Qoǵam • 13 Mamyr, 2020

Qyzdar ýnıversıteti: Abaıdy nasıhattaý úshin arnaıy dárishanalar ashý usynyldy

45 retkórsetildi

Adamzattyń jol silter shamshyraǵyna aınalǵan uly aqyn, oıshyl Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı Almatydaǵy Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Abaı murasy – rýhanı jańǵyrýdyń qaınar kózi» taqyrybynda Halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferensııa ótti, dep habarlaıdy ýnıversıtettiń qoǵammen baılanys qyzmeti.

Qazaqstandyq jáne sheteldik ǵalymdardyń, ǵylymı-zertteý uıymdarynyń ókilderi men joǵary oqý oryndarynyń jas izdenýshileriniń qatysýymen ótken jıyn jumysy onlaın formatta júrgizildi.

Basqosýdy Qyzdar ýnıversıtetiniń Qazaq ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi Bolathan Sarbasov ashyp, júrgizip otyrdy. Ol óz sózinde konferensııanyń maqsatyna toqtalyp, hákim shyǵarmashylyǵyn keńinen dáripteýdiń mańyzy tóńireginde aıtty.

– Taǵylymy mol jıyndy ótkizýdegi maqsat – álemdik deńgeıde tanylǵan uly aqyn muralaryndaǵyárbir sózdi sanaǵa sińirý, barsha otandastarymyzdyń jáne túrki halyqtarynyń boıynda  ulttyq rýhanı qundylyqtardy  qalyptastyrý. Sonymen qatar adamzattyń aqylmanyna aınalǵan oıshyldyń shyǵarmashylyq murasyn da dáripteýdi kózdep otyrmyz. Aqynnyń dana oılary men parasatty poezııasy álemdik ádebı qazynaǵa qosylǵan teńdessiz baılyq ekenin taǵy da dáleldegimiz keledi, – dedi Bolathan Sarbasov.

Al oqý ornynyń Ǵylymı jumystar jáne ınnovasııa jónindegi prorektory Nurǵalı Arshabekov Abaı murasy – adamdy adam etip tárbıeleýdiń, jan-jaqty damyǵan tulǵa qalyptastyrýdyń qaınary ekendigin áńgimeledi.

– Básekege qabiletti tulǵany qalyptastyrý maqsatynda búgingi tańda Qyzdar ýnıversıtetinde «Abaıtaný» páni oqý baǵdarlamasyna engizilip, bul tarapta arnaıy oqýlyqtar da jaryq kóre bastady. Abaıdyń ómirsheń shyǵarmalary ǵasyrlar boıy mańyzyn joımaıtyn rýhanı qazyna, baǵa jetpes qundylyq. Eldiń erteńi úshin ómir súrýdi  ósıet etken Abaıdyń asyl sózderin jas urpaqtyń sanasyna sińirip, oqytý men tárbıeleý búgingi kúnniń ózekti máselesi dep oılaımyn, – dep atap ótti Nurǵalı Arshabekov.

Sonymen qatar basqosýda Túrkııanyń Mýgla Sytky Kochman ýnıversıtetiniń professory Ekrem Aıan «Abaı shyǵarmalaryndaǵy tárbıe máselesi» taqyrybynda baıandama jasap, keleli oıymen bólisti. Sheteldik ǵalymnyń pikirinshe, Abaı óz shyǵarmalarynda jetilý joldaryn, olardyń túrli belesterin kórsetedi. Árbir adam osy jetilý joldarynan óte otyryp óziniń qaı deńgeıde turǵanyn jáne ómiriniń kelesi belesin anyqtaı alady. Máni tereń ashylyp, keleshegi aıqyndalǵanda ǵana adam ómiri mańyzdy bolmaq.

Al «Eýrazııa perspektıvasy» kompanııasynyń prezıdenti, bilikti ǵalym Zıfa-Alýa Áýezova oıshyldyń danalyq oı-tolǵamdary jaıynda baıandady.

– Búgingi qoǵamda ómir súrip otyrǵan adamdar úshin aýadaı qajet ulttyq qundylyqtar hám rýhanı baılyqtar men adamdyq bıik qasıetter Abaıdyń poezııasy men qara sózderinen tabylady. Ol qazaq halqynyń rýhanı mádenıetin álemdik ozyq úlgilermen tabystyryp, oǵan óz ultynyń ózine ǵana tán erekshelikterin, oı-pikir baılyǵyn, sóz óneriniń úlgisin qosty. Árbir azamat aqyn shyǵarmalaryn óziniń durys jolǵa salar baǵdarshamyndaı kórýi tıis. Sebebi dana Abaıdyń aıtqan árbir sózi sanaly adamnyń kókiregine oı salyp, adamshylyq jolǵa tárbıeleıtin ósıetten turady, – deıdi Zıfa-Alýa Áýezova.

Sondaı-aq konferensııa barysynda Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Rýda Zaıkenova «Abaıdy taný – ózińdi taný», S.Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń «Abaıtaný» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Aıjan Qartaeva «Abaıdyń «Tolyq adam» iliminiń «Abaı joly» epopeıasyndaǵy kórinisi», Sýleıman Demırel atyndaǵy ýnıversıtettiń professory Bereke Jumaqaeva «Abaı shyǵarmalaryn oqytýdyń ózekti máseleleri» jáne Qyzdar ýnıversıtetiniń professory Bolathan Sarbasov «Abaı ilimi jáne rýhanı jańǵyrý» taqyryptarynda baıandamalar jasady.

Olar óz sózderinde Abaıdyń ádebı murasynyń tarıhy jáne onyń zerttelýi, aqyn danalyǵy jáne ulttyq rýhanı qundylyqtar, «Abaıtaný» pánin oqytýdyń ózekti máseleleri syndy jaıttardy qaýzady. Naqty usynystaryn bildirdi. Aqynnyń ómirsheń poezııasyn nasıhattaýdyń tyń joldaryn aıtty.

Sondaı-aq konferensııaǵa Túrkııanyń Ege ýnıversıteti, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti, Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıteti, I.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıteti, Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıteti, Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty, H.Dosmuhametov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıteti, «Qaınar» akademııasy jáne Eýrazııa gýmanıtarlyq ınstıtýtynyń oqytýshylary men jas ǵalymdary qatysyp, ózara pikir almasty.

Basqosý sońynda arnaıy qarar qabyldandy. Qararda joǵary oqý oryndarynda Abaı murasyn nasıhattaý úshin arnaıy dárishanalar ashý, «Abaıtaný» kýrsyn ádistemelik-teorııalyq turǵydan oqytý, sheteldik ýnıversıtettermen birlesip «Abaı ortalyqtaryn» ashý, «Abaı álemi» atty jas ǵalymdardyń arasynda baıqaý uıymdastyrý syndy máseleler bar.

– «Júregińniń túbine tereń boıla, men bir jumbaq adammyn ony da oıla» dep támsildegen Abaı týraly, onyń poezııasy jaıly az aıtylǵan joq. Dese de búgin men bolashaqtyń altyn dińgegine aınalǵan oıshyldyń tulǵasyn tolyq tanyp úlgerdik deý asyǵystyq. Syry men jumbaǵyn ishine búkken shyǵarmalary áli de barshylyq. Bul onyń tym tereńdigin ańǵartsa kerek. Adamzattyń aqylmany eń aldymen ultyn sheksiz súıýdiń qandaı bolatynyn kórsetti. Synady, synaý arqyly ultynyń ósip-órkendegenin kózdedi. Abaıdyń ereksheligi – nadandyqtyń ornyna bilimpazdyqty, taıtalastyń ornyna tatýlyqty, dańǵoılyqtyń ornyna danalyqty sińistirip, halqymyzdyń rýhanı qasıetterin pash etkendigi. Sebebi naǵyz qaıratker ǵana týǵan elin irgeli isterge bastap, orǵa jyǵatyn emes, órge bastaıtyn jol izdeıdi, – deıdi Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Baspasóz jáne qoǵammen baılanys bóliminiń basshysy Jandar Asan.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar