Aımaqtar • 04 Mamyr, 2020

Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylsa da, almaǵan tarbaǵataılyq qos batyr

1795 retkórsetildi

Alaıda ekeýine de bul ataq berilmegen.

Bıyl ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaqtalǵanyna 75 jyl, kelesi jyly bastalǵanyna 80 jyl tolady. Osy soǵysqa Tarbaǵataı aýdanynan 4831 azamat attansa, 1630-y qaza taýyp, 1973-i habarsyz ketip, 1228-i elge aman oralǵan. Tarbaǵataılyq jaýyngerler Máskeý, Lenıngrad, Kýrsk, Týla qalalary men Azııa jáne Eýropa elderin azat etý úshin kóptegen shaıqastarǵa qatysqan. Men búgin qan qasaptyń bel ortasynda bolsa da, erlikteri eskerilmegen qos tarbaǵataılyq Qabyken Jarylǵasynov pen Qotyrbaı Qudageldinov jaıynda aıtqym keledi. Bir tańǵalarlyǵy, ekeýi de maıdanda kórsetken erlikteri úshin eń joǵary marapat – Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan. Alaıda ekeýine de bul ataq berilmegen.

k

Qabyken Jarylǵasynov 1920 jyly 1 qańtarda Semeı oblysy, Zaısan ýezi, Mańyraq bolysynda dúnıege kelgen. 7 synypty bitirgen soń, ıaǵnı, 14 jasynda komsomol uıymyna qabyldanyp, Shilikti sovhozynyń Stalın fermasyna (qazirgi Tasbastaý) saýatsyzdardy oqytýǵa jiberiledi. Keıin biraz jyl osy sovhozdaǵy maı zaýytynda master bolyp qyzmet atqarady. 1940 jyly 20 jasynda ásker qataryna alynyp, KSRO-Japon shekarasynda áskerde bolady. Osy jerden 1942 jyly soǵysqa attanyp, Brıansk, Ýkraına, Kýrsk, Orlovsk maıdandaryna qatysady. Gvardııa  efreıtory, jaýynger Jarylǵasynov Berlın, Praga, taǵy da basqa  qalalardy  azat  etýdegi  erlikteri  úshin «Batyldyǵy úshin» (31.07.1943) medalimen jáne «Qyzyl Tý» (06.08.1944), «Qyzyl Juldyz» (10.03.1945) ordenderimen marapattalady.

1945 jyly 17 qańtarda Polshany azat etý kezinde Slaboshevıse aýdanynda Pılısa ózenine kópir salý barysynda muzdaı sýyq sýǵa  qaramaı, asqan tózimdilikpen qurylys jumysyn atqaryp, kópirdiń  ýaqytynda bitýine úles qosyp, tabandylyq kórsetedi. Osy iske óz vzvodynyń áskerlerin de tartyp, judyryqtaı jumyldyrady.

1945 jyly 25 qańtarda ońtústik Karlsree aýdanynda saper  vzvodyna qarqyndy kúshpen qaıta shabýyl jasaǵan jaýdyń  avtomatshylarynan tas joldy ashý kezindegi shaıqasta efreıtor asqan batyrlyq kórsetip, birinshi bolyp alǵa umtylyp, 9 fashıstti atyp túsiredi. Sonymen birge osy urysta aýyr   jaralanǵan rota komandırin borap turǵan jaý oǵyna qaramaı urys alańynan alyp shyǵyp, ofıser ómirin ajaldan arashalap qalady. Osynaý eren erlikteri men batyldyǵy úshin gvardııa efreıtory, saper Jarylǵasynovty 121-inshi Sandomır jeke gvardııalyq saperler batalonynyń komandıri, gvardııa maıory Romanov pen  korpýs  ınjeneri, gvardııa podpolkovnıgi Fastov qol qoıyp, Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyna usynady. Bul 1945 jyly 28 qańtarda toltyrylǵan marapattaý paraǵynda kórsetilgen.

g

Qabyken ata soǵysta úsh ret jaralanyp, basynan kontýzııa alyp Ýkraınada gospıtalda bolady. Soǵys aıaqtalǵan soń 1946  jyldyń  mamyr  aıyna  deıin  Avstrııa,  Rýmynııa, Chehoslovakııa, Vengrııa jerlerin  kartaǵa  túsirýshi  otrıad  quramynda bolyp, osy  jyldyń  kúzinde  týǵan  jerine  aman-esen oralady. Áskerde jáne soǵysta bolǵan kúnderin jaýynger atamyz: «Ákemniń Oqas degen joldasy maǵan qus atýdy úıretetin, ásirese dýadaq degen qusty shıti myltyqpen atyp, mergen degen atqa ıe boldym. Osy mergendigimniń paıdasy áskerge barǵanda tıdi, taktıkalyq jattyǵý kezinde úshten oq beredi, besatarmen atamyz. Sonda meniń úsh oǵym bir jerden ótedi. Meni Tambov qalasyndaǵy bir aılyq mergender oqýyna jiberdi. Oqýdy jıyrma kúnde aıaqtap, úshinshi polktyń 7-inshi korpýs 53-inshi brıgadada barlaýshy mergen boldym. Meniń mindetim – nemistiń mergenin, onyń qaraýyndaǵy pýlemetshilerin, qarý-jaraqtarynyń qaı jerde ekenin anyqtaý. Qasymda fotoǵa túsiretin adam boldy. О́zime berilgen barlyq tapsyrmalardy jaýapkershilikpen atqardym» dep eske alyp otyratyn.

Soǵystan  kelgen soń Qabyken ata 1947 jyly Tashkent  qalasyndaǵy joǵary zań oqý ornyna qabyldanyp, oqýdy úzdik baǵamen támamdaıdy. 1950-1960 jyldary Samarda, Shiliktide  mılısııa, al Aqjarda tergeýshi qyzmetterin atqarady. Sonymen birge  Tarbaǵataı  aýdandyq komsomol uıymynyń ekinshi hatshysy qyzmetinde bolǵan. Keıin densaýlyǵyna baılanysty Aqjar  sovhozynda jylqyshy bolyp, zeınetkerlikke shyǵady. Beıbit ómirde Qabyken ata dombyra shertip, án aıtqan jáne qolónermen  aınalysyp, jasaǵan buıymdary talaı kórmede júldeli oryn alǵan.  О́mir  joly osyndaı eńbek pen erlikke toly batyr atamyz   2009 jyly jeltoqsanda 90 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ótti. Búginde jubaıy Ámıná Nyǵmetjanqyzy men birge ósirip jetkizgen 9 balasynan taraǵan urpaqtary ósip-ónýde. Úsh nemeresi zań salasynda tabysty qyzmet etýde. Olar: Muhtar - Ulttyq qaýipsizdik komıteti shekara qyzmetiniń zapastaǵy podpolkovnıgi, qaýipsizdik qyzmetiniń basshysy, Muhıt - polısııa qyzmetkeri, Azamat - órt sóndirý qyzmetinde. Al shóberesi Janǵalı Nursultan qalasyndaǵy Ulttyq Ulan sapynda.

Al ekinshi batyr Qotyrbaı Qudageldinov 1909 jyly týǵan. Týǵan  jeri belgisiz. Soǵysqa Tarbaǵataı aýdanynan shaqyrylyp, 1942 jyldyń sáýir aıynan soǵysqa qatysqan. Kapıtan Qudageldinov 301-inshi Stalın dıvızııasy 1050-inshi Stalın atqyshtar polkiniń 8-inshi atqyshtar rotasynyń komandıri bolǵan.

ý

Marapattaý paraǵynan úzindi: «1945 jyly 2 aqpanda Ortvıg  selosy aýdanynda (Germanııa) Oder ózeninen ótý kezindegi  shaıqasta jaýdyń kúshti qarsylyq kórsetýine qaramastan kapıtan  Qudageldinovtiń basshylyǵymen rota batyl áreket etip, tez arada  ózennen  ótip, mańyzdy bekinisti qolǵa túsirdi. Nemister 12 tankiniń  kúshimen joǵaltqan shebin qaıtaryp alý úshin birneshe ret belsendi shabýyl jasady. Qudageldinov 20 adamnan turatyn toppen óz shepterin asqan erlikpen qorǵap, 70-ke jýyq nemistiń kózin joıdy. Jaý óz tankteriniń absalıýttik basymdylyǵyn jáne polk bólimshelerinde oq-dárilerdiń joqtyǵyna oraı 1945 jyly 4 aqpanda eki jaıaý batalon jáne sol jaǵynda 34, oń jaǵynda 20 tankpen shabýylǵa shyǵyp, keńes áskeriniń 2 atqyshtar batalonyn  jáne 3-inshi atqyshtar batalonynyń 8-inshi atqyshtar rotasynyń  árqaısysyn jekeleı tolyq qorshaýǵa aldy.

        Shaıqastyń osyndaı aýyr kezeńi men jaýdyń úzdiksiz  shabýyl kórsetýine qaramastan 2-inshi atqyshtar batalonynyń    jaýyngerleri men ofıserleri, ásirese 8-inshi atqyshtar rotasy asqan erlik pen qaısarlyq kórsetti. Kapıtan Qudageldinov osy sátte abyrjymaı, qorshaý kezinde urysty durys uıymdastyra bildi. Jeke batyldyǵy  óz qaramaǵyndaǵy  jaýyngerleriniń  rýhyn kóterdi. 17 jaýynger batyl jáne sheber komandırdiń  basshylyǵymen eki kúnde jaýdyń 12 shabýylyna toıtarys bergen. Erjúrek kapıtan Qudageldinov qıraǵan úıge bekinip, ony tirek pýnkitine aınaldyryp, úıge kirmekshi bolǵan fashısterdi qaq mańdaıdan atyp tastap otyrǵan. Qorshaýdyń birinshi kúni jaýdyń  joıqyn 12 shabýylynan keıin Qudageldınov bekingen úıdiń janynda nemistiń ajal qushqan 156 adamy men granatamen qıraǵan 3 tankisi qaldy. Eki tankti rota komandıri, kapıtan Qudageldinovtiń ózi qıratty. Kelesi kúni tańerteń fashıster 12 tankimen tikeleı shabýyl jasap, úıdi qorshap órt qoıdy. О́rtengen úıdiń  shatyry men tóbesi qırap, sarbazdarǵa  qulady. Biraq  qaısar  jaýyngerler jaýdyń  joıqyn  shabýylyna  toıtarys berýin toqtatpady. Olar taǵy da 13 shabýyldy toıtaryp, qarsylastyń 200-deı áskeri men ofıserlerin shyǵynǵa  ushyratty. Jaý áskeri birneshe ret úıdiń terezeleri men dálizderine kirýge umtylǵanda avtomattyń shtygy arqyly joıylyp otyrdy. Al oqtar men granatalar jaý shabýylshylaryn joıý úshin eseppen jumsalyp, ár oq pen granata tek maqsat úshin qoldanyldy».

       Osy erligi eskerilip, gvardııa kapıtany Qudageldinovti 1945 jyly 10 naýryzda Stalındik 1050-inshi atqyshtar polkiniń komandıri, gvardııa podpolkovnıgi Gýmerov Keńes Odaǵynyń  Batyry ataǵyna usynǵan, alaıda kapıtan Qudageldinov 1945 jyly  13 sáýirde «Qyzyl Tý» ordenimen marapattalǵan.

m

Erligi eskerýsiz qalǵan eki tarbaǵataılyq jaýynger de Berik Ábdiǵalıuly qurastyrǵan «Umytylǵan  qaharmandar» atty úlken jınaqqa engen.

f

Bul kitapty Qabyken Jarylǵasynovtyń qyzy Qanıpa Baıtumanova jáne nemeresi Muhtar Kákimulynan alyp, oqyp, tanystyq.

ch

(Sýrette: Maqala avtory Q.Qabıdoldın jáne Qabyken Jarylǵasynovtyń qyzy Qanıpa Baıtumanova)

Ol kisilerge zor rızashylyǵymyzdy bildiremiz. Bul kitapta Ekinshi dúnıe júzilik soǵysta eren erlik kórsetip,  Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylsa da, túrli sebeptermen osy qurmetti marapatqa ıe bolmaǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń erlikteri týraly jazylǵan. Kitaptyń qundylyǵy sol, munda Reseı Qorǵanys mınıstrligi arhıviniń qorlarynda saqtalǵan qujattardyń kópshiligi alǵash ret jarııalanǵan. «Osy jınaq kitapqa engizilgen qaharmandardyń esimderi tek jaqyn týystaryna ǵana tanys. Kópshilik bulardy bilmeıdi. Olardyń maıdanda jasaǵan erlikteri soǵysta birge bolǵan joldastarynyń arasynda  moıyndalǵanymen, partııa jáne shtab basshylary tarapynan eskerýsiz qaldy. Tarıhı ádildik úshin umytylǵan batyrlar týraly aıtý – bizdiń mindetimiz. Kitapqa engen Keńes Odaǵynyń Batyry  ataǵyna  usynylǵan 133 maıdangerdiń kóbi jaıaý ásker jáne 26 artıllerıst, 14  pýlemetshi, 8 saper, 5 tankıst, 4 tankige qarsy ózdiginen  júretin  (SÝ, ISÝ ) atqysh  5 snaıper, 4 sanıtar, 3 baılanysshy, 2 kavelerıst, 3 desant, 1 áýe desanty , 1 ushqysh, 1 ınjenerlik ásker jáne IIXN-niń (NKVD) 1 qyzmetkeri bolǵan. Ulty boıynsha 118 qazaq, 6 orys, 3 ózbek,  3 tatar, 2 uıǵyr, 1 tájik bolǵan. Bulardyń árqaısysy erlik jasady. Uly Jeńiske óz úlesin qosty. Jınalǵan qujattar boıynsha bizdiń segiz otandasymyz eki ret Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan. Ekeýi kapıtandar Saǵadat Nurmaǵambetov pen Seıithan Temirbaev bir ret Batyr ataǵyn alsa, qalǵandaryna eki retinde de berilmedi. Olar saperlar:  qatardaǵy jaýynger Qudaıbergen Janserikov, aǵa serjant Minaıqul Saǵyndyqov. Atqyshtar rotasynyń komandıri,  leıtenant Qabysh Kóktaev, 248 fashıstiń  kózin joıǵan snaıper, aǵa serjant Zeıtin  Baıjanov jáne maıor V.Gýtov pen leıtenant V.Gýtovskıı. Shyǵys Qazaqstan oblysy Altaı (Zyrıan) qalasynyń  turǵyny, maıor Aleksandr Nesmıanov úsh ret Keńes Odaǵy  Batyry  ataǵyna usynyldy. Úsh retinde de berilmegen» dep jazady Berik Ábdiǵalı.

«Umytylǵan  qaharmandar»  kitabyndaǵy Keńes Odaǵy Batyry  ataǵyna usynylsa da, marapatqa ıe bolmaǵan barlyq 133 maıdanger qandaı qurmetke de laıyq. Olarǵa búgingi táýelsiz elimizdegi eń joǵary marapat «Halyq qaharmany» ataǵy berilse nur ústine nur bolar edi.

 Qýanysh Tileýhanuly QABIDOLDIN,

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Tarbaǵataı aýdany, Aqjar aýylyndaǵy Abaı atyndaǵy orta mektebiniń sheber pedagog sanatyndaǵy tarıh pániniń muǵalimi

 

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar