ómir ótkelderinen ótip, kóp tájirıbe jınaqtap, nemere-shóbere súıgen analar aýyl-aımaqqa bedeldi bolyp, er adamdar aýylda joqta is basqaryp, mal soıǵyzyp, qonaq kútip, túsel túsirip attandyratyn jaıt qalypty rásimge aınalady. Endeshe, árbir salttyń, ádet-ǵuryptyń, yrym-tyıymdar júıesiniń negizgi mindet­teri saıyp kelgende qoǵam, qaýym múshele­riniń jumylyp, birige túsýine qyzmet ete­tindigin basa aıtý kerek.

Dosymbek HATRAN,

tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

 

Sońǵy jańalyqtar

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Uqsas jańalyqtar