Aımaqtar • 13 Mamyr, 2020

Dańǵyl joldar aınalsa dańǵaıyrǵa

68 retkórsetildi

Bir kezderi túbek dep bir aýyzdy, bir búıirli qalta syndy esepteletin Mańǵystaý bú­ginde ótkizgishtik qabiletke ıe dáliz tárizdi. Jerdiń ústinde te­mir joldar men avtomobıl joldary taraptarǵa jol tar­typ, teńiz betinde kemeler júzip, áýesin halyqaralyq baǵyt­tarǵa qatynaǵan ushaqtar tilgilegen óńirdiń jeriniń as­ty da qan tamyrlary syndy tynymsyz búlkildegen mu­naı qubyrlarynyń joly. Eko­nomıka úshin mańyzdy qaty­nastardyń dálizi bol­ǵan dala­daǵy avtomobıl joldary­nyń búgingi jaǵdaıy qalaı?

Joldar jatyr aıaqtalmaı, bastalmaı...

Birazǵa deıin avtomobıl jolda­rynyń beti beri qara­maı qoıǵandyqtan, bas basylym betinde «Qyryqaıaq nege keshikti?» syndy kólemdi ma­qa­­lamyzda synǵa ushyraǵan Mań­ǵys­taý joldary búginde biraz qalypqa tústi – birneshe jolaqty, sapasy men quryly­myna qaraı úlkendi-kishili deńgeılerge bólinetin joldar salynyp, halyq ıgiligine usynyldy. Mańǵystaý oblysynda avtomobıl joldary­nyń jalpy uzyndyǵy 2948 shaqyrymdy qurasa, onyń ishinde respýblıkalyq mańyz­daǵy – 1020 shaqyrym, al 1928 shaqyrym jol – oblystyq jáne jergilikti mańyzǵa ıe.

О́ńir joldarynda ótken jy­ly 107,7 shaqyrym jol­ǵa asfalt jabyndysy tóse­lip,­ 150 shaqyrymdy quraı­tyn 4 joba tolyǵymen aıaq­tal­dy. Uzyndyǵy 22 shaqy­rym­­dy qu­raıtyn «Quryq – Port Quryq» avtojolyn re­konstrýksııalaýǵa 8,2 mlrd teń­ge jumsalsa, 54 shaqyrym «Shet­pe – Ushtaǵan» jolyna 946 mln teńge jumsalǵan. Son­daı-aq 668 mln teńgege 88-154 shaqyrym qashyqtyqtaǵy «Aq­taý – Fort-Shevchenko – Qa­lam­qas ken orny», 138 mln teń­gege 8 shaqyrymdyq «Ondy aýy­lyna kireberis» joldaryna ortasha jóndeý júrgizilgen. Odan ózge 275,4 shaqyrymdy qam­tıtyn 7 avtomobıl jol­darynyń rekons­trýksııasy men­ jóndeý jumystaryn aıaq­taý josparlandy. Bıyl 59,6 shaqy­rymdy qamtıtyn HGMZ jol qıylysynan №23, 24, 28 «A» shaǵyn aýdandarynyń qıylysyna deıingi №55 avtojolyn qaıta qurylymdaý, «Shetpe – Tıgen» avtomobıl jolyn ortasha jóndeý, MAEK sý jınaý kanalynan «Quryq» pa­romdy keshenine deıingi avtomobıl jolyn rekonstrýksııalaý, Mańǵystaý oblysyndaǵy MAEK sý alǵyshynan bastap Quryq teńiz portyna deıingi avtomobıl jolyn rekonstrýk­sııalaý, Aqtaý qalasynyń О́mir­zaq eldi mekeninen Jyly jaǵa­jaıǵa deıingi avtomobıl jo­lynyń qurylysy syndy 5 jo­banyń qurylysy jalǵasady. Jáne «Fort-Shevchenko – Taý­shyq – Shetpe», «Ondy aýy­lyndaǵy lagerge kirme jol», «Eralıev stansasyna kirme jol», «Shaıyr aýylyna kirme jol», «Jarmysh aýylyna kir­me jol», «Syńǵyrlaý aýylyna kirme jol», «Jańaózen – Qu­lan­dy» avtomobıl joly», «Qy­zylózen aýylyna kirme jol»,­ «Taýshyq aýylyna kirme jol»,­ «Mańǵyshlaq stansasy – Karer-400», «Jańaózen qala­syna kirme jol» men «Jańaózen stansasyna kirme jol» avtomobıl joldarynyń ortasha jóndeý sekildi 95,2 shaqyrymdy qamtıtyn 12 jańa jobanyń ju­mysy bastalady. Atalǵan tras­salardyń barlyǵy keńestik ke­zeńde salynǵan. Ýaqytynda jón­deý kórmegen soń tozyǵy jetip, kóliktiń júrýine jaramsyz jaǵdaıda bolǵan joldardyń qalyp­qa keltiriletini qýantady.

– Aýyl turǵyndarynyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa baǵyt­talǵan 2019 jyly elimizde «Aýyl – el besigi» jobasy qa­byl­dandy. Joba aıasynda Beı­neý, Shetpe jáne Mańǵystaý aýyl­darynda 24,3 shaqyrym jol ortasha jóndeýden ótti, Mań­ǵystaý aýylynda 7,5 sha­qy­rym jańa jol salyndy. Osy jyly Beıneý, Aqshuqyr, Qy­zyl­tóbe, Baıandy, Basqudyq aýyl­darynda 4 mlrd teńgege 46,1 shaqyrym jol salynady jáne 47,4 shaqyrym jol ortasha jón­deýden ótkiziledi, – deıdi Mań­­ǵystaý oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń basshysy Bolat Erejepov.

Demek, jol salasynda bitken is te bar, bitirer is te az emes.

 Merdiger únsiz

Áıtse de respýblıkanyń bar­lyq aı­ma­ǵynda ózektiligin joı­maǵan avtomobıl jolda­ry­nyń qurylysy men sapasy Mańǵystaý óńiri úshin de mańyzdy minberinen túsken joq. Jol ahýalyn jaqsartý úshin memleket qazynasynan jyl saıyn kemi 700 mlrd teńge shamasynda qarjy bólinedi eken. Qomaqty qarajattyń maqsatty jumsalyp, nátıjeli ıgerilýin ókiletti organdar qatarynda «Jol aktıvteri ulttyq sapa ortalyǵy» res­pýblıkalyq mem­lekettik kásiporny da qadaǵalap keledi. Atalǵan kásiporynnyń Mańǵystaý oblystyq fı­lıa­lynyń mamandary óńir kóle­minde júrip jatqan kólik joldaryna qysy-jazy reıdtik tekserýler júrgizip, synamalar alady. Mamandardyń aıtýynsha, turǵyndar tarapynan mekemeniń áleýmettik jelidegi paraqshalaryna kelip túsken ótinish-hattar negizinde de keshendi jumys atqarylýda.

Jol demekshi, Mańǵystaýda «Jyńǵyldy – Shaıyr – Sher­qala» jol ýchaskesi qurylysy tur­ǵyndardyń «bas aýrýyna» aınaldy. Qarjynyń 90 paıyzy respýblıkalyq bıýdjetten bólingen, nebári 29 sha­qyrymdyq jol qurylysy bastalǵaly úsh jyl, alaıda halyq ıgiligine usynylady degen qurylys jumystarynyń «jyry» kóp. Iаǵnı qurylysty sapaly salýǵa jáne mer­ziminde bitirýge mindetti merdiger me­kemeniń jumysynan shyqqan min máselege aınalyp ketti. Jobaǵa jaýapty «Altynquryq» merdiger mekemesine jol sapasyna qatysty birneshe ret eskertýler berilgenimen áli kún­ge oryndalmaı keledi. Naqty aıtsaq, jergilikti ulttyq sapa ortalyǵynyń zerthanasynda taldanǵan synamalar negizinde bastapqyda merdiger tarapqa joldyń asfalt-betondy jabyndysy shekten tómen ekendigi týraly eskertýler berilgen. Eki ret joldanǵan qyzmettik hatqa qyńq etpegen merdiger mekemeniń únsizdigin eshkim túsine alar emes. О́zine joldanǵan zerthana qorytyndysymen kelis­pegen jaǵdaıda taldaý jasa­typ, ókiletti organdarǵa shaǵymda­nýǵa quqyly bola tura mundaı áreketke de barmaǵan mekemeniń jumysyn mamandar «jumysyna jaýapsyzdyqpen qaraý» dep baǵalap otyr.

Mańǵystaý oblystyq jolaý­shylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy men «Jol aktıvteri ulttyq sapa orta­lyǵynyń» Mańǵystaý fılıaly ózara kelisimshartqa otyrýy sebepti eki jaq mamandar bergen zerthana saraptamasyna saı jol sapasyna talap qoıýǵa quqyly.

– Endigi kezekte olqylyq túzel­mese, ol jerdi merdiger to­lyq qyryp tastap, qaıtadan óz aqshasyna salýy tıis. Sebebi jumsalǵan aqsha respýblıkalyq bıýdjetten bólingen qarjy, ár nár­seniń esebi bar. Al joba bıyl tolyǵymen aıaqtalýy tıis, – deı­di olar.

Qazir ýchaskede jumystyń tym baıaý júrýi sebepti atalǵan jermen ótetin kó­likter men jumys­shylar úshin «Jasyl dáliz» jasalǵan. Aldaǵy kúnderi jol sapasyn baqylaýshylar ta­ǵy bir márte tekserý júrgizedi. Bul rette de jol mate­rıaldary talapqa saı bolmaı shyqsa, tras­sa sapasyz salynǵan dep aıtý­ǵa bolady. Kemshilikter túgel joıylmaı, merdiger jaýap­kershilikten bosatylmaıdy.

Ekpini baıaý ári mardymsyz, saraptama qorytyndysyna saı ju­mysy sapasyz dep tanylsa da toń-torys kúıde júrgen merdiger mekemeniń ne oılaǵany baryn eshkim bilmeıdi. Halyqqa qajeti bireýdiń oıy men oıyny emes, joldyń jaıly bolýy. Bi­raq merdiger mekemege qashan «til bitedi», jurt arasynda jyl­dar boıy jyrǵa aınalǵan joba qashan óz máresine jetedi, belgisiz...

 Apattyń aıyby, opattyń obaly ońaı emes...

Sapaly jol – qaýipsiz ómir ke­pili. Jol boıynda oryn alatyn jol-kólik oqıǵalaryna ózge de sebeptermen birge jol sapasynyń da áser etetini anyq. Mań­ǵystaý oblysynda 2019 jyly 9 aı qorytyndysy boıynsha jol-kólik oqıǵasynyń sany 4,1%-ǵa, sondaı-aq onyń saldarynan jaraqattanǵandar 14,0%-ǵa ósken, al qaza bolǵandar sany 13,7%-ǵa tó­mendegen. О́lim-jitim kórsetkishiniń tómen­deýi qýan­tarlyq jaǵdaı, bolmasa tipti jaqsy. Son­­dyqtan qolda bar múmkindikti tolyq paı­da­lanyp, bólingen qarajatty tolyq jum­sap jáne kásibı sheberlikti zamanaýı teh­nol­o­gııa­­larmen ushtastyra qyzmet etýdiń ma­­ńy­zy zor.

Alaıda jumysy qyzyp jat­qan joldar sapa­synda min joq emes. «Jol aktıv­teri ult­tyq sapa ortalyǵy» Mań­ǵys­taý fılıalynyń qyzmetker­leri bıylǵy alǵashqy úsh aı­da óńirdegi respýblıkalyq jáne jer­gilikti mańyzdaǵy tras­sa­larǵa 84 ret tekserý ju­my­syn júrgizdi. Jol qury­ly­sy men sapasyn baqylaý­shylar aı­maqta salynyp jatqan res­pýb­lıkalyq mańyzdaǵy jol­dar­ǵa 56 ret, jergilikti mańyz­daǵy trassalarǵa 28 ret baryp, synamalar alǵan edi.

– Qajetti qural-jabdyqtar­dyń kómegimen jol qurylysynda qoldanylǵan 160 materıal alyndy. О́kinishke qaraı, biz kút­­ken kemshilikter taǵy da anyq­­­talyp otyr. Máselen, res­pýb­­lıkalyq mańyzǵa ıe avtomobıl jolynan alynǵan bes synamanyń sapasy normatıvtik qujattar talabyna sáıkes kelmeı shyqty. Al jergilikti joldardan tabylǵan olqylyq budan on ese kóp. Iriktelip alynǵan 155 jol materıalynyń 56-sy qol­danysqa jaramsyz, – deıdi fılıal qyzmetkerleri.

Jalpy, bıylǵy jyldyń al­ǵashqy toqsa­nynda oblys kóle­minde jol salýdyń sapasyn tek­serý kezinde 103 aqaý tabyl­dy jáne onyń júzge jýyǵy res­pýblıkalyq mańyzdaǵy tras­­salarǵa qatysty. Tekserýshi me­ke­meniń quzy­reti – anyqtalǵan kem­shilikterdi tez arada túzetý úshin jol salýshy merdiger mekemeler men olarǵa tapsyrys berýshi memlekettik meke­me-kásiporyndarǵa qyzmettik hat joldaý. Jol aktıvteri ulttyq sapa ortalyǵy Mań­ǵystaý fılıaly bul turǵyda tıisti degen mer­digerler men memlekettik tapsyrys berýshi mekemelerge 46 ret qyzmettik hat joldaǵan.

Hatqa jaýap bola ma, eń bas­tysy, aıtylǵan syn men ta­byl­ǵan mindi qorytyp, oryn alǵan olqylyqtar túzetile me? Búginde mańyzdy saýal osy bolyp tur. Paıdalanýǵa beril­gen soń kóp uzamaı oıy­lyp-tesilip, sógilip-setinep, jolaý­shylardyń mazasyn, kólik­terdiń surqyn alýy, jolda júrý ýaqytyna keri áser etýi bylaı tursyn, ómir qaýipsizdigin qamtamasyz ete al­maı, kerisinshe apatty jaǵ­daı­­dyń týyndaýyna sebepker bolma­syna eshkim kepildik bere almaıdy. Eki dúnıede de apat­tyń aıybyn, opat jannyń obalyn arqalaý kim-kimge de ońaı bolmasy anyq. Bul jol salýshy mekemelerge úlken mindet júkteıdi. Olar ózine artylǵan se­nim men jaýapkershilikti sezin­genin bólingen qarjyny tıyn-tebenine deıin jumsap, bir-eki jyldan soń qaıyra jón­deýge suranyp turmaıtyn sapaly joldy halyqqa usynyp, sońy­nan sapaly is, dańǵaıyr jol qaldyrý arqyly dáleldeýi tıis.

 

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Fýtbol • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar