Rýhanııat • 11 Mamyr, 2020

Burynǵysha ómir súrý endi múmkin emes

1827 retkórsetildi

Indet búkil álemdi jaılap ketti. Bir sátte ómir toqtaǵandaı... Úlken qalalardyń kósheleri qańyrap bos qaldy. Kókeıde kúdik pen úreı de joq emes. Memleket tarapynan atqarylyp jatqan batyl qadamdar men naqty sharalarǵa túsinistikpen qarap, olarǵa qoldaý kórsetkenimiz jón.

Alaıda jaǵdaı qanshalyqty ońalǵanymen, biraq zaman endi burynǵydaı bolmaıtynǵa uqsaıdy. О́ıtkeni qoǵamnyń qalypty damý yrǵaǵy kúrt ózgerdi. Úırenshikti ómir súrý saltymyz buzylyp, adamdardyń júrip-turýyna shekteý qoıyldy. Munyń bári álemdegi memleketter arasyndaǵy qarqyn alǵan shetqaqpaılaý saıasaty men munaı naryǵyndaǵy jaǵymsyz úrdistermen qosarlanyp, eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq-saıası jaǵdaıyna keri áser etýde.

Qıyndyqty basynan keshirgen halyq bir sátke oılanyp, shyńyraýdyń shetin basýymyzdyń, tyǵyryqqa tirelip, indet taýqymetin basymyzdan ótkerýimizdiń sebebin túsindiretin suraqtarǵa jaýap izdeıtin shyǵar. Osyndaı kezde túısigi bar árbir azamattyń, jalpy qoǵamnyń oıǵa shomatyny kúmánsiz. Adamdardyń óz bolmysyn uǵynyp, ómirlik ustanymdaryn retke keltirip alýǵa tyrysatyny anyq. Búgingi synaq – erteńgi bolmystyq túleýimizdiń bastaýy bolǵanda ǵana bizdiń rýhanı jáne adamı negizimizge oralýymyzdyń máni arta túsedi.

О́mirimizdiń jańa esepteý núktesi bastal­maqshy. Áýeli bul náýbetke qarsy turýǵa Batystyń damyǵan memleketteri men demo­kra­tııalyq qundylyqtary da dármensiz bolyp shyqty. Álemde 4 mıllıonnan astam adam koronavırýs indetine shaldyǵyp, 300 myńǵa jýyq adam baqılyq boldy. Adam quqyqtary men bostandyqtary aıaq asty bolyp taptaldy. Oǵan kim kináli? Álde ol astamshylyq, dandaısyǵan tákapparlyq pen adam ómiriniń sonshalyqty qunsyzdanyp ketkeninen be? Jergilikti jáne saýda soǵystary, basqa elderdiń ishki isterine ımenbesten zańsyz aralasý, qarjy men munaı tóńiregindegi turaqty túrde júrgizilip jatqan qıturqy saıasat pen aqparattyq pármenniń órbýinen kim utyp, kim utyldy?

Shyn máninde eshkim de utqan joq. Bárimiz oısyraı utyldyq. Týyndaǵan jaǵdaıǵa táýeldi bolyp, dármensizdiń kúıin keshýdemiz. Amerıkada medısınalyq quraldardy aıtpaǵanda azyq-túliktiń keıbir túrlerin kóptep alýǵa shekteý qoıylyp, ońtústik Italııada turǵyndardyń azyq-túlikti talonǵa ǵana satyp alýǵa májbúr bolyp jatqanyn túsinýdiń ózi qıyn. COVID-19 indetinen ólgenderdi jerleýge úlgere almaı, tabyttaryn ýaqytsha arnaıy oryndarǵa jınap qoıyp, týys­tary men jaqyndary olardy arýlap, sońǵy saparǵa shyǵaryp salý múmkindiginen aıyrylýy qasiret emeı nemene?

Budan bylaı ne bolmaq, adamzat balasyna pandemııa sabaq bola ala ma? Joq, álde barlyǵy burynǵysha qala bere me? Iá, oılanatyn tustar kóp-aq. Endigi jerde bir sátke toqtap, asyǵyp-aptyqpaı, jan-jaqty oılanyp, táýbemizge keletin ýaqyt týǵandaı. Oıymyzdy, júris-turysymyzdy qaıta qarap, eń aldymen ózimiz ózgerýimiz qajet. Aınalamyzdaǵylarǵa, bizdi qorshaǵan ortaǵa degen kózqarasymyz da basqa bolý kerek. Bastysy – tabıǵatpen úılesimdilikte bolý, adam ómiri baǵalanyp, adamnyń pıǵyly ózgerýi tıis.

Endigi jerde koronavırýs kezinde turalap qalǵan ekonomıkany qaıta qalpyna keltirý mańyzdy basymdyqqa ıe bolmaq. О́ndiristi jandandyrý, teńgeniń qunsyzdanýyn toqtatý, baǵanyń ósýiniń jolyn kesý jáne t.b. qazirgi taǵdyrsheshti máseleler qataryna jatady. Osyǵan deıin túrli sebeptermen shamamyz kelmeı júrgen keıbir jaıttarǵa erekshe kóńil bólmesek, munyń aıaǵy nasyrǵa shabýy ábden múmkin. Jemqorlyq qoǵamdy ishteı iritip, kóleńkeli ekonomıka men bıznes kúsh alady, ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń qarasy artyp, bıýdjetke kiristiń túsýi azaıady. Qaldyq qarjyǵa salynǵan sapasyz turǵyn úıler men tas joldar, iske qosylyp, artynsha jabylatyn zaýyttar men fabrıkalar kóbeıedi.

COVID-19 indetinen qulan taza arylǵan soń, jemqorlyq pen kóleńkeli ekonomıka sııaqty indettiń aldyn alý maqsatynda qoǵamda oǵan qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý qajet bolar. Sonda ǵana halyqtyń qaıǵysyn paıdalanyp betperdeler men kúndelikti qajetti azyq-túlikterdi ústeme baǵamen satyp, kóldeneń tabys izdegen qudaısyz, arsyzdardan góri, óz ómirlerin qaýipke tigip, koronavırýspen aýyrǵandardy aman alyp qalý úshin jandaryn pıda etýge daıyn aq halatty abzal jandar, polıseıler men áskerıler, kómekke muqtaj egde adamdarǵa qolushyn sozǵan volonterlerdiń sany el turǵyndarynyń basym kópshiligine aınalyp, shynaıy rýhanı áleýeti myqty qoǵam qalyptasady.

 

Japsarbaı QÝANYShEV,

saıası ǵylymdar doktory

Sońǵy jańalyqtar

Búgin «Tarzannyń» týǵan kúni

Sport • Búgin, 16:29

Aptap ystyqta qalaı qorǵanamyz?

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Balalar arasynda baıqaý uıymdastyryldy

Aımaqtar • Búgin, 13:27

Úsh oblysta egis jumystary aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

«Baqytty balalyq» onlaın konserti ótti

Aımaqtar • Búgin, 12:20

Qaraǵandy oblysynda 24 adam KVI juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 12:13

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 12:00

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Uqsas jańalyqtar