Qazaqstan • 07 Mamyr, 2020

Azamat syny – erlik, erlik syny – eldik

27 retkórsetildi

II dúnıejúzilik soǵystaǵy erliginiń arqasynda 100-den astam qazaqstandyq «Dańq» ordeniniń tolyq ıegeri atansa, 500-ge jýyǵy Keńes Odaǵynyń Batyry atandy, onyń tórteýi Túrkistan qalasynan attanǵandar edi. Solardyń biri – Keńes Odaǵynyń Batyry Abdýlla Úsenov.

Kúni búginge deıingi jazylyp júrgen derekterge qaraǵanda, Abdýlla Úsenov 1924 jyly 18 shilde kúni Túrkistan oblysyna qarasty Túrkistan qalasynda dúnıege kelip, 4 synyptyq temirjol mektebin bitirgen. Soǵysqa deıin Túrkistan vagon jóndeý deposynyń seh mehanıgi bolyp jumys istegen. 1942 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, I Ýkraın maıdanydaǵy 60-shy armııanyń 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasy, 159-shy saperler batalony quramyna saper bolyp alynady. Áskerı sheni – qatardaǵy jaýynger. Urysqa alǵash 1943 jyldyń aqpan aıynda qatysyp, osy jylǵy 7 jeltoqan kúni Ýkraınanyń Jıtomır oblysy, Korosten aýdanyna qarasty Nıvkı selosy túbinde bolǵan urysta fashıstiń «Jolbarys» tankisin joıý kezinde ózin tankiniń astynda jaryp qaıtys bolady. Osy erligi úshin 1944 jyly 25 tamyzda KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqasynyń Jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi.

1

Búginge deıin Abdýlla týraly joǵarydaǵydaı sarań da, óte qysqa derekterden basqa derek joq. Sondyqtan maqsatymyz – qasıetti Túrkistan topyraǵynyń batyr perzenti týraly tolyǵyraq málimet jınaý bolǵandyqtan, Qorǵanys mınıstriniń Ortalyq murajaıy men Úsenovtiń qyzmet etken I Ýkraın maıdany quramyndaǵy 60-shy armııanyń 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasy, 159-shy saperler batalony, ondaǵy áskerı bólimniń komandırleri jaıly derekter izdep, Qorǵanys mınıstriniń Ortalyq murajaıy men Reseıdiń Podolsk áskerı murajaıyna (RF MO PVA) suraýlar saldyrdyq, birshama adamdarmen baılanys jasadyq. Nátıjede mynadaı málimetter jınaldy:

Birinshi – Lenıngradtyq áskerı-aýystyrý ornynyń № 00440493 sandy tirkeý kartochkasy. Mundaǵy derekterge qaraǵanda, Abdýlla áskerı antty 173-atqyshtar polkinde 1943 jyly qabyldap, urysta I dárejeli jaraqat alǵan. Lenıngrad mańyndaǵy gospıtalda emdelgen. Emdelgen soń «4-shi Densaýlyǵy túzelgen arnaıy batalon quramyna tirkelip, 2-shi rotaǵa 134-shi bolyp áskerı esepke alynǵan. Odan soń 47 qosalqy artıllerııa polki 3/1380 komanda quramyna jiberilgen.

Ekinshi – Qorǵanys mınıstri Ortalyq murajaıynyń áskerı-aýystyrý orny týraly № 12343728 habarlama qujaty. Habarlama qujat joǵarydaǵy Lenıngradtyq áskerı-aýystyrý ornynyń tirkeý kartochkasy negizinde jazylǵan, № 530762 sanymen tirkeýge alynyp, № 43264 sandy is-qaǵazyna tigilgen. Degenmen, qujatta 47 qosalqy artıllerııa polki 3/1380 komandasy Lenıngrad oblysy, Vsevolojskıı aýdany, Toksovo poselkasynda ornalasqany, ol aradan Abdýlanyń I-shi Ýkraın maıdany quramyndaǵy 60-shy armııanyń 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasy 159-shy arnaıy jasaqtalǵan saperler batalonyna saper bolyp aýysqany naqtylana túsedi.

Úshinshi –Abdýllamen bir vzvodta bolǵan, sońǵy ret kórgen jáne ony jerleýge qatysqan qarýlasynyń esteligi. Ol – II dárejeli «Otan soǵysy», «Qyzyl Juldyz» jáne «Dańq» ordeniniń tolyq ıegeri, alǵash 1-shi Ýkraın maıdany, 60-shy armııasy, 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasynyń 159 saperler batalonynyń saperi bolǵan, keıin arnaıy jasaqtalǵan 159-shy saperler batalonynyń bólimshe komandıri bolǵan Andreı Tımofeevıch Orlenko. Ol soǵystan keıin Ýkraınanyń Konotop qalasyndaǵy orta mektepte áskerı daıyndyq jáne deneshynyqtyrý pánderiniń muǵalimi bolyp eńbek etedi. Konotop qalasy men Korosten aýdany ortalyǵynda murajaı ashyp, kóptegen sýretter men urys qımyly týraly tyń derekter bergen. Qaıtys bolǵanǵa deıin murajaımen tyǵyz baılanysta bolǵan. Orlenko – orys jazýshysy Borıs Ivanovıch Dýbrovtyń «Soldat dańqy» kitabynyń negizgi keıipkeri. B.I.Dýbrov A.T.Orlenkonyń aıtýymen Abdýllanyń erligi týraly «Eshbir qateliksiz» («Bez edınoı oshıbkı») atty kólemdi ocherk jazǵan. Ocherkte 159-shy saperler batalony 2-shi saperlar vzvodynyń 1943 jylǵy 7 jeltoqsanda Korosten qalasyn qorǵaý kezindegi bir kúndik erligi baıandalady: Orlenko, Baıbýlov, Lednev, Mıakotnyı men Úsenovtyń erligi sýretteledi. Avtordyń baıandaýynsha, Abdýlla vzvodqa basqa bólimnen aýysqan, saperlikti meńgere qoımaǵan jaýynger. Sondyqtan sol kúngi urysta entelep kelgen jaý áskerlerine qarsy oq atyp, kánigi maman saper-qarýlastarynyń tankige qarsy 120 mına qoıýyna jaǵdaı jasaıdy. Jas shybyqtaı taldyrmash, biraq asa qaısar minezdi, degenmen ańǵyrttaý kelgen qazaq jigitiniń erligine tánti bolǵan Orlenko Abdýllanyń sol kúngi erligin tamsana otyryp aıtady. Ekeýi sol kúni Korosten qalashyǵynan 12 shaqyrymdaı jerde bolǵan urysta áskerı bólimniń Jaýyngerlik týyn janyp jatqan shtab ishinen alyp shyǵyp, nemistermen betpe-bet keledi, jaraly qarýlasy Lednevty jaý oǵynyń astynan arqalap shyǵady. Al sheshýshi sátte mınany qushaǵyna alǵan Abdýlla ózin «Jolbarys» tankisiniń shynjyr tabanynyń astyna tastaıdy. 1943 jyldyń 18 jeltoqsany kúni 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasynyń komandıri polkovnık (03.06.1944 jyldan general-maıor) Aleksandr Vasılevıch Gladkov A.Úsenovtńń ol erligin joǵary baǵalap, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynady.

Tórtinshi – 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasynyń komandıri polkovnık A.V.Gladkovtyń Abdýllany Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usyný týraly Reseı Federasııasy Podolsk áskerı murajaıynan alynǵan marapattaý qaǵazynyń kóshirmesi. Onda: «7 jeltoqsan 1943 jyly nemistiń tankileri «Stalın» atyndaǵy ujymsharda ornalasqan áskerdi buza-jaryp, Keńes áskeri shoǵyrlanǵan quramaǵa baǵyttalǵan sátte Úsenov batalon qolbasshylyǵynan tankter júretin joldy mınalaý týraly tapsyrma aldy. Úsenov mejeli jerge jetkenimen mına ornalastyratyn oryndy qazyp úlgermedi: qarsy shyqqan nemistiń tankisi oǵan 50 metrdeı jaqyn kelip, pýshka men pýlemetten tikeleı oqty qarsha boratty. Joldas Úsenovke joldyń sol jıegine shyǵyp, tank ótetin joldy jaýyp tastaý týraly tapsyrma berilgen bolatyn. Ol ara jabylsa, bizdiń áskerler shoǵyrlanǵan negizgi quramaǵa ótetin tanktiń joly jabylyp, tosqaýyl qoıylady. Tankke qarsy eki mınany arqalaǵan ol jer baýyrlaı otyryp joldyń qılysyna jyljydy. Ony jaýdyń tank júrgizýshisi baıqap qaldy. Segiz tankiniń biri Úsenovke qaraı júrdi. Tanktiń kele jatqanyn baıqaǵan Úsenov mınany jarýǵa daıyndaı bastady. Tank birneshe metr jaqyn qalǵanda Úsenov mınany qushaǵyna qysyp, tanktiń shynjyr tabany astyna ózin tastady. Jarylys bolyp, tankti talqan etti. Úsenov joldas óz ómirin qurban ete otyryp, asqan erlik kórsetti: ol jaýdyń tankisin qoparyp tastady, qarýlastaryna erlik úlgisin kórsetti, onyń bul qaharmandyǵyn qarýlastary joǵary baǵalap, «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyna laıyq dep usyndy. Qyzylásker Úsenovtyń denesi Nıvkı-Zlobıchı mekeni arasyndaǵy tóbege qoıyldy. 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasynyń komandıri polkovnık A.V.Gladkov» dep jazylyp, qol qoıylǵan.

Besinshi – Akram Agzamovıch Sharıpovtyń «Chernıahovskıı» kitaby. Keńes Odaǵynyń eki dúrkin batyry, 60-shy armııanyń qolbasshysy, general-polkovnık I.D.Chernıahovskııdiń ómirine arnalǵan eńbek. 1944 jyly 28 maýsym kúni I.D.Chernıahovskıı áskerı bólimderde erlikpen qaza tapqan jaýyngerlerdiń týystaryna hat jazǵan. Hattar ishinde Abdýllanyń erliginiń tarıhı mańyzyn aıta otyryp, 112-shi atqyshtar dıvızııasynyń komandıri, general-maıor Aleksandr Vasılevıch Gladkovpen birigip anasyna jazǵan hat ta bar. Onda: «Ardaqty ana! Adamnyń esinen shyqpas eleýli kúnder bolady. Sondaı umytylmas kúndi esimizde qaldyrǵan Sizdiń ulyńyz. Ony Sizge jetkizýge asyqtyq. 1943 jyly 7 jeltoqsanda Jıtomır oblysy, Korosten qalasy mańynda biz fashıst tankilerine qarsy keskilesken qatty urystar júrgizdik. Osy urysta Sizdiń súıikti ulyńyz qaza tapty. Bul oqıǵa bylaı boldy: bizge qarsy jaýdyń 8 tankisi kele jatty. Abdýlla jaýdy ótkizbeýge tyrysty. Ol tank qıratatyn 2 mına alyp, ajal mashınasyna umtyldy. Fashıster oqty ústi-ústine boratty, biraq Abdýlla aman-esen ótip, bastap kele jatqan tankisine jetip, astyna tústi, tank talqan boldy. Súıikti ana, Sizdiń ulyńyz, osylaı erlikpen qaza tapty, biraq ol jaý tankisin ilgeri ótkizbedi. Bólim buıryǵy boıynsha balańyzdyń esimi «Máńgi este qaldyrý» tizimine jazyldy. Otan batyr jaýyngerdiń erligin joǵary baǵalady. KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Jarlyǵyna saı «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi. Biz Abdýlladaı ul tárbıelep ósirgen Siz sııaqty qazaq halqynyń ardaqty anasyna shyn júrekten alǵys aıtamyz!

60-shy armııanyń qolbasshysy, general-polkovnık I.D.Chernıahovskıı; 112-shi atqyshtar dıvızııasynyń komandıri, general-maıor A.V.Gladkov» dep qol qoıylǵan.

Altynshy – Gennadıı Krıvohıjın men Dmıtrıı Romanov qurastyrǵan «Polesıanyń altyn juldyzdary» atty kitap. Onda Jıtomır óńirindegi urysta erlik kórsetken Úsenov, Krıvohıjın, Nosov, Zaharov sııaqty batyrlardyń erligi jazylǵan. Abdýlla týraly ocherk G.I. Krıvohıjınniń aıtýymen jazylǵan. Ocherk «Qazaq dalasynyń qaısar uly» dep atalady. Ocherktiń qysqasha mazmuny tómendegishe: «...Komandır aldynda jas shybyqtaı taldyrmash qazaq balasy boı túzedi. Onyń arqa qabynda mınalar, ústindegi plashynda da mınalar bar edi. «Abdýlla, saǵan erekshe tapsyrma: aldymyzdaǵy 300 metr jerdegi qara jolaqty kóremisiń, oń jaqtaǵy joldan bastalǵan?». «Kórip turmyn», – dep qysqa jaýap berdi. «Onda bizdiń mınaly aldyńǵy shebimiz bolady. Jaý tankileri julqynyp kelgende, bizdiń atqan oǵymyzǵa borttaryn tosa bastaıdy. Saǵan túsinikti me?». «Túsinikti», – dep Abdýlla Úsenov sabyrly jaýap berdi. «Jyramen jasyryna boı tasalap sonda júgirip bar da, qara egistik dalasynan ótetin jyra boıyndaǵy ótkel joldy mınalap tasta», – dep vzvod komandıri buıyrdy. «Qup bolady, joldas leıtenant!» – dep Abdýlla istiń mánin túsindi. Sál kibirtiktep turyp qaltasynan hat alyp, leıtenantqa berdi. «Eger maǵan bir jaǵdaı bolsa, hatty jiberersiz».

...Vzvod komandıri dúrbimen úzdiksiz Abdýlla Úsenovtyń áreketin baqylady. Ol asa qıyndyqpen 40 kg salmaqtaǵy mınamen jer baýyrlap jyramen júrdi. Jyranyń keı jerin qar basyp qalsa, keıbirin tas basyp qalǵan, ishi tar. Abdýlla Úsenov keıde qulaı, keıde súrine turyp alǵa júgirdi. Qara jolaqqa az ǵana qalǵanda, kenetten jaý tankileri ormannan lap qoıdy. Abdýlla Úsenovtiń mınalardy qoıyp úlgermesin leıtenant túsindi: «Mınalardy qýattandyrý, ár jerge ornalastyrý kerek edi. Joq, úlgermeıdi! Árekettenýden de nátıje bolmas!». Dúrbi arqyly Abdýlla Úsenovtyń ár is-áreketi ǵana emes, onyń bet-beınesi de anyq kórindi. Leıtenanttyń Úsenovke «jyramen jasyrynyp, jaý tankisiniń birinshi tolqynyn ótkiz» dep aıtqysy keldi. Biraq Abdýlla jaý tankisin jarmaq bolsa kerek. «Bul áreket jaý tankileriniń qozǵalysyna úlken kedergi keltirip, ótkelge tosqaýyl bolary haq, biraq qandaı baǵada?! Abdýlla óziniń qurban bolaryn túsinbeýi múmkin emes», – dep oılaǵan leıtenant dúrbige úńile tústi. Abdýlla jyradan shyǵyp, jer baýyrlap, «Jolbarys» jolyn kóldeneń ótti. Al qalǵany tez óte shyqty. Abdýlla Úsenov qolyna ustaǵan mınasymen jaý tankisi astyna ózin tastady...

...óz ómirin aıamastan keýdesin otqa tosyp jaýdy toqtatty. Onyń bul erligi jaý tankileriniń jolyna úlken tosqaýyl bolyp, qosymsha kúshti toptastyrýǵa ýaqytty utty, qanshama qarýlasyn ajaldan alyp qaldy. ...jaýdy birjola qýyp shyǵýǵa úlken áser etti».

Jetinshi – Áskerı shendi bekitý jáne marapattaý týraly Basqarma bastyǵy general-maıor Lovodanyń qolymen 1944 jyldyń 23 maýsymy kúni bekitilgen eki qujat. Birinshi – I Ýkraın maıdanynda asqan erlik kórsetken áskerı bólimniń generaldary, ofıserleri, serjanttary jáne qatardaǵy jaýyngerlerin marapattaý týraly 23 maýsym 1944 jyly jazylǵan tizim. Alǵashqy tizimdegi «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyna usynylǵan 21 jaýyngerdiń tiziminde 21-shi bolyp Abdýlla Úsenovtiń esimi jazylǵan. Ekinshisi – I Ýkraın maıdany boıynsha KSRO ordenderine 87 jaýyngerdiń usynylǵany týraly «24 maýsym 1944 jyly» bekitilgen eki bettik anyqtama.

Segizinshi – Halyq komıssarlary Kadr bas basqarmasynyń bastyǵy, general-polkovnık Fılıpp Ivanovıch Golıkovtyń KSRO Halyq Komıssarlar Keńesiniń tóraǵasy Stalınge jazǵan Jarlyq jobasy. Jarlyq «1944 jyl 21 maýsym» kúni jazylyp, № 464064 sanymen tirkeýge alynǵan. Onda I Ýkraın maıdanynda erlik kórsetken áskerı bólim, komandırleri men jaýyngerlerdi marapattaýǵa usynys berip, «26.06.1944» jylǵy sheshimmen bekitilgen.

Toǵyzynshy – general-polkovnık F.I.Golıkovtyń Stalınge jazǵan Jarlyq jobasyn KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń Jarlyǵymen bekitilgeni týraly qujat. Jarlyq eki betten turady. Onda «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berilgen 21 jaýyngerdiń tizimi, ony KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń tóraǵasy M.Kalının men KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasy tóraǵasynyń hatshysy A. Gorkın 25.08.1944 jyly bekitken.

Onynshy – Korosten aýdan ortalyǵy murajaıynan myna tómendegideı qujattar men foto-derekter kóshirmesi alyndy: Korosten aýdan ortalyǵynyń murajaıynan alynǵan Abdýlla qaza bolǵan kúngi soǵys qımyldarynyń kartasy; Korosten dalasynda qıraǵan nemistiń «Jolbarys» tankisiniń sýreti. Korosten qalalyq áskerı komıssary N.Vachkın men Holosnensk aýyldyq Kesesi tóraǵasynyń Korosten aýdany, Nıvkı eldi mekeninde ornalasqan granıtti eskertkishtiń Abdýlla Úsenov pen Dmıtrıı Ivanovıch Mýzychenkoǵa turǵyzylǵany, qabirleriniń de osy arada ekendigi týraly KSRO Qorǵanys mınıstrligine kýálandyryp bergen «№ 104-1 esep kartochkasy» men esimderi jazylǵan tizim. Onda: «№ 633 baýyrlastar zıraty. 07.12.1943 jyly jerlengen Keńes Odaǵynyń Batyry A.Úsenovtiń granıtti obelıski. Eki adam jerlengen 3h2 m qabir. Bıiktigi 3 m, 0,8h0,8 m. «Zlobıchı» segizjyldyq mektebiniń qamqorlyǵynda» dep jazylsa, esimi jazylǵan ekinshi qujatta «Qatardaǵy jaýynger Dmıtrıı Ivanovıch Mýzychenko 1906 – 21.12.1943. Qyzylásker Abdýlla Úsenov 07.12.1943», – dep Abdýllanyń týǵan jyly jazylmaǵan; Abdýlla Úsenov jerlegen Nıvkı eldi meken irgesindegi 50 56′01″ soltústik endik pen 28 46′55″ shyǵys boılyqtaǵy tóbeniń kórinisi; Abdýlla tanki astyna kirip qaza bolǵan jyranyń kórinisi; Nıvkı-Zlobıchı mekenderi arasyndaǵy saıabaqta ornalasqan baýyrlastar zıratynyń sýreti.

Jalpy baýyrlastar zıraty 1965 jyly ashylǵan. Onda Uly Otan soǵysy jyldary Jıtomır óńirin azat etýde qaza tapqan 26 Keńes Odaǵynyń Batyrynyń esimi altyn áriptermen jazylǵan. Sonyń biri 19-shy rettik sanda Úsenovtiń esimi jazylǵan.

Baýyrlastar zıratyna esimderi jazylǵan jaýyngerlerdiń denesi qaza bolǵan jerinde jerlengen, barlyǵynyń basyna arnaıy granıtti eskertkish qoıylǵan. Eskertkishti sol mańda ornalasqan eldi mekenderdegi mektepter qamqorlyǵyna alǵan.

On birinshi – Abdýllany II dárejeli «Otan soǵysy» ordenimen marapattaý týraly Qorǵanys mınıstri Ortalyq murajaıynan alynǵan № 85 marapat qujatyn kýálandyrǵan jazbanyń kóshirmesi. Onda: «Abdýlla Úsenov Qazaqstan SSR, Shymkent oblysy, Túrkistan aýdany, Júınek aýylynda týǵan. Marapattalǵan qujattyń kúni: 06.04.1985. Jazbanyń № 1520109829» degen jazba men II dárejeli «Otan soǵysy» ordeniniń sýreti bar.

***

Joǵarydaǵy derekterdi salystyra otyryp zerdelesek, Abdýlla Úsenovtiń beınesi burynǵydan da somdala túsedi. Iаǵnı, Abdýlla Úsenov Túrkistan oblysyna (burynǵy Shymkent oblysy) qarasty Túrkistan qalasynda týyp, 4 synyptyq temirjol mektebin bitirgen. Áskerge shaqyrylǵanǵa deıin Túrkistan vagon deposynda slesar bolyp jumys isteıdi. Túrkistan aýdandyq áskerı komıssarıatynan áskerge 1942 jyly qazan aıynda shaqyrylǵan. Artılerıster kýrsynda úsh aı oqyp, 1943 jyly qańtar aıynda Lenıngrad maıdanyndaǵy artıllerıstik bólimniń 173-shi atqyshtar polkinde áskerı antty qabyldaıdy. Bul kezde jaý qorshaýyndaǵy qalanyń jaǵdaıy qıyn bolatyn. 1942 jyly keńes áskerleri qorshaýdy buzý maqsatymen eki ret shabýyl jasaıdy. «Lıýban operasııasy» jáne «Sınıavın operasııasy» dep atalǵan bul shabýyldar sátsizdikke ushyraǵany tarıhtan málim. Lenıngrad pen Volhov maıdandaryn bir-birinen bólip tastaǵan nemisterdiń 18-shi armııasy tabandap, ornynan qozǵalmaı qoıady. 1942 jyldyń 18 qarashasynda Lenıngrad maıdanynyń qolbasshylyǵy Qyzyl Armııanyń Joǵarǵy qolbasshysyna qala qorshaýyn buzýǵa baǵyttalǵan jańa operasııa josparyn usynady: Lenıngrad pen Volhov maıdandarynyń áskerlerinen ekpindi top quryp, Shlısselbýrg-Sınıavın qyltasynda shabýyl bastap, Lenıngradtyń qorshaýyn buzý kózdeledi. 2 jeltoqsanda Joǵarǵy Bas Qolbasshylyq Stavkasynyń № 170696 buıryǵy boıynsha bul jospar bekitilip, shabýyl operasııasyna «Ushqyn» degen ataý beredi. Úsenovtyń úsh aılyq artılerıster kýrsyn bitirýi osy tarıhı oqıǵaǵa tuspa-tus kelip, 1943 jyldyń 12-30 qańtar aralyǵyndaǵy «Ushqyn» operasııasyna artıllerıst bolyp qatysady. Urysta 1-shi dárejeli jaraqat alyp, Lenıngrad irgesindegi № 95, №1170 dalalyq gospıtaldyń birinde emdelgen. Emdelgen soń «4-shi Densaýlyǵy túzelgen arnaıy batalon quramyna tirkelip, 134-shi bolyp 2-shi rotaǵa áskerı esepke alynady. Keıin Lenıngrad oblysy, Vsevolojskıı aýdany, Toksovo poselkasyndaǵy 47 qosalqy artıllerııa polkiniń 3/1380 komandasyna, odan soń I-shi Ýkraın maıdany quramyndaǵy 60-shy armııa, 112-shi Rylsk-Korosten atqyshtar dıvızııasynyń 159-shy arnaıy jasaqtalǵan saperler batalonyna saper bolyp aýysady. 159-shy saperler batalony 1943 jyldyń 6-9 jeltoqsanda Korosten aýdanyna qarasty Nıvkı men Zlobıchı eldi mekenderi arasyndaǵy ormandy alqap pen egisti dala úshin bolǵan urysta 25 tankke qarsy turyp, joıady. Osy urysta Abdýlla jaý jolyna tosqaýyl jasaý úshin aýyr salmaqty mınany qushaqtaǵan boıy tankisiniń shynjyr tabanynyń astyna ózin tastap, buryn qaıtalanbaǵan erlik úlgisin kórsetedi.

159-shy saperler batalonynyń vzvod komandıri leıtenant Potokın men 2-shi vzvod komandıri leıtenant Chýjdan Abdýllanyń shashyrap ketken denesiniń birshama kesek etteri men qolynyń bir bóligin jınatyp alyp, qarýlas serikterine Nıvkı eldi meken irgesindegi 50 56′01″ soltústik endik pen 28 46′55″ shyǵys boılyqtaǵy orman jıegindegi tóbege jerletedi. Jerleýge ýkraın jigitteri Andreı Orlenko men Mıakotnyı jáne bashqurtstandyq Baıbýlov qatysady.

1965 jyly Jeńistiń 20 jyldyq mereıtoı qarsańynda A.T.Orlenko bastama kóterip, Korosten aýdany úshin bolǵan urystarda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan jıyrma bir jaýyngerge arnap Nıvkı-Zlobıchı eldi mekenderi arasyndaǵy saıabaqtan baýyrlastar zıratyn ashady.

Degenmen, bizge deıingi jetken derekterde 112-shi atqyshtar dıvızııasynyń komandıri Kondratevtiń Abdýllanyń anasyna jazǵan haty men «Qazaq dalasynyń qaısar uly» atty ocherktiń aýdarmasy jáne atalǵan kisilerdiń qyzmeti durys berilmegen. Birinshiden, ol kezde 60-shy armııanyń qolbasshysy, general-polkovnık I.D.Chernıahovskıı, shtab bastyǵy general-maıor Gevork Andreevıch Ter-Gasparıan, 112-shi atqyshtar dıvızııasynyń komandıri, general-maıor A.V.Gladkov, batalon komıssary, kapıtan Mochalov, rota komandıri aǵa leıtenant G.I.Krıvohıjın, vzvod komandırleri leıtenant Chýjdan men leıtenant Potokın bolǵan. Bul kezde general Aleksandr Kondratevıch Kondratev Voroshılov atyndaǵy Joǵarǵy áskerı akademııada aǵa oqytýshy bolyn qyzmet etken. Úsenovtyń anasyna hatty armııa qolbasshysy general-polkovnık I.D.Chernıahovskıı jazǵan. Ol jaıly A.A.Sharıpovtyń «Chernıahovskıı» atty kitabynda keńinen jazylady. Al G.I.Krıvohıjın Úsenovtyń dosy emes, rota komandıri. Tipti, ol jýyq arada rotasyna kelgen Abdýllany tanyp úlgermegen de bolatyn.

Qoryta aıtqanda, Túrkistan perzenti, Keńes Odaǵynyń Batyry Abdýlla Úsenovtiń ómiri men ósken ortasy týraly áli de bolsa zertteý júrgizýdi qajet etedi. О́ıtkeni bul shaǵyn maqalada biz keıipkerimiz týraly tolyq ári daý týdyrmas naqty da, tııanaqty derekter jınastyrdyq dep aıta almaımyz. Árıne, óshpes erlik kórsetip, óz ortasy men keıingi urpaqqa úlgi bolǵan Abdýlladaı aldyńǵy býynnyń is-áreketin óz dárejesinde dáripteı almaý – keıingi býynǵa syn, ári min bolary anyq. Syn bolary – batyr urpaǵyn keıingi urpaqqa úlgi ete almaı kelse, min bolary – batyr urpaǵyn óz dárejesinde qamqorlyq ete almaı kelgeni.

 

Qazybek Tájıev

fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty,

Nur Otan partııasy Túrkistan oblystyq

fılıaly saıası jumystar bóliminiń keńesshisi

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

Rýhanııat • Búgin, 11:54

Abylaıhannyń aq joly

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Aqmolada qaıyrymdy jandar kóp

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Uqsas jańalyqtar