Prezıdent • 04 Mamyr, 2020

Qasym-Jomart Toqaevtyń Parlament Senatynda sóılegen sózi

2696 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Parlament Senatynda sóılegen sózi. Bul týraly Aqordanyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Qurmetti Senat depýtattary!

Biz búgin erekshe jaǵdaıda kezdesip otyrmyz.

Qazir búkil álem jurtshylyǵy kúrdeli daǵdarysqa ushyrady.

Muny jaqsy bilesizder.

Koronavırýs derti Qazaqstandy da aınalyp ótken joq.

Soǵan baılanysty halqymyz on altynshy naýryzdan bastap tótenshe jaǵdaıda ómir súrýde.

Karantın rejımi azamattarymyzǵa aıtarlyqtaı qıynshylyq týǵyzdy.

Degenmen, búkil elimiz osy indetke qarsy kúresý úshin judyryqtaı jumyla bildi.

Ásirese, dárigerler, áskerı qyzmetshiler, polıseıler, volonterler kún-tún demeı jumys isteýde. 

Olardyń bári Otanǵa adal qyzmet etýdiń ozyq úlgisin kórsetti.  

Syn saǵaty qasıetti Ramazan aıymen tuspa-tus keldi.

Halyqtyń jigerin qaırap, tózimin shyńdaýǵa munyń da áseri boldy. 

Biz der kezinde qolǵa alynǵan sharalardyń arqasynda indettiń jappaı taralýyna tosqaýyl qoıdyq.

Muny Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy, halyqaralyq sarapshylar joǵary baǵalady.

Pandemııa el ekonomıkasyna keri áserin tıgizip otyr.

Osyǵan oraı, Úkimet azamattarǵa, shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine qoldaý kórsetýde.

Bıýdjetten qomaqty qarajat bólindi.

Tabysynan aıyrylǵan adamdar qarjylaı kómek alyp jatyr.

Munyń bári halyqtyń turmys jaǵdaıyn tómendetpeý úshin jasalýda. 

Qabyldanǵan sharalar óz nátıjesin bere bastaǵanyn kórip otyrmyz.

Jaǵdaı kúrdelenip ketpese, tótenshe jaǵdaı rejımi on birinshi mamyrda aıaqtalady.

Biraq karantın rejımine baılanysty is-sharalar jalǵasa beredi.

Bul el turǵyndarynyń qaýipsizdigi úshin asa qajet.

Azamattarymyz birte-birte qalypty ómirge qaıta oralady dep senemin.

Qurmetti depýtattar!

Bizdiń uzaq merzimdi strategııalyq damý jolymyz bar.

Qandaı qıyndyq bolsa da, Elbasymyzdyń strategııasyn júzege asyramyz.

Bul – saıası sabaqtastyqty  saqtaý degen sóz.

Táýelsiz Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – memleketimizdiń negizin qalaýshy, álemdik deńgeıdegi tarıhı tulǵa.

Muny eshqashan umytpaýymyz qajet.

Sondaı-aq, óskeleń urpaqqa túsindirgenimiz jón.

Biz daǵdarystan keıingi kezeńge qazirden bastap daıyndalýymyz kerek.

Qandaı kúrdeli jáne qaýipti bolsa da, daǵdarys – ótpeli nárse. Ol  jańa múmkindikterge jol ashady.

Sondyqtan Elbasy jıyrma tórtinshi  sáýirde Qaýipsizdik keńesiniń otyrysynda keleshektegi ekonomıkalyq strategııamyz jóninde aıtyp, aıqyn baǵdar kórsetti.

Men jıyrma jetinshi sáýirde arnaıy málimdeme jasadym.

Úkimet pen ákimderdiń aldyna naqty mindetter qoıdym.

Osyǵan oraı keshendi is-qımyl baǵdarlamasy bar dep kúmánsiz aıtýǵa bolady. Ony eshqandaı qosymsha málimdemelermen tolyqtyrmaı júzege asyrǵan jón.

Qazir Úkimet pen Ulttyq bank Ekonomıkalyq damýdy qalpyna keltirý úshin jumys júrgizýde.

On birinshi mamyrǵa deıin arnaıy jospar daıyndalmaqshy.

Ekonomıkada túbegeıli reforma júrgizýimiz kerek. Bul – asa kúrdeli mindet.

Eń aldymen, ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirip, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý qajet.

Biz osy pandemııadan sabaq alýymyz kerek.

Keıbir salalarda kemshin tustarymyz bar.

Muny indetten týyndaǵan ahýal anyq ańǵartty.

Sondyqtan, alda turǵan birqatar mindetterge nazar aýdarǵym keledi.

Birinshi kezekte densaýlyq saqtaý júıesine basa mán bergen jón.

Bul salany jańǵyrtý úshin tyń bastamalardy qolǵa alýymyz qajet.  

Zaman talabyna saı aýrýhanalar salyp, qajetti qural-jabdyqpen qamtamasyz etý asa mańyzdy. 

Budan bylaı medısına ǵylymyn damytýǵa erekshe kóńil bólýimiz kerek.

Osy salada eńbek etip júrgen ǵalymdarymyzdyń áleýeti zor.

Mamandarǵa laıyqty jaǵdaı jasap, naqty qoldaý kórsetken abzal.   

Sonymen qatar bilim jáne ǵylym salasyn tolyǵymen jańǵyrtatyn bolamyz.

Osy rette ozyq tehnologııalar men sıfrlandyrýdy keńinen qoldanýymyz kerek. Bul – basty mindetterdiń biri.

Biz básekege qabiletti ult qalyptastyrý úshin adamı kapıtaldy damytýymyz kerek. 

Bul – strategııalyq mańyzy bar mindet.

О́ıtkeni Qazaqstannyń bolashaǵy bilimdi ári bilikti azamattardyń qolynda.

Memleket tótenshe jaǵdaı kezeńinde muqtaj jandardy erekshe qamqorlyqqa aldy.

Mundaı is-sharalar, tipti, damyǵan memleketterde de bolǵan joq.

Taǵy bir mańyzdy maqsat – shaǵyn jáne orta bıznesti órkendetý.

Oǵan memleket tarapynan barynsha qoldaý kórsetý kerek.

Ulttyq ekonomıkany ártaraptandyrý – kezek kúttirmeıtin mindet.

Shıkizatqa táýeldilikten arylý úshin otandyq óndiristiń jumysyn jandandyrý qajet. 

Bul – ońaı másele emes. Degenmen, ony basty nazarda ustaımyz.

Biz qolǵa alǵan saıası reformalardy jalǵastyra beremiz.

Onsyz memleketimiz damymaıdy.

Osy rette memlekettik basqarý júıesiniń tıimdiligin arttyrý asa mańyzdy.  

Bizge basshylardyń jańa býynyn tárbıeleý kerek.

Eldiń múddesin oılaıtyn mamandar bolmasa, bastamalarymyz nátıjesin bermeıdi.   

Osy turǵyda men usynǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń mańyzy zor dep oılamyn.

Jalpy, biz Elbasy maquldaǵan Ult josparyn mindetti túrde júzege asyrýymyz kerek.

Bul – búgingi zamannyń talaby. 

Mine, búkil elimizdiń aldynda turǵan osyndaı mindetterdi oryndaý úshin eń aldymen bılik tarmaqtary arasyndaǵy úılesim qajet.

Mańyzdy reformalardy júzege asyrýda Parlamenttiń, ásirese, Senattyń róli de, quzyreti de erekshe.

Senattyń eń basty mindeti – sapaly zańdardy qabyldaý.

Mundaı zańdar reformalarǵa jol ashady,  turaqtylyq pen tártipti qamtamasyz etedi.  

Senat depýtattary zań jobalaryn talqylaý kezinde nemese basqa formattaǵy basqosýlar barysynda qoǵamymyzdaǵy eń ózekti, eldi alańdatatyn máseleler jóninde ótkir oılar, synı pikirler aıtýǵa quqyly. Bul másele boıynsha daý joq.

Bul rette, sizderdiń jumystaryńyz óte jaýapty ekenin jaqsy bilemin.

О́zderińizge málim, meniń jarlyǵymmen Senat depýtaty Darıǵa Nursultanqyzy Nazarbaevanyń ókilettigi toqtatyldy.

Ol Senat Tóraǵasy retinde bir jyldan astam belsendi ári jemisti jumys istedi.

Sol úshin Darıǵa Nursultanqyzyna rızashylyǵymdy bildirdim.

Qurmetti Senat depýtattary!

Meniń Jarlyǵymmen Máýlen Saǵathanuly Áshimbaev Senat depýtaty bolyp taǵaıyndaldy.

Konstıtýsııanyń 58-shi babynyń  1-shi tarmaǵyna sáıkes Parlament Senatynyń Tóraǵasy laýazymyna Máýlen Saǵathanuly Áshimbaevtyń kandıdatýrasyn usynamyn.  

Ol memleket qyzmetiniń qyr-syryn jetik meńgergen, uzaq jyl túrli salada jemisti jáne tıimdi jumys atqardy.

Parlament jumysyn jaqsy biledi.

Árdaıym ózine júktelgen mindetterdi abyroımen atqaryp keledi.

Memlekettik qyzmettegi tájirıbesi mol. Sondyqtan, bul qyzmetti abyroımen atqaratynyna kúmánim joq. 

Máýlen Saǵathanuly Áshimbaevtyń kandıdatýrasyn Senat Tóraǵalyǵyna laıyqty dep sanaımyn.  

Qurmetti depýtattar!

Barshamyz kúrdeli kezeńnen elimizdi aman-esen alyp shyǵý úshin jumyla jumys isteýimiz kerek. 

Árdaıym baǵyt-baǵdarymyzdan jańylmaı, alǵa batyl qadam jasaıyq.

Jalpy, Senat depýtattarynyń jumysyna rızamyn.

Birligimiz bekem bolsa, kez kelgen qıyndyqty eńseremiz.

Barshańyzǵa zor densaýlyq, baq-bereke, jumystaryńyzǵa jemis tileımin

Rahmet! 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttik 2000 jas jumyspen qamtylady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Jyr-dastandar – jańa formatta

О́ner • Búgin, 07:20

Sýret. О́zgeris. Qubylys

Rýhanııat • Búgin, 07:17

Uqsas jańalyqtar