Rýhanııat • 03 Mamyr, 2020

Paıǵambardyń batasy daryǵan sahaba

1203 retkórsetildi

Kerekýlik molda atamyz Máshhúr Júsip Kópeıulynyń 1911 jyldary jazylǵan «Qazaq shejiresi» eńbegi bar.

Sol kitapta: «Bul qazaqtan úshinshi joly qajyǵa barǵandar tobyqty Qunanbaı, aıdobol Qystaýbaı, Esil boıynan qulan qypshaq Shontybaı... bastaǵan orta júzden jıyrma kisi, kishi júzden Nurpeıis haziret, Dosjan halfe bastaǵan júz kisi qajyǵa bardy. Olar kózge túserlik qasqa-jaısań bolǵandyqtan tańyrqarlyq bolypty. Qazaq baıǵustyń salpıǵan tumaǵynyń qulaǵy, súıretilgen tonynyń etegin, ańqıǵan aýzyn kórgender suqtana bastaıdy. Olarǵa noǵaı men sart ókili talasypty. Ol kezde Mekke bastyǵyn shárip, Medına bastyǵyn shaıqy deıdi eken. Eki qalanyń shárip-shaıqysy bas qosyp, qazaqtardan surapty:

– Sizder maskúpsyzdar (mashab) ma, álde Buqar tilsizder me? Sonda Qunanbaı qajy: «Biz maskúp-saskúbińdi bilmeımiz, Buqar tilińdi de bilmeımiz qazaqpyz» deıdi. Basqalar «qazaq» degen de jurt bolady eken-aý dep ań-tań qalysypty. Bir býryl bas sóılepti: Bulardyń tarıh tabylsa Baǵdat sháripte Imam aǵzam kitaphana úıi bar. Sol jerden tabylady.

Sodan Baǵdatqa shárip jelmaıa mińgizip, kisi jiberipti. Qazaqtar óz ortasynan Dosjan halpeni jiberipti. Barǵan kisiler: Tabyldy, bular qazaq degen jurt eken. Ánes sahabadan ósip-ónip órbigen eken dep, nusqa kóshirip alyp kelipti» dep jazǵan.

Osyndaǵy Ánes sahaba kim? Bul kisiniń tolyq esimi – Ábý hamza Ánes ıbn Málik ál-Hazrajı. Shamamen 612 jyldary Medına qalasynda týǵan. Paıǵambarymyz Mekkeden Medınaǵa hıjra jasap (kóshkip) kelgende 10 jastaǵy bala eken. Ákesi erte dúnıe salǵan. Anasynyń aty – Ýma Súleım. Osy kisi Muhammed s.ǵ.s Medınaǵa kelgende jalǵyz uly Ánesti jetektep alyp kelip: «Ýa, Allanyń elshisi sizge degen qurmetim sheksiz. О́zińizge usynatyn syılyǵym da joq. Kedeı jesir anamyn. Hazireti myna jalǵyz ulymdy qabyl alyńyz, budan bylaı sizdiń qyzmetshińiz bolsyn!» deıdi. Alla elshisi «maqul» deıdi.

Osylaı 10 jasar bala Alla elshisi dúnıeden ótkenge deıingi 10 jylda onyń qasynan bir eli ketpeı qyzmet jasaıdy, tárbıesin kóredi. Balanyń adaldaǵyna rıza bolǵan paıǵambar oǵan «rızyǵyń mol bolsyn, jasyń uzaq bolsyn, urpaǵyń kóp bolsyn» dep bata bergen eken.

Bata daryp jaryqtyq Ánes atamyz Medınedegi eń baı adamdardyń biri bolýmen qatar, 102 jasqa jetip ómirden ótipti. 100 jasqa tolǵan kezinde ózine qarasty úrim-butaǵyn bastap Mekkege qajylyq jasaǵan eken, urpaǵynyń sany  300 adamdy qurapty.

Ánes ıbn Málik paıǵambardan keıingi 80 jyl ǵumyrynda eń kóp hadıs jetkizgen úsh sahabanyń biri boldy. Jaryqtyq ómir boıy eki ýaǵyz aıtady eken. Birinshisi Allanyń elshisin alǵash kórgendegi sheksiz áseri, ekinshi – ol dúnıeden ótken kezdegi kúrsingen kúńirenisi.

Joǵarydaǵy jazbada Mashhúr Júsip atamyz Qunanbaılar 1872 jyly qajylyqqa barǵan deıdi. Osy oraıda, Ánes sahaba  arab jurtynan, al qazaq túrki tuqymnan. Qalaı onyń urpaǵy bolady degen suraq týmaı ma? Bul jerde genetıkalyq týystyq aıtylyp turǵan joq, qazaq halqynyń ıslam jolyndaǵy baǵyt-baǵdary meńzelip tur. Iаǵnı, joǵarydaǵy sóz uly dalaǵa din taratýǵa kelgen tulǵalardyń deni Ánes ıbn Máliktiń shákirtteri hám osy mekteptiń ókilderi bolǵandyqtan «qazaqtar atalmysh sahabanyń ilimin ustanýshy jurt» degen paıym turǵysynan aıtylsa kerek.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qostanaı oblysynda joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Elbasy Baýyrjan Baıbekti qabyldady

Elbasy • Búgin, 17:57

Qazalyda 42 joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 17:47

300 baspaǵa sýbsıdııa beriledi

Aımaqtar • Búgin, 17:37

«Baıqońyr» ǵarysh keshenine - 65 jyl

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Qazaqstandyq ásker qatary tolyqty

Aımaqtar • Búgin, 16:57

Búgin «Tarzannyń» týǵan kúni

Sport • Búgin, 16:29

Aptap ystyqta qalaı qorǵanamyz?

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Balalar arasynda baıqaý uıymdastyryldy

Aımaqtar • Búgin, 13:27

Úsh oblysta egis jumystary aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

«Baqytty balalyq» onlaın konserti ótti

Aımaqtar • Búgin, 12:20

Qaraǵandy oblysynda 24 adam KVI juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 12:13

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 12:00

Uqsas jańalyqtar