Ekologııa • 06 Mamyr, 2020

Qyrdyń sáni – qyzǵaldaq...

92 retkórsetildi

Qostanaı oblysynyń ońtústik aýmaǵyndaǵy soqa tisi tımegen ushy-qıyry joq dalalyq alqap mamyr aıynda qyzyl-jasyl, kúlgin kók, aq, sarǵysh tús aralas gúlge tolyp, kádimgi Tabıǵat-Ana qoldan toqyp tósep qoıǵan  qyz tekemetteı erekshe qulpyryp qaıtalanbas ǵajaıyp sulý keıipke enedi. Dál osy ýaqytta Áýlıekólden sál asqan soń, Naýyrzym, Qaıǵy, Dámdi, Amankeldi óńirin qamtyp Arqalyqqa deıin kerile sozylyp jatqan dalalyq alqapta dúr etip qyzǵaldaq qaýlaıdy.

 

Qyr gúli bıyl erte gúldedi

         Qyzǵaldaq – Qostanaı kókteminiń sımvoly. Botanık-ǵalymdardyń aıtýynsha, jalpy jer betinde osydan 10-20 mln jyl buryn paıda bolǵan jabaıy qyzǵaldaqtyń qazir 100-den astam túri qalǵan eken. Onyń úshten biri bizdiń elimizde ósedi. Qazir birsypyra batys elderi paıda kózine aınaldyryp alǵan qasy-kózi boıalǵan, boıy soraıǵan jupary juqsyz jasandy  «bıznes-ledı» qyzǵaldaqtardyń túp anasy – osy Torǵaı tabanynda jatqan qyr qyzǵaldaǵy ekeni shúbásiz.

– Qostanaı oblysynda bıyl qyzǵaldaq erte gúldedi. Ádette mamyr aıynyń alǵashqy onkúndiginde shyǵa bastaıtyn. Bıyl sáýir aıaqtalmaı qyrǵa qyzǵaldaq qaptap ketti. 50-60 jyldary júrgizilgen jappaı tyń ıgerý naýqanynan bul aımaqtaǵy ósimdikter kompozısııasy erekshe dalalyq ekojúıe áýpirimdep aman qaldy.  Gúldený kezeńi alǵash erte kóktemde bastalyp, kúzge deıin dala boıaýy kaleıdoskoptaǵydaı 7-8 ret túrlenip, alýan reńkke bólenedi. Qazir Naýyrzym qoryǵynda qyzǵaldaqtyń 5 túri ósedi. О́kinishke qaraı, jazdyń aptap ystyǵy men qystyń qaqaǵan aıazyna qaramastan, kóktemde  qaýlap shyǵatyn qyr qyzǵaldaǵy jyl sanap sırep bara jatqan ósimdikter qataryna jatady. Qyzyl kitapqa engen kóktem gúli túıinshek dán tamyry arqyly kóbeıedi. Sondyqtan julynǵan ósimdik dáni sabaǵynan keletin qoreginen aıyrylyp, ólip qalady.  Odan keıin ol jerge gúl shyqpaıdy, – deıdi Naýyrzym qoryǵynyń ǵylymı qyzmetkeri Marııa Zeınelova.

Tájirıbeli ósimdiktanýshynyń aıtýynsha, kóktem maýsymynda, ókinishke qaraı, kózdiń jaýyn alatyn qyr gúline qyzyǵýshylar kóbeıedi eken. Joıylyp bara jatqan qyr qyzǵaldaǵy zańmen qorǵalatynyn kóbi eskere bermeıdi.  Bizdiń elimizde qyzǵaldaq julǵan adam qylmysker sanalyp, QR QK 339 baby boıynsha 3000 AEK kóleminde aıyppul arqalaıdy nemese 800 saǵat qoǵamdyq jumysqa tartylady.  Atalmysh bapta sondaı-aq 3 jyl merzimge, tipti asqynyp ketken jaǵdaıda dúnıe-múlkin tárkilep, laýazymynan birjola aıyryp 5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qarastyrylǵan.      

        Ańyzǵa arqaý bolǵan Arqa gúli

           Jalpy, Qyzǵaldaq týraly qyzyqty ańyz kóp. Solardyń birinde  qaýyzynda baq qusy bar  sarǵaldaq týraly aıtylady. Álgi sarǵaldaq baq qusyn qaýyzymen jaýyp, eshkimge bermeı qoıypty. Sodan birde gúldi kishkentaı sábı qolyna alyp, kúlgen eken. Sol sátte gúldiń qaýyzy ashylyp, ishindegi baq balanyń basyna qonypty. 

Qutyp aqyn jyrlaǵan «Qusyraý-Shyryn» dastanyna arqaý bolǵan Shyryn men Farhattyń arasyndaǵy súıispenshilik seziminiń basty belgisi – qyzǵaldaq. Ańyzda Shyryn sulýǵa es-tússiz ǵashyq bolǵan parsy patshasy Farhat  óz súıgenimen qosylýdy ańsaıdy. Biraq patshanyń baqtalastary Shyrynnyń qaza bolǵany týraly qaýeset taratady. Muny estip, qaıǵy-qusa qushqan Farhat aqyry  quzdan qulap óledi. Baqytyna jete almaǵan ǵashyq jannyń qany tamǵan jerge qyp-qyzyl bolyp qyzǵaldaq ósip shyǵady. Sodan beri qyzǵaldaq yntyzar súıispenshilik pen kózsiz qushtarlyqtyń sımvolyna aınalypty desedi.   

Taǵy bir ańyzdarda el-jer úshin bolǵan joryqtarda, jan alyp, jan berisken shaıqastarda sheıit bolǵan  jankeshti batyrlardyń jany dala qyzǵaldaqtarynyń qaýyzyna qonaqtap, kóktemde alqyzyl qanǵa boıalyp, janyp turady.  Sondyqtan alqyzyl qyzǵaldaqty sabaǵynan úzýge bolmaıdy eken.

Qazaq dalasyn kóp sharlaǵan qalmaq halqy qyzǵaldaqty dala sımvoly retinde túsinedi. Qalmaq ańyzdarynda dúnıeden ótip ketken ata-babalardyń jany týǵan jerdiń saf aýasymen tynystaý úshin kóktem saıyn atamekenine qyzǵaldaq keıpinde oralyp otyrady.  

Ańyzda aıtylatyn qyrdyń qara qyzǵaldaǵy araǵa toǵyz jyl salyp bir gúldep otyrady eken. Alaıda bul gúldi ustaýǵa bolmaıdy. Qara qyzǵaldaqty kórgen adam gúlge jaqyn baryp, arman-tilegin aıtýy kerek eken.   Biraq kıeli sanalatyn bul gúl adamǵa ómirinde bir-aq ret kezigetin kórinedi. Gúldiń qaı jerde ósip turǵanyn tis jaryp eshkimge aıtpaǵan adamnyń basyna baq qonady eken. 

Keıbir derekterge úńilsek, qyzǵaldaq eýropaǵa túrikter arqyly jetken. Búgingi «tıýlpan» sóziniń de túp tórkini ejelgi túrik-parsy tiline baryp tireledi. Qazaqy qısynǵa salsaq, «tıýlpanǵa» tilimizdegi «túle» sózi de jat emes. «Túle» – kóbine kóktem qubylystaryna baılanysty qoldanylatyn etistik. Jańarý sózimen mándes. Qyzǵaldaq náziktikpen, súıispenshilikpen birge jańarýdyń belgisi.  Máselen, kóktem kelip, jerdiń túleýi de osy «túl» gúliniń búr jarýynan bastalady.  Al endi qyzǵaldaq shyǵys Eýropaǵa qalaı bardy? – deıtin saýalǵa kelsek, ony qazirgi túrikterdiń arǵy atasy – oǵyzdar Turannan aýǵanda «Ata mekenimizdiń jupary, Turannan taqqan tumarymyz bolsyn dep ózderimen birge ala ketken. Árıne, buǵan qazirshe aıqyn dálel joq. Degenmen, qısynsyz emes.

Túrkııada qyzǵaldaq mádenıeti birneshe ǵasyr boıy jalǵasyp keledi. Bul elde qyzǵaldaq ósirmeıtin qalalar óte sırek kezdesedi. Osman ımperııasy tusynda bul gúl Ystambul gerbinde kórinis bergen. Qyzǵaldaq qazirgi Túrkııa mádenıetinde de mańyzdy oryn alady. Bul elde jyl saıyn sáýirde qyzǵaldaq festıvaldary ótip turady.

Gollandııa elinde qyzǵaldaqtar HVI ǵasyrdyń sońyna taman paıda bola bastaıdy. Botanık-ǵalym Karl Klýzıýstyń qyzǵaldaq týraly ǵylymı eńbeginen keıin bul gúl Gollandııada tipti keń tarap ketedi. Álemdegi eń áıgili Kekenhof qyzǵaldaq saıabaǵy osy Nıderlandta. Munda gúldiń 7 mln-nan astam túri kezdesedi eken.

Aıtpaqshy, sońǵy 2-3 jyldan beri Qyzǵaldaq festıvali Qostanaı oblysynda da dástúrli túrde ótip keledi. Bul bastamany alǵash qolǵa alyp, kóktem gúliniń mártebesin kótergen aımaqtaǵy kóptegen ıgi isterge muryndyq bolyp júrgen eljandy azamat, mádenıet basqarmasynyń basshysy Erlan Qalmaqov ekenin aıtpaı ketýge bolmaıdy. 

 Qostanaı oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttik 2000 jas jumyspen qamtylady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Uqsas jańalyqtar