Rýhanııat • 06 Mamyr, 2020

Maıdanger Ámir Qojaqov týraly estelik

69 retkórsetildi

9 mamyr - Uly Jeńis kúni bárimiz úshin erekshe mereke. Bul kún qandy maıdanda janqııarlyqpen erlik kórsetken, búgingi beıbit ómirimiz úshin qurban bolǵan ata-babalar rýhyna taǵzym etetin erekshe kún. Jeńis merekesi bizdiń Qojaqovtar áýleti úshin de asa mańyzdy. Árıne, ot pen oqqa oranǵan surapyl soǵysty kózimizben kórgen joqpyz. Desek te Jeńis qadiri men qasıetin jaqsy túsinemiz. Sebebi, bizdiń atamyz Borash Qojaqov pen ákemiz  Ámir Qojaqov qandy maıdanǵa qatysyp, erlik kórsetken naǵyz  batyrlar.

Aǵaıyndy ekeýi de eńbek jáne Uly Otan soǵysynyń ardagerleri edi. Men ákemiz Ámir Qojaqov týraly az kem oılarymmen bólispekpin. Ákemiz Ámir Qojaqov soǵystan sol aıaǵy men qolynan jaralanyp oralsa da eli, Otany úshin dene músheleri saý adamdardan artyq eńbek etti. Jeńistiń ákemizdiń qanshama qarýlastarynyń  ólimimen, tógilgen qanymen kelgenin ákemizdiń áńgimelerinen qulaǵymyzǵa quıyp, sanamyzǵa sińirip óstik. Biz ústimizdegi jyly beıbit ómirimizdiń  75 jyldyǵyn atap ótýdemiz. Árıne, ortamyzda, úıimizdiń tórinde maıdanger ákemiz bolmaǵanymen onyń rýhy, bizge syılaǵan Uly Jeńis kúni, beıbit ómir bar. Sondyqtan da jyl saıyn ákemiz ben ákemizdiń aǵasyn atamyzdyń esimin erekshe qurmetpen eske alyp, rýhtaryna taǵzym etemiz.

Biz ákemizdi kóke dep óstik. Meniń kókem Ámir Qojaqov 1922 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy, Arys aýdanyndaǵy Oktıabr aýylynda qazirgi Túrkistan oblysy, Ordabasy aýdany, Shubar aýylynda  dúnıege kelgen. 1939 jyly aýyldaǵy jetijyldyq mektepte oqyp, ony oıdaǵydaı bitiredi. 1938 jyly komsomol qataryna ótedi. Al 1939-1942 jyldary aýylda  III- Internasıonal kolhozynda tyndyrymdy eńbek etedi. Al Keńester Odaǵyna nemis basqynshylary soǵys bastaǵannan keıin 1942 jyly óz erkimen  Qyzyl ásker qataryna alynady. Alǵashqy áskerı daıyndyqtan Tashkent oblysyndaǵy Shyrshyq qalasynda ótedi. 1942 jyldyń kókteminde Smolensk qalasy úshin bolǵan qandy shaıqasta atalǵan qala irgesindegi Iаkovlevka derevnıasynyń mańynda sol aıaǵy men qolynan jaralanyp, dala gospıtalyna túsedi. Qatardaǵy jaýynger pýlemetshiniń kómekshisi bolady. Serigine jáshiktegi oqty alyp kele jatqanda olardyń qasyna snarıad jarylady.

Jaraly jaýyngerdiń tobyǵyna tıgen mına jaryqshaǵy gangrena keseline ushyratpas úshin dárigerler aıaǵyn tizesinen tómen jerinen kesedi. Ákemiz nómiri 1943-shi jáne 232-shi atqyshtar polkinde boldy. Kúzge deıin emdelgen ákemiz 1942 jyly elge múgedek bolyp oralady. Uly Otan soǵysyna qatysýshy retinde Jeńistiń jáne KSRO Qarýly Kúshteriniń merekelik belgi-medaldarymen marapattalǵan. Atap aıtsaq, Uly Otan soǵysyndaǵy jeńistiń 20,30 jyldyǵy merekelik medaldary. SSRO Qarýly Kúshteriniń 50 jyldyǵy medali. «Erligi úshin» jáne «Eńbek ardageri» medaldaryn ıelengen.

Ákemiz soǵystan oralǵan soń 1943-1945 jyldary Arys aýdandyq sotynda sot oryndaýshysy bolyp, jaýapty qyzmet atqardy. Munan soń aýyldaǵy keńsharda aýylsharýashylyǵynda tynbaı eńbek etti. О́zi múgedek bola tura saý adamdardan artyq eńbek etti. Bizge ómirdiń ózegi de tiregi de adal eńbek ekenin úlgi etip, kórsetip ketti. Kókemiz naǵyz dıhan edi. Baý-baqshamyzda alma, almurt, shabdaly, júzim, shıe jáne taǵy basqa jemis aǵashtary men baqshada qaýyn, qarbyz taǵy sol sııaqty baladaı mápelep, ósire bildi. Aýylda ár musylmannyń mindeti - qaıyrymdy isterdi de atqardy. Jetim, jesirlerge azyq-túlikter  úlestirip otyrdy. Naıman aryq dep atalatyn kanalǵa kópir salyp berdi. Úlken qudyq qazdyryp, saýapty isterge muryndyq bola bildi. Aýylda «Ámirdiń toǵaıy» degen toǵaı boldy.

Ákemiz óte saýatty boldy. Gazet-jýrnaldar men kitaptardy óte kóp oqıtyn. Qıssa, dastandardy, aıtystardy aýyldastarymyzǵa mánerlep oqyp beretin. Eńbek jáne soǵys ardageri, ákemiz Ámir Qojaqov 1979 jyly 26 qazanda dúnıeden ozdy. Shymkenttegi Abaı atyndaǵy saıabaqtaǵy úlken eskertkishte óńirimizden maıdanǵa attanǵandardyń aty-jónderi mármár tasqa jazylǵan. Munda bizdiń atamyz Borash Qojaqov atamyz ben ákemiz Ámir Qojaqovtyń da esimderi jazýly tur. Jyl ótken saıyn ardagerler qatary azaıyp barady. Sondyqtan olardyń ózderi kózden ketse de esimderi men kórsetken erlikteri kóńilden ketpeıdi. Biz búgingi, bolashaq urpaq ákelerimizdiń  bizge syılaǵan mamyrajaı beıbit kúnderiniń qadirin baǵalaı bilemiz. Soǵys oty endi sharpymasyn! Elimizde beıbit ómir, tynysh zaman bolsyn!

 

 Ýálıhan Ámiruly QOJAQ,

 Túrkistan oblysy,

 Ordabasy aýdany.

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda 42 joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 17:47

300 baspaǵa sýbsıdııa beriledi

Aımaqtar • Búgin, 17:37

«Baıqońyr» ǵarysh keshenine - 65 jyl

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Búgin «Tarzannyń» týǵan kúni

Sport • Búgin, 16:29

Aptap ystyqta qalaı qorǵanamyz?

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Balalar arasynda baıqaý uıymdastyryldy

Aımaqtar • Búgin, 13:27

Úsh oblysta egis jumystary aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

«Baqytty balalyq» onlaın konserti ótti

Aımaqtar • Búgin, 12:20

Qaraǵandy oblysynda 24 adam KVI juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 12:13

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 12:00

Uqsas jańalyqtar