Qazaqstan • 04 Mamyr, 2020

Bizdiń birligimiz – qazirgi qıyndyqty eńserýdiń kepili - Qaırat Balabıev

149 retkórsetildi

Dúnıe júzin dúrliktirgen koronavırýs álemdik ekonomıkanyń aǵzasyna da aıtarlyqtaı nuqsan keltirýde. Pandemııanyń saldarynan óndiris oryndary, fabrıkalar, aýylsharýashylyǵy qurylymdarynyń jumysy saıabyrlady, mıllıardtaǵan shyǵynǵa batýda. Bul ásirese azyq-túlik naryǵynda anyq baıqalyp otyr.

BUU-nyń azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń bas ekonomısi Maksımo Kallen óz maqalasynda «Uzaqqa sozylǵan pandemııa fermer, aýyl sharýashylyq mekemesi, óńdeýshi, jetkizýshi, satýshy sııaqty túrli salalardy qamtıtyn azyq-túlik tasymalyna jyldam qıyndyq keltirýi múmkin» dep eskertken bolatyn.

Mine búgingi tańda sonyń saldary anyq baıqalýda. Tutynýshylardyń ómir salty ózgerdi. Elder arasynda azyq-túlik tasymaly buzyldy. Bizdiń elge de onyń salqyny tıdi.

Sonyń biri,  Qazaqstannyń ońtústigindegi agrarshylar tap bolǵan ózekti máseleniń biri – óndirilgen baqsha, kókónis ónimderin onyń ishinde qyryqqabat ónimin ótkizý.

Túrkistan oblysynda 8,0 myń ga-ǵa erte pisetin qyryqqabat egilip, sáýir-mamyr aılarynda 300,0 myń tonna ónim jınaý josparlanyp, elimizdiń ishki naryqtaryna 50,0 myń tonna jáne Reseı Federasııasyna 250,0 myń tonna qyryqqabat ónimin satý kózdelgen.

Búgingi tańda 44,5 myń tonna qyryqqabat satyldy. Onyń ishinde:

  • elimizdiń ishki naryqtaryna - 30,1 myń tonna satylsa;
  • Reseı Federasııasyna - 14,4 myń tonna eksporttaldy.

Qazirgi tańda, agroqurylymdarda shamamen 250,0 myń tonna qyryqqabat pisip daıyn tur.

Alaıda álemdik pandemııaǵa baılanysty qyryqqabat ónimine suranys bolmaı, baǵasy 15-20 teńgeden satylýda.

1 kg qyryqqabat ónimniń ózindik quny 50 teńge (1 ga shyǵyny ortasha 1,75 mln tg. ortasha ónimdilik 35 tonna) bolyp, agroqurylymdar shyǵynǵa ushyrap otyr.

Osy qıyndyqtardyń barlyǵy onsyz da turalap otyrǵan sharýalardyń mańdaı terin tóge otyryp óndirgen ónimderiniń buzylýyna, egis alqaptarynda jaramsyzdanyp qalýyna sebep boldy.

Byltyr bazar naryǵynda kılogramy 200-300 teńgeden satylyp júrgen qyryqqabat, búginde 15-20 teńgeden ótpeı otyr.

Qalyptasqan jaǵdaı erte kókónis egýmen aınalysqan 2600-ge jýyq sharýalar men olardyń otbasy músheleriniń turmys jaǵdaıyn qıyndatyp otyr.

О́z ónimderin ótkize almaı, qyrýar zııan shegip jatqan Túrkistan oblysy fermerleriniń janaıqaıyn eskergen Túrkistan oblysynyń ákimi О́mirzaq Estaıuly Shókeev shuǵyl tıisti sharalar qabyldap, otandyq aýylsharýashylyǵy taýar óndirýshilerin qoldaý tetikterin qarastyrýda.

Oblys ákimi qalyptasqan jaǵdaıdyń óte kúrdeli jáne ýaqyt kúttirmeıtindigin eskere otyryp, máselelerdi shuǵyl túrde qarap, tıisti sheshimder qabyldaı bildi.

Máseleniń kúrdeliligin eskergen oblys ákimi ózekti máseleni Úkimettiń nazaryna jetkizip, tıisti mınıstrliktermen, elimizdiń basqa oblys ákimderimen birlesip tıisti sharalar atqarýda.

2020 jyldyń 2 mamyr kúni Vıse-premer Roman Sklıar Túrkistan oblysynyń aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi qoldaý máselesine qatysty selektorlyq jıyn ótkizdi. Jıyn qorytyndysy boıynsha úkimet rezervinen zardap shekken fermerlerge ekinshi kóktemgi egis jumystary úshin 1,6 mlrd teńge nesıe bólý týraly sheshim qabyldandy.

Agroqurylymdardy qoldaý maqsatynda birneshe baǵytta jumystardy atqarý kózdelýde.

Birinshiden,  shyǵynǵa ushyraǵan agroqurylymdarǵa ekinshi ónimin egý maqsatynda tómendetilgen paıyzben nesıe berý arqyly qarjylandyrý.

Ekinshiden, elimizdiń barlyq qalalary men oblystary turaqtandyrý qorlarynan qarjy bólý arqyly halyqtyń 1 aıǵa qajetti kólemin eki apta merzim ishinde satyp alýdy uıymdastyrý.

Osy baǵytta qyryqqabat ónimin ótkizý maqsatynda 9 oblys, qalamen (Almaty, Shymkent qalalary jáne Mańǵystaý, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Qyzylorda, Qaraǵandy, Pavlodar, Jambyl) Memorandým jasalyp qol qoıyldy.

Qyryqqabat óniminiń negizgi bóligi Reseı Federasııasyna eksporttalýy qajet.

Bul rette, Túrkistan oblysy ákimdigimen Eksporttaýshy operatorlardy qoldaý maqsatynda 140,0 mln teńge nesıe qarjy bólý arqyly 1700 tonna qyryqqabat ónimin Reseı Federasııasynda iri saýda jelisimen kelisim shartqa otyryp, tikeleı jetkiziletin bolady.

Osyǵan oraı, Úkimet tarapynan qyryqqabat ónimin Reseı Federasııasyna tasymaldaý shyǵyndaryn sýbsıdııalaýdy qamtamasyz etý, 250,0 myń tonna qyryqqabat ónimin ótkizý núktelerin anyqtap, uıymdastyrý josparlanýda.

Sonymen qatar, «Qazaqstan Temir joly» AQ-y arqyly qyryqqabat ónimin temir jol arqyly tasymaldaý múmkindin qarastyrý, qyryqqabat ónimin tasymaldaýǵa beriletin fıtosanıtarlyq sertıfıkattarmen senbi, jeksenbi kúnderi de qamtamasyz etýge jáne Kedendik beketterde kedergisiz tasymaldaýdy uıymdastyrý sharalary atqarylýda.

Sondaı-aq, ońtústikte óndirilgen ónimderdi Qazaqstannyń basqa da óńirlerine jetkizýdiń logıstıkasyn qalyptastyra otyryp, Respýblıka kóleminde bilim, medısına, áleýmettik sala mekemelerin, turǵyndardyń az qamtamasyz etilgen bóligin jańa kókónispen qamtamasyz etý múmkindikteri qarastyrylýda.

Oblystar men iri qalalardaǵy aýrýhanalarǵa, ınternattarǵa, balalar men qarttar úılerine, basqa da áleýmettik mekemelerge kókónisterdi satyp alý kezinde memlekettik satyp alýdyń jeńildetilgen sharalaryn qoldaný, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys jáne Ishki ister mınıstrlikterine qarasty áskerı bólimshelerge, jazany óteý mekemelerine de, osyndaı tártippen aýylsharýashylyǵy ónimderin satyp alýǵa múmkindik jasaý sharalary atqarylýda.

Osy baǵytta oblys ákimi О́mirzaq Estaıuly Shókeevtiń basshylyǵymen qyrýar jumystar atqarylýda. Osyndaı tótenshe jaǵdaı kezinde bir ǵana oblys ákimdiginiń, atqarýshy organdardyń jumysyna qarap otyrmaı, barshamyz el bolyp qoldaý kórsetýimiz qajet. 

Tutastyǵymyzdy taǵy bir ret dáleldeıtin kún týdy.

Bizdiń birligimiz – qazirgi qıyndyqty eńserýdiń kepili.

Oblysymyzdyń isker azamattary, demeýshiler, kásipkerler jer jyrtyp, mal ósirip elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etip otyrǵan sharýalarǵa osyndaı qysyl-taıań kezde barynsha qoldaý kórsetedi degen senimdemin.

Búgingi qasıetti ramazan aıynda jany jomart jandarymyz baqsha, kókónis ónimderin, sonyń ishinde qyryqqabat ónimin satyp alyp, az qamtylǵan otbasylarǵa tegin taratýda.

Túrkistan oblystyq máslıhatynyń depýtattary da bul sharadan tys qalmaı, óz úlesterin qosýda.

Atap aıtqanda, oblystyq máslıhat depýtaty Nuraly Ábishov áriptesimiz 100 tonna qyryqqabat ónimin satyp alyp, az qamtylǵan otbasylarǵa tegin taratýda. Bul baǵyttaǵy jumystar áli de jalǵasyn tabatyn bolady.

«Jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten alady» dep dana halqymyz aıtpaqshy О́zbekstandaǵy sý qoımasy bógetiniń jarylýy saldarynan Maqtaaral aýdanyndaǵy birneshe eldi meken, egis alqaptary sý astynda qaldy. Selden 620 úı zaqymdanǵan.  Zardap shekken otbasylarǵa, sharýalarǵa memleket tarapynan tıisti kómek kórsetiletin bolady. Jaqynyna jylýyn jınap, kómekke asyqqan elimizdiń basqa oblystarynan da gýmanıtarlyq kómekter kelýde. 

Qıyndyqta qol ushyn berý – ıgi dástúr, halqymyzdyń qanynda bar, boıymyzǵa sińgen asyl qasıet.

Erte me, kesh pe, koronavırýs báseńdep, júris-turys pen saýda-sattyqqa qoıylǵan shekteý alynady, sóıtip azyq-túlik tasymalynyń tizbegi burynǵy qalpyna qaıta oralady. Mundaı ýaqytsha qıyndyqtar kezinde sabyrlyq tanyta bilýimiz qajet.

Búkil halyq, qalyń el bolyp jumylýdyń jarqyn úlgisin men biz Arys qalasyn apattan keıin jedel qalpyna keltirgen kezde kórsetken edik. Birlik barda alynbaıtyn asý joq.

Elimiz bul qıyndyqty da eńserip, damýdyń jańa kezeńine aıaq basady dep nyq senemin.

Biz birgemiz!

 

Qaırat Balabıev,

Túrkistan oblystyq máslıhatynyń hatshysy

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada jolǵa jetkilikti mán berilýde

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 páterli úı salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Táýelsizdik – eń qymbat qundylyq

Saıasat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar