Qoǵam • 05 Mamyr, 2020

Qaýipsizdikke salǵyrt qaramaıdy nemese jumysyn qaıta bastaǵan mekemelerdegi jandaný

5 retkórsetildi

Kóshedegi kóptegen kólikter men ary-beri sabylysqan adamdarǵa qarap, qaladaǵy qalypty ómir qaıta bastalǵandaı sezinesiz. Biraq bul karantın bitti, koronavırýs ketti degendi bildirmeıdi. Naýryz aıynyń ortasynan bastap jarııalanǵan tótenshe jaǵdaı rejimi elimizge jetken indetti esikten qaıtarýǵa kóp yqpal etkenin jasyrmaımyz. Degenmen, áli de bolsa saqtyq sharalaryna salǵyrt qaramaǵan abzal.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev málimdemesinde Tótenshe jaǵdaı rejimin qamtamasyz etý jónindegi memlekettik komıssııa karantın talaptaryn jeńildetýge daıyn ekenin atap, atalǵan komıssııaǵa elordanyń úlgisimen elimizdiń barlyq óńirinde óz jumystaryna kirisetin mekemelerdiń tizimin jasaý tapsyrylǵanyn aıtqan bolatyn.

«Birinshi kezekte ónerkəsip kəsip­oryndary, qurylys, jol qurylysy jəne kólik kompanııalary, bankter jəne halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary jumysqa kirisýi kerek. Biraq barlyq sanıtarlyq normalardy saqtap, jumys oryndarynda únemi dezınfeksııa júrgizip turý qajet. Kúndelikti ómirde əleýmettik ara qashyqtyqty ustanǵan jón. Kəsiporyn basshylaryna jəne jergilikti atqarý organdaryna jeke jaýapkershilik júkteledi. Bul oraıda barlyq deńgeıdegi əkimdikterdiń róli aıtarlyqtaı artady», dedi Q.Toqaev.

Osyǵan oraı Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen Tótenshe jaǵdaı rejimin qamtamasyz etý jónindegi memlekettik komıssııanyń kezekti otyrysy ótip, Memlekettik komıssııa óńir ákimderiniń usynystaryn qarap, Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń pozısııasyn eskere otyryp, birqatar sheshim qabyldaǵan bolatyn. Dálirek aıtsaq, 4 mamyrdan bastap barlyq óńirde jumysqa kirisetin kásipkerlik sýbektileriniń qyzmet túrleriniń tizimi bekitilgen edi. Olardyń qatarynda aýmaǵy 500 sharshy metrge deıin bolatyn azyq-túliktik emes dúkender saǵat 17:00-ge deıin (barlyq túrleri), fotosalondar, gúl satatyn dúńgirshekter, shashtarazdar (jazylý boıynsha), medısına ortalyqtary (jazylý boıynsha), stomatologııalyq klınıkalar (jazylý boıynsha), jyljymaıtyn múlikpen operasııalardy júzege asyratyn kompanııalar, jarnama agenttikteri, advokattar, notarıýs­ter, shaǵyn qarjy uıymdary, saqtandyrý kompanııalary, lombardtar, aıyrbastaý pýnktteri, aqparattyq-kommýnıkasııalyq tehnologııalar kompanııalary bar.

Prezıdent pármen bergen máselelerdiń qalaı oryndalyp jatqanyn kórý maqsatynda «Astanalyq bazardyń» mańyn sholyp óttik. Aıtqandaı, dúńgirshekter men dúkender jumysyn bastap ketken eken. Ásirese shashtarazǵa kezekke turǵan adamdardyń qatary qalyń. Qyryq kún qyrqylmaǵan shashtyń sharýasyn sheshýge kelgender kóp sııaqty. Sonymen birge aıaq kıim, kıim-keshek satatyn shaǵyn dúkender de qyzmetke qyzý kirisken. Sonyń birine bas suǵyp, basshysyn áńgimege tarttyq.

«Koronavırýs indeti Qazaqstan azamattarynan tirkeldi degendi estigende eldiń esendigi úshin eleńdep, arty qalaı bolar eken dep alańdaǵan bolatynbyz. Biraq Memleket basshysy bastap, el qostap der kezinde shuǵyl sheshimder qabyldanyp, aldyn alý sharalary jasalǵanyn kózimiz kórdi, kóńilimiz súısindi. Degenmen, alǵashynda tártipke baǵynbaı, betperde taǵynbaı júrgenderdi de kórip, nalyǵanbyz. Qaýiptiń qarqynyn baıqaǵan azamattar sodan keıin saqtanyp, úıinen shyqpaýǵa da úırendi. Kúrdeli indetpen kúresip jatqandarǵa ústemeaqy, tabysynan aıyrylǵandarǵa járdemaqy taǵaıyndap, kásibi bar azamattardy salyqtan bosatyp, memleket meıilinshe meıirimdilik tanytýda. Men de kásipkermin. Karantın engizilgen kúnnen bastap elmen birge erejege baǵynyp, saý­damdy toqtatyp, saýlyqty oıladym. Salyqtan bosatylǵanym týraly habarlama aldym. Táýbe dedim, tártipke baǵyndym», deıdi erler, áıelder aıaq kıimi jáne kıimderi dúkeniniń basshysy Aıgúl Esenbekqyzy.

Sonymen qatar ol, kesheden beri saýda dúkeniniń esigin ashyp, shańyn súrtip, shamyn jaǵyp iske kiriskenin alǵa tartty.

«Árıne bul jerde eń birinshi eldiń aman-saýlyǵy úshin saqtyq sharalaryna basa nazar aýdaramyz. Tutynýshylardyń toptanyp kirýin toqtatyp, eki-úsh adamnan ǵana engizip, qyzmet kórsetemiz. Dúkenniń ishin dezınfeksııalap, sórelerdi súrtip, tazalyq tártibin saqtaýdamyz. Apattyń aıtyp kelmeıtini anyq qoı, sondyqtan el basyna osyndaı kún týǵanda bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp, birligimizdi baıqatyp, tatýlyǵymyzdy tanytý kerek. Álem jurtshylyǵyn áýre-sarsańǵa salǵan indettiń izi tezirek joǵalyp, aýyrǵandar ońalyp shyqsa eken», deıdi kásipker A.Esenbekqyzy.

Osylaısha, elorda tirshiligi qaıtadan jandanyp, kóshelerde adam men kóliktiń qarasy kóbeıip, túrli qyzmet kórsetý nysandary kelýshilerge esikterin aıqara ashýda. Degenmen de qyzmet kórsetý men tabys tabýdyń qyzyǵyna túsip ketip, tazalyq pen tártipti umyt qaldyrmasaq jón bolar edi.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar