Qoǵam • 05 Mamyr, 2020

Daýkestik daýa taptyrmas

125 retkórsetildi

Daýasyz derttiń dúrbeleńi basylmaı turǵan qazirgi ýaqytta jurttyń daý-da­maı­ǵa boı aldyrmaı, barynsha ymyrashyl bolǵany mańyzdy. Dese de bylaıǵy kún­de bir-birine des bermeı, basynan daýy aryl­maı júrgenderdiń qarasy qysyltaıań shaq­ta da seıiler emes. Ondaılarǵa oraıy ke­lip, sottyń onlaınǵa kóshkeni ońdy boldy.

«Baıtal túgil bas qaıǵy» bolyp turǵan tar kezdiń ózinde kelispeýshilik pen kıkiljińdi keıinge qaldyrǵanǵa kóndikpeı, sotqa júgine­tin­der jeterlik. Indetke baılanysty karantın sharalary qatańdatylǵan alǵashqy aptada kúnine myńǵa jýyq sot prosesi qashyqtan ótse, sáýir aıynyń basynda bul kórsetkish eki ese ósken. Búgingi tańda sottar kún saıyn 4,5 myńǵa jýyq isti onlaın rejimde qarap jatyr.

Budan tótenshe jaǵdaı sot isin sıfrlandyrýdy edáýir jedeldetip jibergenin baıqaýǵa bolady. Bıyl karantınge deıin kúnine 150 onlaın sot otyrysy ótse, byltyr – 110, al aldyńǵy jyly bar bolǵany 40 prosess beınebaılanys arqyly júrgizilipti. Al dál qazir sot prosesi 100% onlaınǵa kóship, sáıkesinshe qujat aınalymy da tolyqtaı elektrondy formatqa aýysty. Bul, ári Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqqa Joldaýynda sot sheshimderiniń sapasyn arttyrýǵa baılanysty tapsyrmasyn iske asyrýdy ilgeriletedi. Osy maqsatta qazir Parlamentte sot júıesin jańǵyrtýǵa, artyq sot resimderin qysqartýǵa, ozyq elektrondy servısterdi engizýge baǵyttalǵan zań jobasy qaralyp jatyr.

Jalpy, qandaı jaǵdaı bolsyn, azamattardyń quqyǵyn qorǵaýdan tıisti organdar qashanda qalys qalmaıdy. Qazir kóp túıtkildiń túıinin qashyqtan tarqatýǵa tyrysyp jatqan sottardyń keıinge qaldyrǵan isteri de shamaly. Búginde toqtatylǵan azamattyq isterdiń úlesi 13%-dan aspaıdy, al qylmystyq isterdiń úlesi – 14%.

Degenmen, el basyna kún týǵan syn saǵatta alaýyzdyqqa jol bermeı, aýyzbirligimizdi saqtaýǵa tyrysqan jón. Otbasy, oshaq qasyndaǵy urys-keristi ýshyqtyrmaı, aǵaıyn arasyndaǵy arazdyqty qozdyrmaı, tatýlasý arqyly kez kelgen máseleniń sheshimin tabý qoǵamdy izgilikke bastaıdy. Osy oıdy Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Jaqyp Asanov tatýlastyrý rásimderine qatysty úndeýinde keńinen tarqatady. Ol «jaý men daý – egiz» degen burynǵynyń sózin mysalǵa keltirip, daýlasý kez kelgen, tipti damyǵan elderge de tán qubylys ekenin aıtady.

«Bizde kez kelgen daýdy sot sheshedi degen kózqaras qalyptasqan. Degenmen, mynany bilgen jón. Birinshiden, isti qaraý uzaqqa sozylýy múmkin. Ol aıaqtalǵansha, bir emes, biraz sot otyrysy ótedi. Appelıasııa, tipti kassasııa sheshimi de kóńilden shyqpaýy múmkin. Ekinshiden, bul – úlken shyǵyn. Memlekettik baj tóleısiz, sot shyǵynyn óteısiz, zańger jaldaısyz. Jolǵa, qonaqúıge shashylasyz. Úshinshiden, ashýǵa erik berip, júıkeńiz juqarady. Nege deseńiz, sot – daý alańy. Onda aıtysyp, tartysýǵa májbúrsiz. Otbasy, dostar, jumys, bıznes – bári shette qalady. Bul – ber jaǵy. Keıde taraptar ashýǵa berilip, bir-birine aýyr sózder de aıtyp jatady. Eger daýlasýshylar bir áýletten bolsa, onda sol shańyraqtan bereke qashady. Al dos, qyzmettes bolsa, aradaǵy syılastyq buzylady», deıdi Jaqyp Asanov.

Onyń aıtýynsha, elimizde daý-damaı sany jyldan-jylǵa artyp keledi. 2014 jyly sottarda 1,6 mln is qaralsa, bul 2019 jyly eki ese kóbeıip, 3,3 mln-ǵa jetken. Ár sýdıa bir mezette 100-den asa azamattyq is pen materıal qaraıdy eken.

«Isterge kómilgen sýdıadan qandaı sapa, qandaı nátıje kútýge bolady? Onyń ústine aq-qarasyn aıyrýǵa kelmeıtin jaǵdaılar da bar. Mysaly, aǵaıyn arasyndaǵy daýdy sot tarazysyna salý qanshalyqty durys? Babalarymyz «Aldyńa kelse, atańnyń qunyn kesh» degen. Bul – qanymyzda bar qasıet. Qazaq dalasynda daý beıbit jolmen sheshilip otyrǵan. Damyǵan elderde daýlardyń 70-90%-y sotsyz, bitimmen aıaqtalady. Eń durysy – tatýlasý, kelisý, bir mámilege kelý. Bul – memleket órkendeýiniń alǵysharty. Meniń úndeýimniń negizgi sebebi de – osynda», deıdi Joǵarǵy Sot Tóraǵasy.

Daýdy sotqa jetkizbeı sheshý – beıbitsúıgish halyqtyń bir sıpaty. Qandaı janjalǵa bolsyn jol bermeý úshin elimizde jan-jaqty jaǵdaı jasalyp jatyr. Osy maqsatta óńirlerde Tatýlasý ortalyqtary ashyldy. Onda medıatorlar, psıhologtar, basqa da mamandar jumys isteýde. Buǵan qosa sotqa Kásipodaqtar federasııasy men Qazaqstan halqy Assambleıasy de qolǵabys etip jatyr. Ortalyqtyń mindeti – eki jaqqa da qolaıly sheshim usyný. Bul – taraptar arasyndaǵy daýdy tarqatyp qana qoımaı, qoǵamdyq kelisimniń saqtalýyna da septigin tıgizedi.

Qazir indet órship, kópshilikten oqshaýlanyp otyrǵan shaqta bolmashydan ot shyǵaryp, opynyp qalmas úshin barynsha tatýlasýǵa tyrysý qajet-aq. Sózge toqtaý qashannan bizdiń qoǵamnyń basty qundylyǵy bolyp keledi. Yrystyń shashylmaýy ymyrashyldyqtan ekeni qaperden shyqpasa eken.

 

Sońǵy jańalyqtar

Portret (Úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 08:51

Ár adam – jerdiń tutynýshysy

Ekologııa • Búgin, 08:48

Osyndaı elim bar!

Pikir • Búgin, 08:42

Ár eldiń óz damý joly bolady

Saıasat • Búgin, 08:40

Baılamy bekem bátýaly sóz

Saıasat • Búgin, 08:37

Keı óńirde vırýs órshı tústi

Koronavırýs • Búgin, 08:24

StopMusor ekologııalyq jobasy bastalady

Ekologııa • Búgin, 08:22

Toıymsyzdyq – tas joldyń sory

Qoǵam • Búgin, 08:14

«Meniń Týym» aksııasy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:09

Elimizdiń basty qundylyqtary

Saıasat • Búgin, 08:06

Sharalar qatań saqtalýy tıis

Tennıs • Búgin, 08:04

«Barys» – úzdikter qatarynda

Hokkeı • Búgin, 08:03

Ushty, ushty, shatyr ushty!..

Qoǵam • Búgin, 07:56

Yntymaqtastyq yrysymyzdy eseleıdi

Pikir • Búgin, 07:45

Almatyda aqyn kóp...

Ádebıet • Búgin, 07:44

«Aqbilek». Jan jarasy...

Ádebıet • Búgin, 07:42

Shuǵyla-nurdy betke alyp...

Rýhanııat • Búgin, 07:38

Abaıǵa arnalǵan músháıra

Abaı • Búgin, 07:36

Jalǵyz kompanııa Alataýdy ıgere ala ma?

Ekonomıka • Búgin, 07:28

Tarıh tarazysyndaǵy tórt jaıt

Tarıh • Búgin, 07:15

Salǵyrttyq san soqtyrmasyn

Qoǵam • Búgin, 07:10

Kósh basynda – Meıvezer

Kásipqoı boks • Búgin, 07:10

Eldik nyshandar tarıhy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar