Ekonomıka • 13 Mamyr, 2020

Tutyný nesıesi ósip barady

77 retkórsetildi

Bul faktor Ulttyq bankke prýdensıalyq normatıvti qysqartý arqyly tutyný nesıeleri ósýine tosqaýyl qoıýdy josparlaýda.

2010 jyldan keıin qazaqstandyq bankteri portfelindegi tutynýshylyq nesıelerdiń úles salmaǵy azaıǵan edi. Byltyrdan beri bul baǵytta ósim baıqalady. 2012 jyly «Banktik jáne banktik qyzmet týraly» zańǵa ózgertýler engizilip, tutynýshyǵa emes, bankterge yńǵaıly etip túzetildi. Sonyń bir tarmaǵy – nesıeni muraǵa qaldyrýdy zańdastyrdy. Biraq bul eldegi problemaly nesıe kólemin qysqartqan joq. Sońǵy úsh jylda jeke tulǵaǵa nesıe berý 2,6 trln teńgeden 4,5 trıllıonǵa deıin ósken. Bul málimetter UEM saıtynda jarııalanǵan.

2019  jyldyń qańtarynan 2020 jyldyń aqpanyna deıingi aralyqta tutyný   nesıeleriniń kólemi 48 paıyzǵa ósken. «Búgingi tańda elimizdegi berilgen tutyný nesıeleriniń kólemi 4 trln teńgeden asyp ketti. Bul degenimiz, kommersııalyq bankterdiń jıyntyq nesıe portfeliniń 18 paıyzyn quraıtynyn kórsetedi. Iаǵnı tutyný nesıelerin de ońdy-soldy berip, problemaly qaryzdardyń kórsetkishin taǵy da kóterip alǵanyn bankter baıqamaı qaldy. Eger atalǵan somany 19 mıllıon adamǵa bóletin bolsaq, árbir úshinshi qazaqstandyq taǵy da moınyna qaryz ilip alǵan bolyp shyǵady. Al sol 19 mıllıon adamnyń tek úshten biri ǵana eńbek etýge qabiletti ekenin umytqanbyz. Otandyq bank sektorynda taǵy da dısbalans týyndaı bastaýy múmkin. Munyń sebebin izdeıtin bolsaq, eń aldymen bankterdiń klıent úshin básekesinen izdeýge týra keledi. 2008 jylǵy daǵdarystan keıin esin jınaı bastaǵan kombankter jeńil joldy tańdady. Qaıtarymy tez bolatyn nesıe kózderin izdestirip, ony tutyný sektorynan tapty. Qarap otyrsańyzdar, bizde ǵana emes, búkil álemde materıaldyq qundylyq birinshi planǵa shyǵarylǵan. Bankter adamdardyń osy álsizdigin dóp basyp, baǵyttaryn osylaı qaraı bura qoıdy. Jańa tehnologııa boıynsha shyǵarylyp jatqan jańa tehnıkalar da adamdardyń kóz qurtyna aınalýda. Jastar birinen-biri qalǵysy kelmeı, qymbat noýtbýktar men telefondar, televızorlar, t.b. tehnıkanyń sońǵy býyndaryn alýǵa jantalasady. Materıaldyq qundylyqtar sońynan júgirý naǵyz dúrbeleń týdyryp, klıent úshin talas týdyrdy. Bankter de birinen-biri asyp túskisi kelip, nebir qymbat tutyný zattaryn nesıege bere bastady. Osylaı elimizde tutyný­shylar men ımportqa degen suranys ósýde. Bul óz kezeginde erteńgi kúni problemalyq aktıvterdi de kóbeıtpese, azaıtpaıdy» deıdi sarapshy, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Ilııas Isaev.

Tutyný nesıeleri boıynsha paıyzdyq mólsherleme standarttyq nesıenikine qaraǵanda joǵary bolyp esepteledi eken. Iаǵnı bankter qazirgi kezde osylaı ózderiniń keıbir shyǵyndarynyń bir bóligin tutyný nesıeleri esebinen jabýda degen sóz. Sarapshylardyń aıtýynsha, eger ekonomıkalyq talyqsý (shok) oryn alatyn bolsa (munaıdyń álemdik baǵasy tómendese degen sóz), bankterdi mundaı oıyn qutqara almaıtyny belgili ekenin sarapshylar alǵa tartýda. Shıkizat taýarlaryn satýdan túsetin túsimderdiń kólemi qysqara qalǵan jaǵdaıda, memleket shyǵaratyn shyǵyn deńgeıine áser etetini belgili. Aqsha massasy qysqaryp, tutyný­shylardyń satyp alý qabiletine de áser etedi. Sarapshylar 5 trln teńgege úlestirilgen tutyný nesıeleri qazirgi munaı baǵasynyń joǵarylyǵyna qaramastan, shoshyta bastasa, ekonomıkalyq talyqsý bolǵan jaǵdaıda, elimizdiń bank sektoryn kúıreýge aparyp, soqtyrýy múmkin ekendigin aıtyp, eskertý jasaǵan bolatyn.

Bólshek nesıeniń bankter úshin tabys kóziniń birine aınalyp otyrǵany shyn. О́ıtkeni tutyný­shylarǵa berilgen nesıeniń qaıtarylmaı qalý múmkindigi de sonshalyqty joǵary emes. Eger sarapshylar eskertkenindeı, halyqaralyq naryqtarda munaı baǵasy tómendeıtindeı ahýal týa qalsa, tutynýshylardyń tólem qabiletine de áser etpeı qoımaıtyny belgili. Turǵyndar alǵan tutyný nesıelerin jabýda úzilister jasap, keshiktirip jatatyn bolsa, ekonomıkalyq ahýaldyń nasharlaı bastaýynyń dabyly bolatynyn da esten shyǵarmaý kerek shyǵar. Al ondaı keshiktirýler qazirdiń ózinde boı kórsete bastaǵanyn sarapshylar aıtyp ta otyr.

«Qazirdiń ózinde bir adamnyń moınyna úsh-tórt nesıeden artýly. Budan ary qaraı bólshek nesıe kóleminiń artýy múmkin emes. Sebebi ár nárseniń de shegi bolady. Onyń ústine teńge devalvasııasy da tutynýshylardyń tábetin birazǵa deıin tyıatyny ras. Al bankter bolsa, klıent úshin báseke barysynda tólem qabileti tómen azamattardy da tartyp, olarǵa táýekeli joǵary nesıelerdi usynatyn bolady. Bul nesıelik táýekeldilikti kóbeıte túsedi» degen pikirdi bildirgen Standard & Poor's agenttiginiń sarapshylary qazaqstandyq ekinshi deńgeıli bankterdiń búgingi jaǵdaıyna baǵa berý barysynda.

Táýekeldi kúsheıtip, bankterdi ekinshi ret taǵy da tyǵyryqqa tireıtin bolsa, ondaı tutyný nesıelerine toqtaý salý kerek degen sheshimge kelgen Ulttyq bank osy máseleni shyndap turyp qolǵa almaqshy. Aldaǵy ýaqyttan bastap, ár banktiń nesıe portfelinen beriletin tutyný nesıesi onyń kóleminiń 30 paıyzynan aspaýy tıis degen mólsher belgilenedi. Jáne de osy ýaqytqa deıin berilip kele jatqan nesıelerdeı emes, endi qaryz alyp, taýar satyp alam deıtin tutynýshynyń alatyn qaryzy aı saıyn tabatyn tabysynyń 50 paıyzynan aspaýy tıis. Oǵan jetpeıtin bolsa, bank nesıe bermeıtin bolady.

S&P reıtıngtik agenttiginiń sarapshylary myna máselege de jete nazar aýdarý kerektigin eske salady. «Bankterde qaryz alýshylarǵa uzaqmerzimdi nesıe beriledi. Qaryz alýshy ony ózgeler sekildi aı saıyn belgili bir mólsherin tólep, jaýyp otyrmaıdy, qaıtarý merzimi belgilengen jyly bir-aq tóleıdi» deıdi agenttik sarapshylary. Bizdiń bankterde ondaı nesıeler kóptep oryn alatyn kórinedi. Mine, solardyń qaıtarylý merzimi jetken kezde problemanyń kókesi bolýy múmkin eken. Ázirshe ondaı nesıelerdi bankter problemalyq aktıvter qataryna jatqyzbaı otyrǵan kórinedi. Qysqasy, shekten tys nesıe berýdiń sońy osyndaı sheshimi qıyn jaǵdaıǵa tirep otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Jyr-dastandar – jańa formatta

О́ner • Búgin, 07:20

Sýret. О́zgeris. Qubylys

Rýhanııat • Búgin, 07:17

Baqyttyń berik bosaǵasy

Rýhanııat • Búgin, 07:13

Jańatastyq jas sheberler

Aımaqtar • Búgin, 07:09

Júıeli jumys jeńiske jetkizedi

Aımaqtar • Búgin, 07:08

Iz qaldyrǵan iri tulǵa

Qoǵam • Búgin, 07:06

Qosaevtar áýletiniń qasireti

Rýhanııat • Búgin, 06:56

Ǵasyr zulmaty

Qoǵam • Búgin, 06:55

Oqý ortalyqtary ońdy ma?

Bilim • Búgin, 06:45

Uqsas jańalyqtar