Rýhanııat • 06 Mamyr, 2020

Ǵashyqtyqpen ótken kúnder ǵana ómir

151 retkórsetildi

Mahabbat – kóńil ishinde búr jarǵan lala gúl ispetti. Súıedi ne súımeıdi dep ár kúltesin kezek-kezek úzgen bala qııalyńnyń jemisi. Ol ómirdiń ózegi. Al qazaq halqynyń mahabbatynyń ulylyǵy ańyzǵa bergisiz erlikterden turatyn bolsa, tazalyǵy taý sýyndaı tunyq keledi. Sondyqtan da sezim qylyn shertip, ǵashyqtyq ǵazaldary dep tún jastanyp ór sezimin óleńge qosqan shaıyrlarymyz jeterlik. Zamanymyzdyń zańǵar aqyny Muhtar Shahanov «Ǵashyqtyqpen ótken kúnder ǵana ómir, al qalǵany jaı kúnder», – dep jyrlaýy tegin emes.

Sol shaıyrlardyń arasyndaǵy shoqtyǵy bıik Tumanbaı «Seniń kóziń qara da emes, kókte emes» dese,  aqyn Aqberen Elgezek «seniń kóziń peıish­­tegi gúl syndy», – dep arýyn aspannan túsken perishtege balaıdy. Oıdy qozǵap, qııaldy qytyqtaıtyn ǵajaıyp joldardyń bári áseri bólek mahabbatqa degen qurmetten bolar. Al ertegideı bolyp bizge jetken bir ǵana «Qozy Kórpesh – Baıan Sulý» jyry qazaq­tyń móldir mahabbatyn, sezimge degen adaldyǵyn, sol jolda jan qııýǵa bar ekendigine dálel. Ol kemeńger jurttyń aryn atta­maı­tyn, aqıqattan qıys ketepeıtin sertke beriktiginde. Sondaı-aq, sezim ataýlyny bárinen bıik qoı­ǵan­dyǵynda.

Al búgingi jastardyń mahabba­tyna aldyńǵy tolqynnyń kóńili tolmaıtyndyǵy belgili jaıt. Nege olardy qatarlastarymyzdyń jup quryp jarasyp júrýi alańdatady? О́ıtkeni, keıbir jastar mahabbatqa jeńil qarap, jar tańdaýǵa asy­ǵystyq tanytatyndaı. Tipti, biri- birin kórmesten áleýmettik jeli arqyly tanysyp, tabysyp jata­tyndar da barshylyq. Sonyń sal­da­rynan shańyraq kótermesten ajyrasýdy qalap ıakı qyzdyń aryn aıaq asty etip ketetinderdiń sany artýda. Bul júrisinde qara nardaı salmaǵy bar qaısar qazaqtyń urpa­ǵyna tán qylyq emes.

«Bolashaq jaryn ınternettegi avasyna qarap emes, úıdegi anasyna qarap tańdap, sezimin smaılıkpen emes, shynaıylyqpen jetkizip, otbasyn vatsappen emes, ómirlik maqsatpen qurǵan ata-babańdy saǵynasyń keıde», – depti aıtys­ker aqyn Muhtar Nııazov. Jany bar sóz. Súıiktisiniń syryn alyp, symbatyna toıyp, aqyly asqan jan bolsa ǵana jar etetin atala­rymyzdyń jolyn qýǵandardyń sany sırek. Al ór minezdi, erdiń qasıeti bar, salmaqty da baıypty adam bolsa jup qurýǵa kelisim beretin ájelerimizden ónege alǵan názikjandylarymyz saýsaqpen sanarlyqtaı. Sondyqtan da, «jeń­getaıy – jeli» bolyp turǵan búgingi kúngi ózekti máseleniń biri sezimge kelip tireledi. Tabyspaı jatyp tarqasýdyń mánin túsinbeı dal bolǵan aldyńǵy tolqynnyń júregi syzdap, jastarǵa aıanyshpen qaraı­tyndaı.

«Otan – otbasynan bastalady», – deýshi edi sheshen halqymyz. Árbir shańyraq kótergen jas otbasynyń Otanǵa qosar úlesi jeterlik. Al ýyǵyn shanshyp bolmaı jatyp shańyraǵyn shaıqaltyp alǵan jandardyń kúıi el abyroıyna nuqsan keltiretindeı. Ar­dyń aldynda turǵanda dardyń aldynda turǵandaı kúı keshetin danala­rymyz­dyń eldiń danqyn álemge aspandatqany belgili. Solarǵa qarap boı túzesek áste adaspaspyz. Alaıda, otbasyn saqtaı almaýǵa baılanysty Otan anaǵa kir keltirip jatqan jastarymyz taǵy bar. «Borat» syndy qazaqtyń abyroıyn aıaqqa taptaıtyn kıno túsirilgende de el aǵalary namystan narttaı bolyp, naıza tilin bezep jaýap berdi. Jastar jaǵy kómbistikke salynyp, ún qatqan­darynyń qatary sanaýly ǵana bolǵan­dyǵy da aqıqat. Mine, osynyń bári aınalyp kelgende tamyrynda qasıetti qany bar qazaqtyń qarakózderiniń baba jolyna kóz salmaı júrgendiginen.

Mahabbat – parasattylyqqa bas­taıtyn jol. Adam ómirin nurlandyryp, baqytqa bóler shynaıy sezim. Qalqa­man – Mamyr, Qyz Jibek pen Tólegen, Estaı men Qorlannyń shynaı sezimin ańsaıtyn kúıge jettik. Estaıdaı 51 jyl arman etý túgili, ezý tartqanǵa esi ketip elpildeıtin boldyq. Qorlandaı áni men jyryna ǵashyq bolyp, ishki sezimin jarty ǵasyr ishine búgý turmaq, sóz salǵannyń sońynan erýge bar qaryndastarymyzdyń qatary birsha­maǵa ulǵaıdy. Bul ádebıet pen mádenıe­timizge, salt-dástúrimizge dendeı almaý­dyń saldary bolar dep te oılaımyz. Eger, qyzymyz Jibekteı, ulymyz Tóle­gendeı bolýdy arman etse, qazaqy mahab­battyń qalyby buzylmas edi-aý!

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar