Aımaqtar • 18 Mamyr, 2020

Aqmolalyq dıqandar egistik alqapta

13 retkórsetildi

Kóktemgi egis naýqany aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleri  úshin syn sáti. Bıyl Aqmola oblysynda 4 mln 900 myń gektar alqapqa dán sińiriledi.

Aýyl sharýashylyǵy ekonomıkanyń draıverine aınalýy tıis. Saladaǵy eńbek ónimdiligi eki jarym ese artylsyn degen meje belgilendi. Bul jańa tehnologııalar, ǵylymı jáne kásibı mamandar, ozyq tehnıka men mańdaı terdiń toǵysýynan keletin jeńis. Endeshe, bul naýqan  burynǵydan ózgerek.

Álemdi jaılaǵan pandemııa saldarynan ádette erte qımyldaıtyn  dıqandardyń tosyrqap qalǵany ras.  Astyq eksporttaýshylardyń ondyǵynan oıyp turyp oryn alǵan, orta eseppen jylyna 20 mln. tonna altyn dándi qambaǵa quıatyn qazaq eli úshin bul strategııalyq mańyzy bar másele edi. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sharýalardy qoldaýǵa baǵyttalǵan sheshim shyǵaryp, dıqandarǵa dem berdi.

Shuǵyl qoldaýǵa bólingen qarjynyń basym bóligi tuqym sharýashylyǵyna jumsalmaq. Aqmolalyqtar sońǵy 30-40 jyl boıy bıdaı seýip keledi. Bıdaı bolǵanda da, 2,3 reprodýksııaly, tómen surypty tuqym. Bul topyraqtyń jutańdaýyna ákeledi. Kóktemde seýip, kúzde orýmen shektelgen sharýanyń ónim sapasy da kóńil kónshitpesi belgili.

– Úkimetten bólingen 70 mlrd teńge qarjynyń 20 mıllıardyn bizdiń oblys sharýalary ıgerýde. Budan bólek, tuqym máselesinde «Azyq túlik kelisim shart korporasııasymen» bir jarym myń tonna tuqym sharýalarǵa berilip jatyr,–deıdi Aqmola oblysy ákiminiń orynbasary Ǵalymjan Ábdihalyqov. 

2019 jyldyń kúzi qýańshylyqqa ulasyp, dıqan kóńili kúpti bolǵan sátte aqmolalyqtar gektaryna 11 sentner jınap, mejelengen 5 mln tonna astyqty túgendedi. Bul jetistik tuqymdy durys tańdaýdyń nátıjesi. Tyń ıgerý jyldarynan beri qazaqstandyq sharýalardyń mańdaıy tasqa tirelgen bir tusy osy tuqym seleksııasy edi. Máseleniń sheshimi retinde Baraev atyndaǵy ınstıtýt qurylyp, jýyq arada jańa sorttar shyǵaryldy. Al qazir, maman tapshy, sharýashylyq ekpini kenjelegen.

– Biz 20-30 jyldaı artta qalyp qoıdyq. Batys elderi tehnıkany daıyndap, tehnologııany damytyp, astyqtyń tuqymyn, sapasyn arttyryp bizden ozyp ketti. Bir tehnıkamen 5 operasııa oryndalady. Jerdi jyrtyp, dán seýip, tyńaıtqysh seýip, gerbesıdpen óńdep, jerdi tegistep shyǵady. Qazir sharýalar osy tehnıkany satyp alyp, qazirgi jetistikterge jetip otyr,–deıdi aýyl sharýashylyǵy salasynyń ardageri Altaı Nurǵasymov.

Sóz aýanyn jer óńdeýge oıystyrsaq. Qazirgi tańda sharýalar hımııalyq tyńaıtqyshtardan aıanyp qalmaıdy. Fosfor, azot pen kalıı astyqty alqapqa aýadaı qajet. Dese de, munyń ózinde qapy qalyp jatqan tus kóp. «Jer tiri adam tárizdi. Ony túsine bilý kerek» depti ǵalym Baraev. Tehnologııa qaryshtaǵan zamanda jerdiń jaıyn ǵaryshtan baqylaý tıimdi. Jańashyl sharýalar ár qadaý jerge qansha mıneral jumsaýdy, onyń shyǵymyn, ónimdiligin sandyq tehnologııalar arqyly baqylaıdy.   

– Biz ár 25 gektardan tereńdigi 50 sm-ge deıin topyraq úlgisin alyp, zerthanaǵa jóneltemiz. Osy derekter negizinde sharýaǵa ǵylymı usynys kartasy beriledi. Málimetter respýblıkalyq «Qoldaý» derekter bazasyna engiziledi. Osylaısha dıqan qaı alqapqa qansha fosfor kerek nemese qaı jerge áldebir tyńaıtqyshty qoldanýǵa bolmaıtyny týraly aqparat alady,–deıdi «kazagrolab» zerthanasynyń dırektory Ádilbek Ǵazızov,– shamadan tys kúkirt, kalsıı qoldansaq, egin bir jerde shyǵady, ekinshi bir aýmaqta múldem óspeı qalady. Al, aıtalyq fosfor jetispese, ózge tyńaıtqyshqa jumsaǵan aqshańyz jelge ushty deı berińiz. Onyń ústine topyraq qunarynan aıyrylady, memleket bólgen qarjy maqsatsyz jumsalady.

Bul múmkindikke kóz juma qaraǵan dıhan qarjysyn jelge shashyp júr deıdi núkteli jer ıgerý mamandary. Jalpy oblysta 10 mln 802 myń gektar aýyl sharýashylyǵy jerleri bar. Onyń  5 mln 902 myń gektary jaıylym. Egistik alqaby – 4 mln 900 myń gektar. Bıyl oblys aýmaǵynda 147 myń gektar egistik alqap aınalymǵa engizildi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 4,3 prosentke artyq. Egistiktiń 91 prosentin bıdaı men astyq tuqymdastary quraıdy. Bul 4 mln 438 myń gektar. Odan bólek 254 myń gektarǵa maıly daqyldar, 20 myń gektarǵa kartop pen kókónis egiledi.

Oblysta tıimdi paıdalanylmaǵan 234 myń gektar jyrtyndy jer qalyp otyr. Qýraı basqan, tasty, qyratty, topyraǵy sazdaýyt, ball-bonıteti ortashadan tómen myna alqap bank kepildiginde qala berer me edi, kásipkerdiń jańashyl kózqarasy bolmasa. Borıs Kozlov Zerendiniń Qazaqstan aýylynda bos qalǵan 4 myń gektar alqabyn ǵylymı tájirıbe alańyna aınaldyrǵan dersiz. «Bereket-2050» seriktestigi uzaqmerzimdi strategııamen is josparlaǵan. Araǵa 4 jyl salyp, tanap basy  oblystyń tájirıbeli sharýalary berekeli egistikke aınaldy.

– Alǵashqyda ózge dıhandar aýyl sharýashylyǵy táýekeli óte joǵary sala dep, qaıta-qaıta eskertýmen boldy. Biraq, men,  kásipker retinde aldymen ekonomıkalyq taldaý jasadym. Memleket sharýanyń barlyq bastamasyn qoldaıdy. Gerbısıdke 50 prosent, mıneraldy tyńaıtqyshtarǵa 50 prosent, kóktemde jeńildetilgen nesıe beriledi. Janar maı baǵasy arzandatylǵan, salyq jeńildetilgen. Árıne, mundaı tıimdi múmkindikti bos jiberýge bolmaıdy. Qazir men esh ókinbeımin, kerisinshe. osy salaǵa kelgenimen baqyttymyn,–deıdi «Bereket-2050» seriktestiginiń quryltaıshysy Borıs Kozlov,–memleket bólgen qoldaýdy biz jerdi tyńaıtýǵa jumsadyq. Sharýashylyq tolyǵymen sandyq tehnologııalarǵa kóshken. Jyl boıy barlyq jer óńdeý tehnologııalaryn atqaramyz. Byltyr, orta esepen 280 mln teńgeni jer óńdeýge jumsadyq. Al túsken paıdasy árıne, barlyq qarjymyzdy aqtap otyr.  

Byltyr Qostanaıda qýańshylyq boldy, Soltústik Qazaqstanda da astyq shyǵym kóńil kónshitpedi. Aqmolalyqtar gektaryna 11 sentnerdi áýpirimdep mejelegende, «Bereket-2050» ár gektardan 22 sentnerden astyq jınap, agroǵylymǵa den qoıǵan áldeqaıda berekeli bolaryn dáleldedi.  

Máseleniń kúrmeýi memleket bólgen sýbsıdııanyń maqsatty jumsalmaýynan. 70 jasynda jerden tamyr úzbegen kánigi agronom Iаkov Tımofeevıch osylaı deıdi. Tuqymǵa, tyńaıtqyshqa, jańa tehnıkaǵa dep bergen qarjyny baz bireýler júıtkigen djıpke jumsap máz.   Bıyl Aqmola oblysy agrarıılerin sýbsıdııalaýǵa qazynadan 37 mlrd teńge bólindi. Al, agroǵylym jańa meje belgileýde. Qazir, ekologııalyq taza, tabıǵı tyńaıtqyshpen kóktegen astyqqa suranys joǵary. Osy maqsatta «Bereket-2050» mal sharýashylyǵyn qatar óristetip, avtopılot, dron, eýropalyq standartqa bet burǵan. Sóz retine qaraı aıtalyq. Sharýalar 9 túrli daqyl ósiredi. Mundaǵy maqsat ósimdik mádenıetin almastyrý arqyly jerdiń qunaryn arttyrý, maıly daqyldardyń yrysynan oljalaý.  

– Biz mezgilaralyq maýsymda glıfosatty óńdeý júrgizdik. О́simdik túrlerin daqyl erekshelikterine qaraı almastyryp otyramyz. Alǵashqy jyly tek zyǵyr ektik, keıingi jyly zyǵyr, arpa, bıdaı ektik. Úshinshi jyly soıa, raps alqaptary qosyldy. Bıyl burshaq pen kúnbaǵys ósirýdi qolǵa aldyq,–deıdi «Bereket-2050» seriktestiginiń dırektory Iаkov Savchenko.

14 myńnan astam traktor, 16 myń astyq sebý kesheni, 1,2 myń ónimdiligi joǵary sheteldik tehnıka alqapqa túren saldy. Egiske 74 myń tonna janarmaı qajet. Memleket janarmaıdy da, jańa tehnıkany da sýbsıdııalaıdy. Isim órge bassyn degen sharýaǵa jeńildetilgen  nesıe usynylyp otyr. Bıylǵy qysta qar qalyń tústi, ıaǵnı, ylǵal mol. Kúnniń erte jylynǵany da sharýanyń asyǵyn alshysynan keltirip tur.  Alaıda, álem aýa raıyna emes, agroǵylymǵa senedi. Bul úrdisti túısingen, jańalyqty iske jarata bilgen  dıqannyń tókken teri aqtalary anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Qostanaı oblysynda joldar jóndeledi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Elbasy Baýyrjan Baıbekti qabyldady

Elbasy • Búgin, 17:57

Qazalyda 42 joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 17:47

300 baspaǵa sýbsıdııa beriledi

Aımaqtar • Búgin, 17:37

«Baıqońyr» ǵarysh keshenine - 65 jyl

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Qazaqstandyq ásker qatary tolyqty

Aımaqtar • Búgin, 16:57

Búgin «Tarzannyń» týǵan kúni

Sport • Búgin, 16:29

Aptap ystyqta qalaı qorǵanamyz?

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Balalar arasynda baıqaý uıymdastyryldy

Aımaqtar • Búgin, 13:27

Úsh oblysta egis jumystary aıaqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

«Baqytty balalyq» onlaın konserti ótti

Aımaqtar • Búgin, 12:20

Qaraǵandy oblysynda 24 adam KVI juqtyrdy

Aımaqtar • Búgin, 12:13

Qazaqstanda jol sapasy qashan jaqsarady?

Qazaqstan • Búgin, 12:00

Uqsas jańalyqtar