Qoǵam • 06 Mamyr, 2020

Atajurttaǵy ataýlardyń aqtańdaǵy

51 retkórsetildi

Tyńnyń epısentri atalǵan Aqmola óńirindegi eldi mekenderdiń ıdeologııalyq turǵydan ábden es­kirgen ataýlaryn ózgertetin ýaqyt jetti. Jetpis jylǵy solaqaı saıa­sattyń tumshalaǵan qara shymyl­dyǵyn serpip tastasańyz, arǵy jaqtan atamekenniń baıyrǵy ataýlary saf altyndaı jarq ete túser edi.

Alda-jalda tabıǵaty tamyl­jyǵan Sandyqtaý aýdanyna jo­lyńyz túse qalsa, bul ólkeni jer­gilikti ult bu­ryn-sońdy múlde meken etpegen tá­rizdi áserde qalasyz. Eldi mekender Novonıkolsk, Novo­selovka, Veseloe, Bys­trı­movka, Granıkovka, Mıhaılovka degen tárizdi ataýlarmen bir-biri­ne jalǵasyp kete beredi. Al osy ataý­lar­dyń tunyq dúnıeni byl­ǵaı, bardy óshire, sanadan sy­ra qoıylǵandyǵyn dáleldeý op-ońaı. Máselen, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi Aq­mola oblysyndaǵy onomastıka sa­lasyndaǵy ıgi bastamalarǵa qoldaý bildirip, arhıv­terde shań jutyp, qajymaı-talmaı izdenis jumystaryn júrgizý ar­qy­ly ba­ıyrǵy jer-sý ataýlaryn ǵyly­­mı saraptamadan ótkizip, dáıek­­ti derek­ter usynyp otyr. Endi­­gisi osy qujat­tardy negizge ala oty­ryp, ádilettiń saltanat qurýy. Jo­ǵaryda biz aıtyp ótken Sandyqtaý aýdanyndaǵy qazirgi qap­taǵan ataýlardyń bári keshegi keńes zamanynda ádiletsizdikpen qoıyl­ǵan.

Zerdeleı zertteseńiz, ilki zamanǵy jer-sý ataýlary tunyp tur. Máselen, orta­­lyq memlekettik arhıvtegi №317 qor­­dyń birinshi tizimindegi №58 iste Novo­­nıkolskiniń – Qoıandykól, Novo­se­lovkanyń – Jaltyrkól, Veseloenyń – Balapan, Bystrımovkanyń – Jal­paq­qaraǵaı, Granınovkanyń – Taqyr­jy­lan­dy, Mıhaılovkanyń – Jylandy, Men­shıkovkanyń – Qaraǵaılysaı, Novo­markovkanyń – Úshasha, Spass­koen­yń – Sarymsaqty atalǵany týra­ly naqty derekter bar. Aqkól aýda­nyn­daǵy Ýrıýpınka aýyly ilki zamanda Sholaqqarasý atalǵan eken. Bul jaıly derek ortalyq memlekettik arhıv­tegi №371 qordan tabylyp otyr. Ondaǵy Aqmola ýezi qonys aýdarý aýdan­da­ryndaǵy elde ornalasý barysy týraly málimdeme dep atalatyn qu­jatta taıǵa tańba basqandaı ap-anyq kórsetilipti. Aqmola oblystyq tarı­hı-ólketaný mýzeıiniń jınaǵan derek­te­rine qaraǵanda, bul eldi meken sonaý 1884 jyly qurylyp, 1901 jylǵa deıin Sos­nov­ka dep atalǵan. Onyń sebebi de bar, jańa eldi meken ornalasqan jer­di ıt tumsyǵy ótpeıtin qalyń qa­ra­­ǵaı orman qaýmalap turǵan.

Tek keıin ókinishke qaraı, sansyz záýlim qaraǵaı aıaýsyz otalyp, qurylysqa paı­da­la­nyl­ǵan da, joıylyp ketken. Ýaqyt óte kele, Reseıdiń Volgograd obly­syndaǵy Ýrıýpınsk qalasynan qara­shekpendilerdiń jaıly jer izdep, údere kóship kelýlerine baılanysty bul jer Ýrıýpınka atalǵan. Áıtse de eski ataýy biraz ýaqytqa deıin jo­ıyl­­maı, Sosnovka-Ýrıýpınka degen qosar­ly atpen atalǵan. Bul týraly Aqkól aýdanynyń mektep muraǵatynan tabyl­ǵan jazbada jan-jaqty baıandalady. Kórkem tabıǵattyń ilki zamandaǵy kes­ki­nine qylaý túspeı turǵan shaqtaǵy ǵajaıyp beınesi de sıpattalypty.

Ilki zamanda atam qazaq jer-sý ataýlaryn teginnen-tegin qoıa salmaǵan. Tóskeıindegi elge aıryqsha eńbegi siń­gen, erligi mura bolǵan babalar esimi nemese jer-sýdyń aıryqsha belgileri negiz bolǵan. Máselen, osy Ýrıýpınka qonys­tanǵan jerdiń ilkidegi ataýy Sholaq­qarasý. Bul ózen negizgi qoregin jerasty sýlarynan alatyn bolǵan. Qyryq kún shildede, qara qarǵanyń mıy qaınaıtyn ystyqta ózen tartylyp, oıdym-oıdym qara sýlarǵa aınalady eken. Sol sebepti jylap aqqan shaǵyn ózen Sholaqqarasý atanǵan. Osy aýdandaǵy Novo-Rybınskıı aýylynyń baıyrǵy ataýy – Shortankól. Jalpaq dalada tananyń kózindeı jarqyrap jatqan kólde shortan balyq eresen kóp bolypty desedi. Jazdyń jalpaǵynda tań ata jylqyny sýǵa qulatqanda, shortan balyq bastary shoqpardaı bolyp, kól jıeginde úı­melese júzedi eken. Kóptigi sondaı, qata­lap kelgen jylqyny úrkitedi eken. Mine, osydan kól Shortankól degen ataýǵa ıe bolǵan. Baıyrǵy ataý týraly ortalyq memlekettik arhıvtiń №371 qorynda anyq derek keltirilgen. Eldi mekenniń kól jaǵasyna ornalasýynyń da ózindik sebepteri bar. О́ıtkeni shabatasyn súıretken qarashekpendiler qazaq dalasynyń qunarly jerine, ózen-kól­deriniń mańaıyna úıir. Or­ma­­nynda sańyraýqulaǵy, jemis-jı­de­gi bar, kólinde balyǵy bar bolsa, qu­daı­la­­rynyń bergeni emes pe? Máselen, Ar­sha­ly aýdanyndaǵy Mıhaılovka aýy­ly Mo­ıyldy ózeniniń jaǵasyna irge tepken. Esil ózeniniń Aqmola alqabynda áldeneshe usaq salalary bar. Shólirkegen da­lanyń shólin qandyrý úshin jaratqan ıe ádeıi dál osylaı ıen dalaǵa tarmaq-tarmaq qylyp jibergen tárizdi. О́zen ańǵaryndaǵy Mıhaılovkanyń áýel bas­ta­ǵy esimi Moıyldy ekendigi eshbir talas týdyrmaıdy. Bul da arhıvtegi №371 qor­da bar.

Astrahan aýdanyndaǵy Novocherkassk eldi mekeniniń burynǵy ataýy Shanshar. Bul týraly Omby oblystyq tarıhı arhıviniń №198 qorynyń úshinshi tizi­minde ap-anyq jazylǵan. Aqmola obly­­syndaǵy el men jer ataýlaryn zer­deleı zerttep, aıryqsha mol eńbek sińirgen ólketanýshy Klara Ámir­qy­zynyń «Ataqonys aqıqaty» atty ólke­ta­ný jazbasynyń 37-38 betterinde Astra­han selosyna taıaý jerdegi Shan­shar aýylynyń ústine Donnan kelgen mujyqtar 1895 jyly qonys salǵany jaıynda derekter jazylady. Bul jerdi buryn jergilikti jurt «Kishi Tasmola», Se­menovka poselkesin «Úlken Tasmola» dep ataǵan eken. Bul ataýlardyń da ózin­dik máni bar. Aqmola qorǵany orna­ǵan­nan keıin at aıaǵy jetetin jerlerde top-top soldat ustaý úshin osyndaı oryn saılaǵan degen naqty derek bar. Ondaǵy maqsat – qazaqtyń atty sarbazdary shabýyl jasaı almas úshin bıik etip jaqpar tastardan qalap osyndaı qorǵandar jasaǵan. Bul tas molalardyń qaldyǵy 1943 jylǵa deıin saqtaldy desedi kózi qaraqty jergilikti turǵyndar. Shanshar jerine kelimsekter 19-ynshy ǵasyrdyń sońynda qazyq qadaǵan eken. It arqasy qııandaǵy Kýrskiden, Poltavadan, Sara­tov­tan, Tambovtan, Harkovtan, barlyǵy 134 adam kóship kelipti degen derek bar. Keıin kóktemgi laı sýdaı lyqsyǵan ke­lim­sektiń sany odan da ósip, 10 gýber­nııa­dan 49 otbasy qonys aýdaryp, uzyn-yrǵasy 347 adamǵa jetken. Osy aýdandaǵy Petrovka buryn Jylandy atanǵan. Ordaly jylanǵa meken bolǵan qyrat tóbe ejelden Jylandy atalǵan eken. Ordaly jylan týraly estigen adam sengisiz neshe qıly ańyz da bar. Klara Ámirqyzynyń «Ataqonys aqıqaty» atty jazbasynda 1985 jyly Qýshoqy, Qoskóldi mekendep otyrǵan aýyldardyń ústine Estlıandııa, Lıflıandııadan kelgen estondyqtarǵa krestıan sheneýnikteri arǵy atalarynan mura bolyp qalǵandaı jer bólip beripti. Olar ózderi meken etken jerge Petrovskoe dep at bergen. Mine, osylaısha túgin tartsa maıy shyǵatyn jer eshbir negizi, taıanyshy joq ataýǵa ıe bolyp, áli kúnge deıin tur. Al Kamyshenka aýylynyń burynǵy ataýy Balyqty. Bul týraly derek joǵaryda atalǵan mýzeı qorynyń birinshi tiziminde kórsetilgen. 1899 jyly balyqty kólin baýyryna basqan aǵa sultan Yby­raı­dyń tuń­ǵyshy Teńizden týǵan Sadyq qajy­nyń ata­mekenine Saratovtan sandalyp kelgen jurt qonys salypty. Kól keıpine qarap, Kamyshenskoe dep at qoıypty. Sol ataý áli kúnge deıin ózgergen joq.

1898 jyly Býrabaı aýdanynyń aýmaǵynda álmısaqtan tútin tútetip otyr­ǵan Aryqbalyq qonysynyń ústi­ne qonys aýdarýshylar údere kóship kelip, burynǵy áp-ádemi ataýyn jer­gi­likti jurttyń sanasynan óshirip, Ýspe­noıý­revka atandyrǵan. Ejelgi ataý Omby oblystyq tarıhı arhıviniń №111 qoryn­da saqtaýly tur. Baıyrǵy Ereımen baý­raıy da mundaı bassyzdyqtan aman qalmaǵan. Máselen, Novomarkovka eldi mekeniniń burynǵy ataýy Myńshuqyr. Bul týraly derek «Aqmola ýezi qonys aýdarý aýdandaryndaǵy eldi ornalas­tyrý barysy týraly málimdeme» atty qujatta ap-anyq kórsetilip tur.

Endi bir sát «Týǵan jer» baǵ­dar­la­ma­sy aıasynda ólkeniń óńin keltiretin ómirsheń ataýlardy tiriltý. Ol úshin el men jer tarıhyn taǵy bir tarazylasaq. Mundaı jumys ishinara júrgizilip te jatyr.

– Byltyr «Esil: bastaý kózinen tar­­maq­taryna deıin» jobasyn júzege asy­rý aıasynda ólketaný jumy­syn ilge­riletý maqsatynda ózenniń lan­shaft­taǵy rólin anyq­taıtyn negizgi sıpat­tamalaryn anyq­taý jáne Esil ózenin keshendi zertteý maq­satynda Jaqsy aýdanynda keshendi tarıhı-etnografııalyq ekspedısııasy ótkizildi. Ekspedısııa quramyna ǵylymı qyzmetkerler, sonymen qatar osy jerdi zertteý úshin oblystyq mýzeıdiń arheo­logtar toby kirdi, «Nomad» arhe­o­logııalyq klýbynyń jetekshisi E.Baıdúısenovpen bir­lesip qorǵandardy zertteý bo­ıyn­sha barlaý jumystaryn júrgizdi. Ekspedısııa qorytyndysy boıynsha 10 eldi mekenge baryp, 50 astam respondent suralyp, 70 mýzeılik mańyzy bar zattar jınaldy,–deıdi oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń dı­­rektory Qýanysh Shaqshaqov,–«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júze­­ge asyrý aıasynda Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi arheologııa pro­fessory V.Zaıbertpen birlesip, Botaı mádenıetine jatatyn jańa eskert­­­­kish­terdi anyqtaý maqsatynda Birjan sal aýdanyna, sonymen qatar, Býrabaı jáne Bulandy aýdandaryna, Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy «Botaı» ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge jáne Býrabaı aýdanyndaǵy «Botaı–Býrabaı» arheologııalyq-etno­gra­fııa­lyq keshenine baryp, barlaý ekspedısııasyn uıymdastyrdy. Keıingi urpaq atamekenniń ejelgi ataýlaryn bilýge tıisti. Áıtpese, qııanat bolady emes pe?

Biz keltirgen derekter oblystaǵy keshegi zamannyń keleńsizdigin kór­sete­tin mysaldardyń bir parasy ǵana. Asylynda, atam qazaq jer-sý ataýlaryn beker qoımaǵan. Aqyl tarazysynan ótkizip, sanamen salmaqtap, elimen birge máńgi jasaıtyn at qoıyp, aıdar taqqan. Bajaılap qarasańyz, shet-shegi joq saıyn dalada aty, ataýy joq birde-bir taý túgil shoqy, kól túgil kólshik, orman túgil toǵaı joq. Báriniń elge etene jaqyn ataýy bar. Búgingi urpaqtyń min­de­ti, sol babadan qalǵan baıyrǵy ataýdy qal­pyna keltirý.

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar