Qazaqstan • 17 Mamyr, 2020

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna sholý

63 retkórsetildi

Shyǵys Qazaqstan oblysy elimizdiń ónerkásip ortalyǵy bola otyryp, búginde zamanaýı ári qýatty mal sharýashylyǵy ınfraqurylymyn qurý boıynsha birqatar jobalardy qarqyndy iske asyryp jatyr, týrıstik ındýstrııany damytýda, tirek aýyldaryn abattandyrý boıynsha jumystar júrgizilýde. Atalǵan baǵyttarda oblystyń qandaı nátıjelerge qol jetkizgeni, bıylǵy 4 aıdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylarynyń qandaı ekeni týraly sholý materıalynan oqyńyzdar.  Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Shyǵys Qazaqstan — QR ónerkásip óndirisindegi kóshbasshylardyń biri 

Shyǵys Qazaqstan oblysy paıdaly qazbalardyń basty «qoımasy» bolyp sanalady, myrysh, tıtan, magnıı, tantal jáne basqa da sırek kezdesetin metaldardy elimiz boıynsha birden-bir óndirýshi. 1992 jyly aqpanda osy jerde egemen Qazaqstannyń alǵashqy altyny qorytyldy. 

Táýelsizdik jyldary oblysta iri ónerkásip nysandary: Malevskıı, Artemevskıı jáne Iýbıleıno-Snegırıhınskıı ken oryndary, Segiz taý-ken kásiporny; Qarajyra kómir razrezi, «Dank» JShS, «Tasqara» JShS altyn óndiretin kásiporyn, Aqtoǵaı taý-ken baıytý kombınaty paıdalanýǵa berildi. 

Búginde oblys aýmaǵynda jumyskerleriniń sany 53 myń adamnan asatyn 48 iri ónerkásip kásiporny jumys isteıdi. 2020 jyldyń 4 aıynyń ishinde ónerkásiptik ónim óndirisiniń kólemi 731,2 mlrd teńgege jetti, ósý qarqyny 2019 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 115% qurady. 

Taý-ken óndirisi salasynda 185,8 mlrd teńgege ónerkásiptik ónim óndirildi, 2019 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda ósý qarqyny 131% qurady. 

Saladaǵy negizgi kásiporyndar  - «Qazmyrysh» JShS, «Vostoksvetmet» JShS, «KazmineralsAktogay» JShS, «Baqyrshyq taý-ken óndirisi kásiporny» JShS. О́ńirdegi jer qoınaýynda baǵaly metaldardyń 50 ken orny shoǵyrlanǵan. 

О́ńirdegi ónerkásip óndirisiniń 70%-y óńdeý ónerkásibine tıesili. 2020 jyldyń 4 aıynyń qorytyndysy boıynsha óńdeý sektoryndaǵy kásiporyndar 500 mlrd teńge somasyna ónerkásip ónimin óndirdi, ósim 2019 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 111% qurady. 

Hımııa ónerkásibi ónimderin «ÝMZ» AQ, «Orıka Kazahstan» AQ, «KAZFOAM» JShS, «Magelan» JShS kásiporyndary óndiredi. 2020 jyldyń 3 aıynda óndiris kólemi 6,4 mlrd teńgeni qurady. 

2020 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda aǵash óńdeý ónerkásibiniń kásiporyndary 1,3 mlrd teńgege ónim shyǵaryldy, qoldanystaǵy baǵalarda óndiris kóleminiń ósimi 4,3 eseni qurady. Saladaǵy negizgi kásiporyndar:  «Melıssa» JShS (О́skemen qalasy), «Favorıt» (Zýbovka aýyly), «Jańa Semeı Shpal Zaýyty» (Semeı qalasy). 

Oblystaǵy jeńil ónerkásiptiń óndiristik qýattylyqtarynyń negizgi úlesi Semeı qalasynda shoǵyrlanǵan — «Semspessnab» JShS, «ÝK Iýnıs» JShS, «Semeı aıaq kıim fabrıkasy» JShS, «Roza-VVK» JShS, «BayazitLife» JShS, «Korýnd» PRK, «Tehnologııa komforta» JShS. О́skemen qalasynda «PKF Raýan» JShS jáne «Isnar» JShS jumys isteıdi. 

2020 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda jeńil ónerkásip kásiporyndary 1,1 mlrd teńgege ónerkásiptik ónim óndirdi, bul ótken jylǵy deńgeıden 30%-ǵa artyq. 2020 jyldyń naýryz aıynan beri oblystaǵy jeńil ónerkásip kásiporyndary kóp ret paıdalanylatyn maskalardy tigýge tartylǵan. Negizgi merdiger «Semspessnab» JShS boldy. 

ShQO — otandyq mashınajasaý ındýstrııasynyń kóshbasshysy 

О́ńirdegi serpindi damyp jatqan ekonomıka sektorlarynyń biri oblystyń mashınajasaý kesheni. Respýblıkamyzdyń barlyq mashınajasaý ónimderiniń 20%-y Shyǵys Qazaqstan oblysynda óndiriledi.  «Azııa-Avto» AQ (jeńil avtomobılder), «Sem-Az» JShS (aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy), «Daewoo Bus Kazakhstan» JShS (avtobýstar) álem naryǵynda básekelese alatyn ónimderdi shyǵarady. 

2020 jyly 3 aıda mashınajasaý salasynda óndiristik ónim kólemi 73 mlrd teńgeni qurady. Mashınajasaý kesheninde taý-ken shahtasy jabdyqtary, ken baıytý fabrıkalary men metallýrgııa zaýyttaryna, munaı-, gaz óndirýge arnalǵan jabdyqtar, ónerkásiptik kondensatorlar, avtotartpaqtar, kabel-sym ónimderi, avtokólik quraldary jáne t.b. óndiriledi.   

Táýelsizdik jyldary ındýstrııalyq sektorda ShQO-da edáýir ózgerister oryn aldy 

Indýstrııalandyrýdyń birinshi besjyldyǵy aıasynda (2010-2014 gg.) oblysta jalpy somasy 202,3 mlrd teńgege 30 joba paıdalanýǵa berildi, 5,3 myń jumys orny quryldy. 

Kásipkerlikti qoldaý kartasynyń ekinshi besjyldyǵy aıasynda (2015-2019 jj.) ShQO-da jalpy somasy 529,1 mlrd teńgege 20 joba paıdalanýǵa berildi, 3,3 myń jumys orny quryldy. 

2020 jyly jalpy somasy 16 mlrd teńgege 610 jumys ornyn qurýmen 5 jobany iske asyrý josparlanǵan. Iri joba «GRK MLD» JShS — «Qarashyǵyn ken orny taý-ken baıytý kesheniniń qurylysy», quny 5 mlrd teńge. 

2021 jyldan 2025 jyl aralyǵynda jalpy ınvestısııalar kólemi 555 mlrd teńge bolatyn 19 jobany iske asyrý josparlanǵan, 8,4 myń jańa jumys orny qurylady.   

ShQO óz ónimderin álemniń 90 eline eksporttaıdy  

Oblysta 30-ǵa jýyq iri eksportqa baǵdarlanǵan óndiris jumys isteıdi. Olardyń ónimderi álemniń 90-nan astam eline eksporttalady. Taýarlardyń negizgi tutynýshylary - Qytaı, Reseı, Túrkııa, О́zbekstan. 2020 jyldyń qańtar-aqpan aılarynda Shyǵys Qazaqstan oblysynda eksport kólemi $245,5 mln qurady. 

2019 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy 11 eksporttaýshy kásiporyn jalpy somasy 253,5 mln teńgege shyǵyndardy óteý múmkindigine ıe boldy, onyń ishinde 4 kásiporynnyń 208,1 mln teńge somasyna kólik shyǵyndary óteldi.  

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń energetıkalyq áleýeti joǵary

Oblysta jalpy qýattylyǵy 2323 MVt bolatyn 9 elektr stansııasy bar, bul Qazaqstannyń barlyq energetıkalyq qýattylyqtarynyń 10,6% quraıdy. Ertis ózenindegi 3 GES ulttyq mańyzy bar statýsyna ıe jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń barlyq energetıka kesheniniń turaqty ári senimdi jumys isteýin qamtamasyz etedi. 

Mańyzdy memlekettik baǵyttardyń biri Qazaqstan Respýblıkasynyń «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýi boıynsha Tujyrymdamany iske asyrý bolyp tabylady. 

2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha jańartylatyn energııa kózderi nysandary óndirgen elektr energııasynyń úlesi 1,9%  nemese jylyna 9 641,37 mln kVt/saǵat, bul  jylyna jalpy óndirýden 9 641,37 mln kVt/saǵatty quraıdy. 

2019 jyly tamyz aıynda Jarma aýdanynda belgilengen qýattylyǵy 30 MVt bolatyn kún elektr stansııasy sátti paıdalanýǵa berildi. Bıyl Altaı aýdanynda Turǵysyn GES-1-di paıdalanýǵa berý josparlanǵan. 

2018 jyly ótken aýksıon saýdasynyń qortyndysy boıynsha Aıagóz aýdany Aqtoǵaı kentinde 1 jer telimi qýattylyǵy 100 MVt bolatyn jel elekt stansııasyn salý úshin belgilengen. Stansııa 300 mln kVt/s deıin elektr energııasyn óndiretin bolady. Nysandy 2021 jyly paıdalanýǵa berý josparlanǵan. 

2019 jyly ótken aýksıon saýdasynyń qorytyndysy boıynsha Shyǵys Qazaqstan oblysy Jarma aýdanynda jalpy qýattylyǵy 29,7 MVt bolatyn 6 joba belgilengen. Búginde jobalyq-izdenýshilik jumystar júrgizilip jatyr. 

Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy agroónerkásiptik keshen ınvestorlar úshin tartymdy

Shyǵys Qazaqstan oblysy túrli agrarlyq jobalar úshin asa qolaıly jaǵdaılar týdyratyn asa baı tabıǵatymen erekshelenedi. Qýatty mal azyǵy bazasy mal sharýashylyǵyn damytý úshin sheksiz múmkindikterge ıe. Oblystaǵy aýyl sharýashylyǵy óziniń ereksheligi jaǵynan damyǵan ósimdik sharýashylyǵyn qamtýmen mal sharýashylyǵy baǵytynda. Mal sharýashylyǵy oblystaǵy jalpy ónim kóleminiń 62% quraıdy. 

Oblys sút, bal, panta, kúnbaǵystyń maıly dánderin óndirý boıynsha elimizde 1 oryndy, al et óndirý boıynsha 2 oryndy alady. Sútti mal sharýashylyǵyn damytý baǵdarlamasy aıasyndaǵy salynǵan ınvestısııalar óńdeý kásiporyndarynyń qýattylyǵyn 29%-dan 75%-ǵa deıin júktemeleýge múmkindik berdi. Sonymen qatar, et óńdeý kásiporyndaryn salý boıynsha 2 joba iske asyrylýda. 

О́ńirde qýatty jáne zamanaýı mal sharýashylyǵy ınfraqurylymyn qurý boıynsha birqatar jobalar júzege asyrylyp jatyr

2020 jyldyń qańtar-sáýir aılarynda aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy óndirisi  82,9 mlrd teńgeni nemese 2019 jylǵy deńgeıge 111% qurady. 

2019 jyly aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestısııalar 30,86 mlrd teńgeni qurady. 2020 jyldyń qańtar-sáýir aılarynda aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna ınvestısııalar 4,6 mlrd teńgeni qurady. 

2019 jyly oblysta azyq-túlik ónimderiniń óndirisi 132,3 mlrd teńgeni qurady. 2020 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda 33,2 mlrd teńge somasyna azyq-túlik ónimderi shyǵaryldy. 

QR Memlekettik kirister komıteti men Statıstıka komtetiniń málimetteri boıynsha 2019 jyly $343,3 mln somasyna aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksporttaldy, onyń ishinde óńdelgen ónim ShQO aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy eksportynan 22,7% nemese $77,8 mln somasynda boldy.   

О́ńirdegi óndirilgen aýyl sharýashylyǵy ónimderi álemniń 20-dan asa eline eksporttaldy: Reseı Federasııasy, Qytaı, Iran Islam Respýblıkasy, Tájikstan, Qyrǵyzstan, Latvııa, Lıtva, Túrkimenstan, Germanııa, Túrkııa, Italııa jáne basqa da elderge.  

Shıkizattyq emes eksporttyń negizgi túrleri: bıdaı uny, qaraqumyq jarmasy, suıyq maı, qus eti, balyq jáne balyq ónimderi, shujyqtar men konserviler, aq maı, syr. 

QR Memlekettik ınspeksııa jáne Veterınarlyq baqylaý jáne qadaǵalaý komıtetiniń málimetteri boıynsha 2020 jyldyń qańtar-aqpan aılarynda 11,6 myń tonna óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimi eksporttaldy, onyń ishinde:   

● ósimdik sharýashylyǵy ónimderi — 11,5 myń tonna. 

● mal sharýashylyǵy ónimderi — 137,2 tonna.

Búginde oblystaǵy aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge sýbsıdııalaý jáne jeńildikpen nesıe berý tárizdi memlekettik qoldaý sharalary kórsetilýde. 

2019 jyly oblystaǵy aýyl sharýashylyǵyn damytýdy qoldaý úshin 30,7 mlrd teńge sýbsıdııa bólindi. 2020 jyly bul baǵytta 26,98 mlrd teńge sýbsıdııa bólingen, onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵyn qoldaýǵa — 5,5 mlrd teńge, mal sharýashylyǵyna — 9,9 mlrd teńge, ınvestısııalyq sýbsıdııalaýǵa — 4,98 mlrd teńge,basqa baǵyttar boıynsha — 6,5 mlrd teńge.

12.05.2020 j. málimetter boıynsha nesıelendirý baǵdarlamasy boıynsha «Agrarlyq nesıe korporasııasy» jáne «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ fılıaldary arqyly oblystaǵy aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge 4 104,2 mln teńge somasyna nesıe berilgen. 

2020 jyly ShQO-da 39 myńǵa jýyq jumys ornyn qurý kózdelgen

Qazirgi kezde oblysta jumyssyzdyqpen kúresý úshin barlyq jaǵdaılar jasalýda. 

Jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý jáne jumyssyzdyq deńgeıiniń ósýine jol bermeý, turǵyndardyń turaqty tabysy bolýy úshin Jumyspen qamtýdyń jol kartasy iske asyrylýda.  

Baǵdarlama aıasynda 77 mlrd teńgeden astam somaǵa 800-den asa ınfraqurylymdyq jobany iske asyrý qarastyrylǵan, 20 myńǵa jýyq jumys orny qurylatyn bolady, onyń ishinde: 18870 ýaqytsha jáne 1150 turaqty jumys orny qurylady. 

Ár joba boıynsha iske asyrýdyń árbir kezeńinde qadamdyq is-áreketter algortımi men monıtorıng tetigi ázirlengen, onyń ishinde konkýrstyq rásimderdi ótkizý, qurylys-montaj júmystarynyń barysy, bıýdjet qarajatyn aı saıyn ıgerý, nysandy paıdalanýǵa berý jáne jumys oryndaryn qurý bar. 

Memlekettik satyp alýlardyń konkýrstyq rásimderi aıaqtaldy, 811 joba boıynsha merdiger uıymdarmen kelisimshart jasaldy, bul nysandarda tıisti jumystar bastaldy. A.j. 14 mamyrdaǵy málimetter boıynsha ınfraqurylymdyq jobalarda  8301 jańa ýaqytsha jumys orny qurylǵan, onyń ishinde jumyspen qamtý ortalyqtarynyń joldamasy boıynsha 4237 ýaqytsha jumys orny qamtylǵan. 

2020 jylǵy 1 mamyrdaǵy málimetter boıynsha jumyspen qamtý organdary arqyly 7068 adam eńbekke ornalastyryldy, onyń ishinde 3324 adam turaqty jumysqa ornalasty. 

2020 jyly oblysta 39 myń jumys ornyn qurý josparlanǵan, onyń ishinde 12 myń turaqty jumys orny qurylady. Bıylǵy 1 mamyrdaǵy málimetter boıynsha oblysta ekonomıkanyń túrli salalarynda barlyǵy 7740 jumys orny quryldy, onyń ishinde 3769 - turaqty jumys orny. 

Bıylǵy 1 mamyrdaǵy málimetter boıynsha jumyspen qamtý ortalyqtaryna tirkelgen jumyssyzdardyń sany 6652 adamdy qurady, olar jyl boıy Jumyspen qamtýdyń jol kartasy aıasynda jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna jáne ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrýǵa tartylatyn bolady. 

Shyǵys Qazaqstan oblystyq bilim basqarmasy naryqta suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha jumyssyz, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan jastardan  2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlik baǵdarlamasy aıasynda tehnıkalyq jáne kásiptik bilimi bar kadrlardy daıarlaý boıynsha josparly jumystar júrgizilýde. 

Tegin jáne kásiptik bilim berýdi iske asyrý úshin jyl saıyn 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlik baǵdarlamasy aıasynda respýblıkalyq bıýdjetten 1730 oryn bólinedi. 

Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim TjKB kadrlaryn daıarlaý boıynsha mamandyqtar tizimine sáıkes Baǵdarlama qatysýshylaryna tegin beriledi. 

2019-2020 oqý jylynda 42 kolledj bazasynda 42 suranysqa ıe mamandyq boıynsha 1730 oryn bólindi. Qazirgi kezde jańa qabyldaý boıynsha 1601 adam oqytylýda. 

2020 jylǵy 1 mamyrdaǵy málimetter boıynsha Baǵdarlama boıynsha  3858 adam oqytylýda. 2 jyl ishinde barlyǵy 687 adam oqýyn aıaqtady, onyń ishinde 565 adam eńbekke ornalastyryldy. 

«Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha 74 jobany iske asyrý josparlanǵan  

2020 jyly barlyq qarjylandyrý kózderi esebinen oblysta jalpy aýmaǵy 535,8 myń m2 bolatyn 118 kóppáterli turǵyn úıdi, 6 433 páter salý josparlanǵan:

 ● memlekettik baǵaly qaǵazdar esebinen 42 nesıege beriletin turǵyn úı, 3 679 páter;

● satyp alý quqyǵynsyz 56 jalǵa beriletin turǵyn úı, 1 184 páter;

● «Ertis» ÁKK» AQ arqyly 8 nesıege beriletin turǵyn úı, 744 páter;

● jeke ınvestısııalar esebinen 12 kommesııalyq turǵyn úı, 826 páter.

Barlyq qarjylandyrý kózderi arqyly turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý boıynsha jyldyq josparly kórsetkish 519,3 myń m2 quraıdy. 

Sonymen qatar, oblysta búgingi tańda jalpy aýmaǵy 929,6 myń m2 bolatyn 11 382 páterdi qamtıtyn 255 turǵyn úıdi salýǵa jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenýde jáne ázirleýge josparlanýda.  

«7-20-25»  ıpotekalyq nesıelendirý baǵdarlama aıasynda bıylǵy 6 mamyrdaǵy málimetter boıynsha oblysta ekinshi deńgeıli bankter 11,8 mlrd teńge somasyna ıpotekalyq turǵyn úı zaımdaryn alýǵa 1 338 ótinim qabyldandy, onyń ishinde 7,4 mlrd teńge somasyna 837 ótinim maquldandy. 

Jalpy, «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 2020 jyly turǵyn úı men ınjenerlik-kommýnıkasııalyq ınfraqurylymdy salýǵa 25,5 mlrd teńge qarastyrylǵan, 74 joba iske asyrylyp, 4396 jumys orny qurylady. 

Sonymen qatar, «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 2%-ben «Baqytty otbasy» baǵdarlamasyn iske asyrý úshin bıyl respýblıkalyq bıýdjetten oblys ákimdigi 228 turǵyn úı zaımyna 2,3 mlrd teńge qarastyrylǵan. 

Memlekettik baǵdarlama aıasynda turǵyn úı qurylysy júrgiziletin aýdandarǵa ınjenerlik-kommýnıkasııalyq ınfraqurylymdy júrgizýge 21 jobany júzege asyrý úshin 8,8 mlrd teńge qarastyrylǵan. Bıylǵy jyldyń I toqsanynyń qorytyndysy boıynsha 1,1 mlrd  teńge aýdaryldy, 984,8 mln teńgesi nemese 87,5% ıgerildi. 690 jumys ornyn qurý josparlanǵan.  

Bıyl Shyǵys Qazaqstan oblysynda 397 shaqyrym jol jóndeledi

О́ńirdegi jol-kólik ınfraqurylymynyń jaı-kúıi azamattardyń ómir súrý sapasyn arttyrý jáne qolaıly jaǵdaılar týdyrý úshin negizgi sharttardyń biri. 

«Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy iske asyryla bastaǵan ýaqyttan beri respýbllıkalyq mańyzy bar joldardy rekonstrýksııalaý boıynsha jumystar qarqyndy júrgizilýde, onyń ishinde uzyndyǵy 407 shaqyrym bolatyn Ortalyq-Shyǵys dáliziniń Omby-Maıqapshaǵaı jolynyń rekonstrýksııasy aıaqtaldy, bıyl Taskesken – Baqty (20 km) jolyn jóndeý jumystary aıaqtalady, jalpy uzyndyǵy 889 shaqyrym bolatyn Qalbataý – Maıqapshaǵaı (415 km) jáne Almaty – О́skemen (454 km) joldary zaım qarajaty esebinen júzege asyrylýda (bıyl). 

Jańa joldar paıdalanýǵa berilgen joq, tek qoldanystaǵy joldardy rekonstrýksııalaý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. 

Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq kúıdegi oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldardyń úlesi 81% quraıdy, jyl qortyndysy boıynsha olardyń kólemin 85%-ǵa deıin jetkizý josparlanǵan. 

Bıyl bul salaǵa  102,8 mlrd teńge ınvestısııa salynady, onyń ishinde 82,3 mlrd teńge — respýblıkalyq mańyzy bar Taldyqorǵan – Qalbataý – О́skemen, Qalbataý – Maıqapshaǵaı joldaryna, 20,5 mlrd teńge — oblystyq, aýdandyq mańyzy bar joldar men eldi mekenderdegi kóshelerge. Oblys boıynsha ortasha jóndeý jumystarymen 397 km jol jáne 83 km kóshe qamtylady. Sonymen qatar Semeı – Qaınar, О́skemen – Altaı – Rahman qaınary, Aıagóz – Tarbaǵataı – Buǵaz tas joldary boıynsha jóndeý jumystary júrgiziledi. 

Qazirgi kezde 10,3 mlrd teńge somasyna О́skemen qalasynyń áýejaıyn jáne  4,7 mlrd teńge somasyna Úrjar aýylyndaǵy áýejaıdy rekonstrýksııalaý jumystary bastaldy. Sonymen qatar, bıyl Kúrshim aýdanyndaǵy Buqtyrma sý qoımasy arqyly kópir salý máselesi sheshiletin bolady.  

Shyǵys Qazaqstan oblysy týrızmdi damytý boıynsha elimizde kósh basynda 

2019 jylǵy resmı statıstıka boıynsha týrısterdiń sany 612 689 adamdy qurady, bul elimiz boıynsha 4-shi oryn. 

2018 jylmen salystyrǵanda týrıster sany 8,4%-ǵa ulǵaıdy. Kirýshiler týrızmi (rezıdentter emes) boıynsha kelýshiler sany ótken jylmen salystyrǵanda 3,1%-ǵa artyp, 29 741 adamdy qurady. 

Ishki týrızm boıynsha kelýshiler sany (rezıdentter) ótken jylmen salystyrǵanda 8,7%-ǵa artty jáne 582 948 adamdy qurady. 

Sońǵy úsh jylda  kelýshiler dınamıkasy birshama artty, máselen 2016 jyldan 2019 jyl aralyǵynda týrıster aǵymy 33%-ǵa artty. 

Búginde oblysta 576 ornalastyrý orny bar, onyń ishinde 10 743 nómir qamtylǵan. 

Shyǵys Qazaqstan oblysy elimiz boıynsha ornalastyrý ornynyń sany jaǵynan jáne onyń bir mezettegi syıymdylyǵy boıynsha kósh basynda ekenin atap ótken jón, ıaǵnı 33 629 tósek-oryndy quraıdy, bul 2018 jylmen salystyrǵanda 5,7%-ǵa artyq. 

Jalpy, oblys boıynsha 2020 jyly jalpy somasy 2 933 mln teńgege 25 týrıstik nysannyń qurylysy bastaldy, olar ornalastyrý oryndary: otelder men demalys úıleri. 

Sonymen qatar 2020 jyly Alakól kóliniń jaǵalaýynda ashyq aspan astyndaǵy sahna men bı alańynyń qurylysy bastaldy. Quny 200 mln teńge turatyn joba «Aq nıet» óńirlik baǵdarlamasy aıasynda qarjylandyryldy. 

Keshende 3000 otyratyn oryndy qamtıtyn alańdy, jazǵy terrasa men balalar alańynyń qurylysyn qamtıdy.    

Sonymen qatar kól jaǵalaýynda «Kerýen Plaza» iri týrıstik kesheniniń qurylysy bastaldy, ol 220 tósek-orynǵa shaqtalǵan, meıramhanasy, jazǵy dámhanasy men basseıni bar. Joba quny — 1,5 mlrd teńge, 2022 jyly iske asyrylady.

Joǵaryda atalǵan jobalardy iske asyrý kól jaǵalaýynda 130 jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. 

Alakólge aparatyn tas joldy abattandyrý 2021 jyly aıaqtalady

2019 jyly sáýir aıynda Shyǵys Qazaqstan oblysyna jumys sapary kezinde el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev týrıstik ınfraqurylymnyń jaı-kúıin synǵa alyp, Úkimetke ákimdiktermen birlesip kýrorttyq aımaq ınfraqurylymyn jaqsartý boıynsha keshendi sharalardy ázirlep, qabyldaýdy tapsyrdy.

«Qazirgi jaǵdaıda týrızm ındýstrııasy ekonomıkalyq ósimniń mańyzdy draıveri ári jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik beredi. Týrızmdi damytý Memlekettik baǵdarlamasy aıasynda jylyna 2 mıllıonnan astam týrıst tarta alatyn Alakól jaǵalaýy, 10 negizgi týrıstik ortalyqtyń qataryna endi. Byltyr kóptegen qazaqstandyqtar Alakólde demalýdy jón kórgen, alaıda,  olarǵa sapasyz qyzmet kórsetilgen. Halyq jergilikti avtomobıl joldarynyń tozyp ketkenine shaǵymdandy. Osyǵan baılanysty, Shyǵys Qazaqstan men Almaty oblystarynyń ákimderine jergilikti joldardy jóndeý, qyzmet kórsetý sapasynyń deńgeıin kóterý máselelerin tez arada sheshýdi tapsyramyn», – dedi Prezıdent. 

Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý boıynsha atqarylyp jatqan jumystar týraly suraqqa jaýap bere otyryp, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimdigi 2017 jyly Alakól kóliniń jaǵalaýyna aparatyn negizgi joldy - Taskesken-Baqty respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldy rekonstrýksııalaý bastalǵany týraly habarlady. 2020 jyly 20 shaqyrym joldy paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Qalǵan ýchaskeler buǵan deıin qaıta jóndelgen. 

Odan soń kólge aparatyn jol Maqanshy – Jalańashkól Barlyq Arasan – Alakól kóli oblystyq mańyzy bar avtomobıl joldary arqyly júzege asyrylady. 

Maqanshy – Jalańashkól avtomobıl joly boıynsha 2011-2016 jyldar aralyǵynda jalpy somasy  2 690,242 mln teńgege barlyq 133 km jolǵa kúrdeli jáne ortasha jóndeý jumystary júrgizildi. 

Maqanshy – Jalańashkól avtomobıl jolynyń jabyny asfaltbeton, qanaǵattandyrarlyq kúıde.  

2014 jyldan 2016 jyl aralyǵynda  «Barlyq Arasan – Alakól kóli» avtomobıl joly arqyly 15,7-23 shaqyrym ýchaskelerine kúrdeli jóndeý júrgizildi. 

Jalańashkól temir jol stansııasynan jol Maqanshy – Jalańashkól oblystyq mańyzy bar avtomobıl jolynyń boıymen ótedi. 

Tabıǵatty qorǵaý sharalary: 6 jylda shyǵaryndy kólemi 10 myń tonnaǵa azaıdy 

О́ńirdiń tabıǵı murasy jáne qarqyndy damýy tehnogendi lastaýshylardyń turaqty týyndaýyna sebep boldy, lastaýshylar negizinen О́skemen qalasynda shoǵyrlanǵan.   

Bul rette, ákimdikte atap ótkendeı, oblys boıynsha sońǵy 6 jylda lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń jalpy kólemi 10 myń tonnaǵa deıin azaıǵan. 

Sońǵy 4 jylda atmosferaǵa shyǵaryndylar kóleminiń stastıtıkalyq kórsetkishteri 130 myń tonnaǵa jýyqty quraıdy. 

О́skemen qalasy boıynsha shyǵaryndylar 7 myń tonnaǵa azaıǵan. 

Lastaýshylardyń negizgi úlesi 2 kásiporynǵa —  «Qazmyrysh» JShS jáne «О́skemen JEO» tıesili. 

Bul rette, «Qazmyrysh» JShS sońǵy 15 jylda shyǵaryndylar 41,7 myń tonnadan asa (70%-ǵa) tómendegen. Jylý energetıkasy nysandary sonymen qatar shyǵaryndylardy azaıtý máselesin sheshý boıynsha jumystardy júrgizýde. 

Sońǵy 5 jylda iri kásiporyndar tabıǵatty qorǵaý sharalaryna 27,2 mlrd teńge ınvestısııa saldy. 

Rıdder metallýrgııa kesheninde «Qazmyrysh» JShS GıdroPolıMet atmosferalyq siltisizdendirý zaýytynyń qurylysy qarastyrylǵan, oryndalý merzimi - 2022 jyl, kútiletin tıimdiligi - kúkirt dıoksıdi shyǵaryndylaryn 7%-ǵa deıin azaıtý.   

«Buqtyrma sement kompanııasy» JShS 2020 jyly 500 mln teńge somasyna qubyrtútik fıltrin ornatýmen aınalmaly peshterdiń qos tońazytqyshtarynyń tozań tutqysh qondyrǵysyn rekonstrýksııalaý josparlanǵan, shań shyǵaryndylaryn azaıtýdan kútiletin tıimdiligi  — 456 tonnaǵa deıin.

2019 jyly 8 qarashada «Qazmyrysh» JShS Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen tabıǵı ortaǵa júktemeni 20%-ǵa deıin azaıtý úshin ozyq tehnologııalardy engizý salasyndaǵy ózara yntymaqtastyq týraly memorandým jasasty (2025 jylǵa deıin).  

Aldaǵy 3 jylda birinshi sanattaǵy 4 kásiporynda  (О́skemen metallýrgııa kesheni, Úlbi metallýrgııa zaýyty, О́skemen tıtan-magnıı kombınaty, О́skemen JEO) shyǵaryndylarǵa monıtorıng júrgizýdiń avtomattandyrylǵan júıesin engizý josparlanǵan, onyń málimetteri ókiletti organǵa beriletin bolady. 

О́skemen qalasynyń Altaı taýlarynyń baýraıynda ornalasqanyn atap ótken jón, ıaǵnı, jelsiz tymyq nemese jeldiń jyldamdyǵy az bolatyn erekshe meteorologııalyq jaǵdaılardy bildiredi,  bul atmosferanyń jer betindegi qabatynda zııandy emıssııalardyń jınaqtalýyna, odan soń kún radıasııasynyń áserinen fıtohımııalyq tútinniń túzilýine yqpal etken. 

Osyǵan baılanysty, ekologııalyq qyzmetter qolaısyz meteorologııalyq jaǵdaılar oryn alǵan kezeńderde zııandy emıssııalardy azaıtý boıynsha kásiporyndardyń is-sharalar josparyn júzege asyrýǵa erekshe kóńil bóledi. 

QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda aıtylǵan tapsyrmalaryn oryndaý úshin ekologııalyq monıtorıng júıesi uıymdastyryldy (Qazgıdromet beketterine qosymsha), turǵyndar úshin ekologııalyq aqparatty kedergisiz onlaın alýy úshin jaǵdaılar jasaldy.  

Úzdiksiz onlaın-monıtorıng zııandy zattardyń shekten tys shoǵyrlanýy faktilerine shuǵyl ún qatýǵa múmkindik beredi. 

Qazaqstannyń «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý tujyrymdamasynyń negizgi baǵyttaryn eskerýmen, qorshaǵan orta sapasynyń normatıvterine kezeń-kezeńmen qol jetkizý maqsatynda oblys ákimdigi 2020-2024 jyldarǵa arnalǵan ShQO qorshaǵan orta sapasynyń nysanaly kórsetkishteri ázirlendi, onda JEO úshin ekinshi býyndaǵy emýlgatorlary aýystyrylatyn zamanaýı kúl tutqysh qurylǵylardy engizý, О́skemen qalasyndaǵy avtokólikti gaz otynyna aýystyrý, qalanyń kólik shemasyn ońtaılandyrý, 2020-2030 jj. kezeń-kezeńmen qaladaǵy jekemenshik sektordaǵy turǵyn úı alaptaryn gazben jylytýǵa kóshirý, kúldiligi men quramyndaǵy kúkirtti qosymsha azaıtý maqsatynda  «Qarajyra» ken ornynda kómirdi baıytý tehnologııasyn engizý qarastyrylady.    

Qazaqstan  Respýblıkasy Prezıdenti Q. Toqaevtyń Shyǵys Qazaqstan oblysyna jumys sapary barysynda berilgen tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda oblystyq Tabıǵı resýrstar basqarmasy Ekologııa departamentimen birlesip 2020-2024 jyldarǵa arnalǵan Shyǵys Qazaqstan oblysynyń qorshaǵan ortasyn saýyqtyrý boıynsha keshendi is-sharalar josparyn ázirledi, ol bıýdjet jáne kásiporyndardyń óz qarajaty esebinen 29 mlrd teńgege qarjylandyrylady. 

Keshendi jospardy iske asyrý О́skemen jáne Rıdder qalalarynda atmosferalyq aýanyń lastaný deńgeıin edáýir azaıtyp, qorshaǵan orta sapasynyń nysanaly kórsetkishterine qol jetkizýge múmkindik beredi.  

Qazirgi kezde Ekologııa departamenti О́skemen qalasyndaǵy kásiporyndardyń qolaısyz meteorologııalyq jaǵdaı rejımin saqtaýyna baqylaýdy kúsheıtti. 

Kóshe jol jelisin jetildirýge jáne rekonstrýksııalaýǵa, kópirler men ótkelder salýǵa asa kóp kóńil bólinýde. О́skemen qalasynda joldardy keńeıtý boıynsha jumystar atqaryldy. Osylaısha, aýa aınalymynyń tabıǵı arnalary túziledi. 

Eldi mekenderdiń aınalasynda jasyl beldeýler jasalýda. «Jas О́rken» óńirlik baǵdarlamasy qabyldanyp, sátti iske asyryldy, 170,3 myń aǵash (О́skemen qalasynda 15,5 myń kóshet) otyrǵyzyldy. Kógaldandyrý kelesi jyly da jalǵasady. 

Oblystaǵy barlyq mektepter zamanaýı jabdyqtarmen qamtylǵan

Táýelsizdik jyldary oblysta 167 bilim berý nysany salyndy, onyń ishinde 37 845 oryndyq 143 mektep, 5 390 orynǵa shaqtalǵan 24 balabaqsha.

Oblysta apatty mektepter men úsh aýysymda oqytatyn mektepter joıyldy. Mektepterde oryn tapshylyǵyn qysqartý jumystary áli de júrgizilip jatyr. Osy jyly jańa oqý jylynyń basynda Abaı aýdany Qaraýyl aýylynda 300 orynǵa arnalǵan jańa mekteptiń qurylysy aıaqtalady.

Oblys boıynsha oryn tapshylyǵyn qysqartý úshin 2021-2025 jyldary 5200 oryndyq 6 mektep salý josparlanýda.

Elbasynyń 2018 jylǵy 5 naýryzdaǵy Joldaýynda berilgen tapsyrmasyna sáıkes 2018-2019 jyldary oblys boıynsha 1 263 orynǵa 5 jańa stýdenttik jataqhana ashyldy, onyń ishinde:

● 3 — memlekettik JOO-lar men kolledjderde 1 052 orynǵa;

● 2 — jeke JOO-lar men kolledjderde 211 orynǵa.

2020-2022 jyldary stýdentterdiń ómir súrý jaǵdaıyn jaqsartý úshin memlekettik joǵary oqý oryndary men kolledjder úshin 2 848 orynǵa 7 jataqhana, onyń ishinde 1540 orynǵa 2 JOO úshin jáne 1308 orynǵa 5 kolledj úshin salynatyn bolady.

Onyń ishinde 288 orynǵa arnalǵan Semeı q.  kolledjine arnalǵan bir jataqhana osy jyldyń sońyna deıin paıdalanýǵa beriledi.

Oblys ákiminiń bastamasymen 2018-2019 jyldary «Rýhanı jańǵyrý» prezıdenttik baǵdarlamasy aıasynda «Paryz» qorynyń qoldaýymen oblys boıynsha «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» DBBU standarttary boıynsha oblys mektepterin jaraqtandyrýǵa baǵyttalǵan «Meniń mektebim» jobasy júzege asyryldy.

Eki jyl ishinde oblystyń barlyq 648 mektebi zamanaýı jabdyqtarmen, onyń ishinde:

● 2018 jyly demeýshilik qarajat esebinen 277 tolyq jıyntyqty orta mektep 476 jańa modıfıkasııaly kabınettermen jaraqtandyryldy;

● 2019 jyly oblystyq bıýdjet qarajaty esebinen oblystyń 371 shaǵyn jınaqty mektebinde 371 AT-synyby ashyldy.

Oblystyń bilim berý júıesinde aqparattyq-kommýnıkasııalyq ınfraqurylymdy jańǵyrtýdy, Wi-Fi, sıfrlyq bilim berý mazmunyn engizýdi, memlekettik qyzmetterdi avtomattandyrýdy, AT-mamandaryn daıarlaýdy qamtıtyn sıfrlyq tehnologııalardy paıdalaný esebinen bilim berý prosesin jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar is-sharalar iske asyrylyp jatyr.

Mektepke deıingi balalar uıymdaryna kezektilik máselesin sheshý, kezektilikti qalyptastyrý jáne jumys isteý prosesin avtomattandyrý jáne barlyq 340 mektepke deıingi bilim berý uıymdaryna joldama berý úshin kezektilikti avtomatty túrde bólý jáne balabaqshalarǵa joldama berý júıesi engizildi. 2019 jyly osy platformanyń kómegimen 25 myńnan astam joldama berildi.

«Bastaýysh, negizgi orta, jalpy orta bilim berýdiń jalpy bilim beretin baǵdarlamalary boıynsha oqytý úshin vedomstvolyq baǵynystylyǵyna qaramastan bilim berý uıymdaryna qujattardy qabyldaý jáne oqýǵa qabyldaý» memlekettik qyzmeti avtomattandyryldy. 2019 jyly 1 maýsym men 30 tamyz aralyǵynda atalǵan júıeniń kómegimen 21 372 birinshi synyp oqýshysy mektepke qabyldandy.

Barlyq 648 orta bilim berý mekemesi «Kundelik.kz» biryńǵaı aqparattyq júıesine qosylǵan, bul mektepterdiń jalpy sanynyń 100% quraıdy. Júıege 25 422 muǵalim, 191 422 oqýshy jáne 151 987 ata-ana tirkelgen.

Oblysta 648 mektep 4 Mbıt/s jáne odan joǵary jyldamdyqty ınternet jelisine qosylǵan. Bul maqsatqa qalalar men aýdandardyń jergilikti bıýdjetinen 650,3 mln teńge bólindi.

Jalpy bilim beretin mektepter men memlekettik balabaqshalardyń 100%-y beınebaqylaý júıesimen qamtamasyz etilgen. Sonymen qatar 2019 jyly О́skemen qalasynda bilim berý uıymdaryndaǵy beınekameralar Vedomstvoaralyq biryńǵaı sıtýasııalyq ortalyqqa shyǵaryldy.

Oblysta bilim berý uıymdarynyń 100%-y kompıýterlengen. Iske asyrylǵan «Meniń mektebim» baǵdarlamasy mektepterdiń kompıýterlermen jáne ınteraktıvti paneldermen qamtamasyz etilý kórsetkishin jaqsartýǵa múmkindik berdi. Kompıýter tehnıkasynyń jalpy sany 33 131 birlikti quraıdy. Oqýshylar sany 1 kompıýterge 6-ǵa deıin tómendedi.

Mektepterdi jabdyqtaý, AT-synyptaryn ashý, pedagogtardyń biliktiligin arttyrý balalardyń AT-baǵyttary boıynsha bilim deńgeıin arttyrýǵa múmkindik berdi.

Jyl saıyn oblystyq AT-forýmdar, festıvaldar, hakatondar ótkiziledi, onda oqýshylar, kolledjder men JOO stýdentteri ǵylymı-tehnologııalyq jáne AT salasyndaǵy óz jobalaryn kórsetedi.

Bıylǵy aqpan aıynda AT-quzyrettiligi boıynsha chempıonattar men AT-festıvaldardyń aýdandyq (qalalyq) kezeńderi ótkizildi: bazalyq baǵdarlamalaý jáne Arduino, 3D modeldeý jáne robotty tehnıkadaǵy qurylǵylardy baǵdarlamalaý.

«Sıfrlyq Shyǵys-2019» oblystyq AT-forýmy aıasynda ár túrli qyzmet salalaryn avtomattandyrýǵa baǵyttalǵan oqýshylardyń 15 AT-jobasy odan ári iske asyrý úshin oblys ákiminiń granttaryna ıe boldy.

Start Up-jobalardy damytý úshin «Jastar Time» ınnovasııalyq ortalyǵy ashyldy, onda 2D/3D grafıka, baǵdarlamalaý, beınefılmder jasaý, bıznes jáne kásipkerlik negizderi boıynsha oqýshylar oqytylady. Ortalyq AT salasynda tájirıbemen jáne ıdeıalarmen almasýǵa arnalǵan kásibı baǵdar berý jáne iskerlik alań qyzmetin atqarady.

Oqý kýrsyn D. Serikbaev atyndaǵy ShQMTÝjetekshi ǵalymdary daıyndap, júrgizedi. Baǵdarlama mekteptegi baǵdarlamany qaıtalamaıdy jáne praktıkalyq mindetterdi sheshýge baǵyttalǵan. Ortalyqqa qabyldaný úshin oqýshylar portfolıo usynady jáne matematıka, logıka jáne aǵylshyn tili boıynsha test tapsyrady. Kýrs qorytyndysy boıynsha balalar ázirlegen AT-jobalaryn sarapshylar aldynda kórsetedi, olar óz kezeginde jobany jaqsartý jáne ony odan ári qoldaný boıynsha usynystar beredi.

Búgingi tańda barlyq mektepter «Bilimland» ınternet-resýrsyna qosylǵan, onda QR BǴM saraptamasynan ótken jáne jańartylǵan bilim berý mazmunynyń baǵdarlamasyn qamtıtyn 10 000-ǵa jýyq ınteraktıvti sabaqtar, vırtýaldy zerthanalar, beınefılmder men aýdıofaıldar bar.

Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesiniń oqý oryndarynyń aqparattyq qoǵamǵa kóshýin qamtamasyz etetin jaǵdaılar jasaý maqsatynda bilim berý júıesinde «E-College» jobasy iske asyrylýda. Bul joba qaǵaz qujat aınalymynyń kólemin qysqartýǵa, sondaı-aq tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdaryn basqarýdyń tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik berdi. Avtomattandyrylǵan júıe barlyq memlekettik kolledjderde (100%) engizildi.

Bilim berý júıesin sıfrlandyrý jumysy áli de júrgizilip jatyr.

Densaýlyq saqtaý nysandarynyń 95%-ynda ınternet qosylǵan

Shyǵys Qazaqstan oblysynda medısınalyq qyzmet kórsetý sapasy únemi jaqsartylyp turady, buǵan medısına kadrlarynyń bilim deńgeıin arttyrý jolymen qol jetkiziledi. Ol úshin medısına qyzmetkerlerin oqytýdyń úsh deńgeıli baǵdarlamasy engizildi. Búgingi tańda 5 511 maman biliktiligin arttyrdy, ol úshin 3,4 mlrd teńge bólindi, onyń ishinde:

  • Semeı qalasynyń medısınalyq ýnıversıteti jáne respýblıkalyq ǴZI bazasynda 3 700 brinshi býyn dárigeri;
  • 1 535 dáriger qazaqstandyq jáne halyqaralyq mamandardy tartý arqyly 91 sheterlik synybyna qatysty;
  • 276 maman Ulybrıtanııa, Germanııa, Japonııa, Italııa, Polsha, Lıtva jáne Izraıl klınıkalarynda oqýdan ótti.

2020 jyly Izraıl men Túrkııa klınıkalarynda 46 mamandy oqytý, sondaı-aq qazaqstandyq jáne halyqaralyq mamandardy tartý arqyly jalpy somasy 567,8 myń teńgege sheterlik synyptaryn ótkizý josparlanýda.

Shyǵys Qazaqstan oblysynda tegin medısınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin usynatyn 117 derbes memlekettik jáne jeke uıymdar jumys isteıdi. Olardyń quramyna 543 bólimshe kiredi.

Negizgi 117 medısınalyq uıym túrli jolmen (spýtnıktik baılanys, uıaly baılanys, talshyqty-optıkalyq taratý jelisi) ınternet jelisine 100% qosylǵan.

ShQO bas medısınalyq uıymdarynyń quramyna kiretin 543 bólimshe ınternet jelisine qosylǵan:

1. dárigerlik ambýlatorııalar ınternet jelisine 100% qosylǵan;

2. feldsherlik-akýsherlik pýnktter ınternet jelisine 100% qosylǵan;

3. 313 medısınalyq pýnkttiń 278-i ınternet jelisine qosylǵan, bul 89% quraıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Esilde 45 otbasy baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 09:10

«Qazarhıv» basqarmasy qajet

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Kaka «Qaıratpen» birge

Sport • Búgin, 08:04

Mamyq-maýsym

Rýhanııat • Búgin, 07:57

Zańdy qaıta qaraý kerek

Saıasat • Búgin, 07:48

Mańyzdy sheshim

Pikir • Búgin, 07:43

Úńgir (úshtaǵan)

Ádebıet • Búgin, 07:17

«Oqyǵan azamattyń» derti...

Ádebıet • Búgin, 07:15

Zulmattyń zardaby aýyr tıdi

Tarıh • Búgin, 07:10

Tarıhtyń taǵylymyna taǵzym

Tarıh • Búgin, 07:07

Endi sol zulmattar qaıtalanbasyn!

Pikir • Búgin, 07:00

Tramp býnkerge tyǵyldy

Álem • Búgin, 06:57

Temirtaýda qazaq baspasózi joq

Qoǵam • Búgin, 06:54

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Rýhanııat • Búgin, 06:50

Syrdaǵy egin sýsyz qalýy múmkin

Ekologııa • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar