Rýhanııat • 19 Mamyr, 2020

«Er qarýy - bes qarý» onlaın-kórmesi ótti

24 retkórsetildi

Keshe Halyqaralyq mýzeıler kúnine oraı «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı–mádenı qoryq–mýzeıinde «Er qarýy - bes qarý» taqyrybynda onlaın-kórme ótti.

Onlaın-kórmeniń maqsaty - san ǵasyrlar boıy metall óndirý isin damytyp, olardyń jedel tehnologııalyq ilgerileýine jol ashqan ata-babamyzdyń erekshe óneri men dala órkenıetin nasıhattaý.

Ulan-ǵaıyr jeri men eliniń birtutastyǵyn qorǵap, bostandyǵyn saqtap qalýda qazaq halqy astyndaǵy atyna, bileginiń kúshine, júreginiń túgine, boıyndaǵy bes qarýyna sengen.  «Er qarýy – bes qarýdy» ózindik jumsaý tásilimen erekshelep san túrge bólgen.

Osyǵan oraı, kórme ekspozısııasy da jyldar boıy mýzeı qorynda saqtalǵan arheologııalyq qazbalardan tabylǵan  jádigerler  men   qazaq  halqynyń turmys-tirshilikterinde  paıdalanǵan qarý túrleri kesý, shabý, túıreý, soǵý, atý  ónerlerin qamtıtyn bes bólimge toptastyrylǵan.

Birinshi bólimge kesý qarýlary - qylysh, semser, sapy qoıyldy. B.z.d. VII ǵ.-b.z. III ǵǵ. ómir súrgen saq, sarmat taıpalary qysqa «akınak» dep ataǵan semserlermen eki júzdi, ushy ótkir qysqa sapty qarý qanjar túrlerin qoldandy. Keıin VI-VII ǵasyrlarda  birte–birte shabýyldaýǵa yńǵaıly qylysh paıda boldy. Qazaq qylyshtary: aldaspan, narkesken zulpyqar, qaıqy qylysh taǵy da basqa bolyp bólinedi.

Ekinshi bólimge shabý qarýlary - balta, aıbalta, shaqan ornalastyryldy. B.z.b.  V myń jyldyq neolıt dáýirinde tas quraldardy barynsha paıdalanǵan dáýir boldy. Qıyn óńdeletin tastardy birte-birte turmysqa paıdalaný arqyly shabý   qarýlarynyń alǵashqy úlgileri tas baltalar, ketpender men kelsaptar jasala bastaǵan. Qazaq  halqy shabý quraldaryn shaqan, jaýyngerlik balta, aıbalta, jartylaı aıbalta dep tórt túrge jiktep jaýdy jarý, shabý arqyly zaqym keltiretin soǵys quraldaryna jatqyzǵan.

Úshinshi bólimge túıreý qarýlary - naıza, súńgi qoıyldy. Naıza – ushy istik, metaldan istelgen uzyn aǵash saby bar, qadalǵysh nemese laqtyrmaly soǵys qarýy. Naıza laqtyrý paleolıt dáýiriniń sońǵy kezeńinde paıda boldy.   Alǵashqyda ushy ushtalǵan taıaqtan jasaldy. Bertin kele uzyndyǵy 1,5 – 5 metrge deıin jetetin aǵash sapqa tastan nemese súıekten (tas ǵasyr) metaldan (qola dáýirden bastap) úshkir ush ornatylǵan túrleri shyqty. Sol zamannan beri álem halyqtarynyń kópshiligi naızany soǵys jáne ań aýlaý kezinde qoldandy. Qazaq batyrlary men jaýyngerleri de naızamen qarýlandy,  oǵan  qosa túıreý qarýlary  retinde súńgini jáne jydany alys-jaqyndyǵyna baılanysty kóbirek paıdalanǵan.

Tórtinshi bólimge soǵý qarýlary shoqpar, gúrzi jatqyzyldy. Shoqpar men soıyldyń alǵashqy túrleri sonaý neolıt zamanynda paıda bolǵan. Áýelde aǵashtan, keıin tas men metaldan jasaldy. Soıyl - kóbine shyǵys halyqtaryna tán dúnıe. Ejelgi eýropalyq mádenıette mundaı qarý óte sırek qoldanylǵan. Máselen, bul qarýdy  b.z. II ǵasyrlarynda tek rım áskeri ǵana  qoldanǵan. Tek XVIII ǵasyrdan bastap qana soıyl túrleri eýropalyq qarý-jaraq qataryna engizile bastaǵan. Keıin tipten bılik pen abyroıdyń sımvolyna aınala bastaıdy. Onyń bas jaǵy temirmen qaptalady, keıbir túri úlken shegelermen qadaýlandy. «Mundaı aǵash soıyl túrlerin atam qazaq shomaq dep ataǵan.

Besinshi bólim atý qarýlaryna  - sadaq, jebe, oqtar jatqyzyldy.  Sadaq - ejelgi zamandardaǵy ańdy alystan jaıratatyn eń kóne ári kóp taralǵan qarý túrleriniń biri. Sadaqtyń tarıhy sonaý mezolıt dáýirinen bastalyp HH ǵasyrǵa deıin dúnıe júziniń barlyq halyqtary paıdalanǵan. Túrkistan mańyndaǵy  Sıdaq ata, Qaratóbe, Júınek  dep  atalatyn  qala  oryndaryndaǵy  qazbalardan  jebe túrleri kóptep tabylǵan. Mýzeı qorynda jebe ushtarynyń qoladan,  súıekten jasalǵan  túrleri  bar.  Olardyń ishinde qola dáýiriniń orta kezeńine jatatyn kremnıı dep atalatyn tastan jasalǵan b.z.d.  HVI-HII ǵǵ. tán  jebelermen birge VII-VIII ǵǵ. túrkiler kezeńine tán  jebeler de bar. Mundaı jebelerdi II myńjyldyqtyń bas jaǵynda kóshpeli  halyqtar kóptep qoldanǵan. Osy bólimge  atý quraldary retinde qamal qorshaýlaryn buzýǵa arnalǵan tas  atqysh oqtar da qoıyldy.

Ejelgi zaman men orta ǵasyrlarda shıratylǵan talshyqtyń (sińirden, bylǵarydan, taǵy basqa materıaldan jasalǵan) serpimdilik kúshi arqyly jumys isteıtin laqtyrǵysh quraldary  paıdalanyldy. Ortalyq   Azııada  tas atqysh quraldar orta ǵasyrlardan bastap qana qoldanyla bastaǵan. Bul  quraldarǵa túri jaǵynan da, prınsıpi jaǵynan da jaqyny - «Nevrobalısta». Qatty  shıratylǵan qalyń arqannyń serpý kúshin paıdalanyp jumys isteıtin quraldy Buhara hany Abdolla II-shi Saýrandy qorshaǵan kezde paıdalanǵany tarıhı derekterden belgili.

 

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Búgin, 20:36

«Adal bilim» jobalyq keńsesi quryldy

Qazaqstan • Búgin, 19:47

Baspanaly bolý múmkindikteri aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Alakól jaǵalaýy abattandyrylyp jatyr 

Aımaqtar • Búgin, 17:44

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Uqsas jańalyqtar