Qazaqstan • 19 Mamyr, 2020

Ashat Aımaǵambetov: Pandemııa jaǵdaıyndaǵy Qazaqstannyń bilim berý júıesi

1325 retkórsetildi

Keńinen beleń alǵan pandemııa búkil álemniń bilim berý júıesi úshin aýyr synaqqa aınaldy. Balalardyń mektep qabyrǵasynda dástúrli formatta bilim alýy múmkin bolmaı qaldy. Adamzat mundaı jahandyq problemamen alǵash ret betpe-bet kezdesip otyr.

Halyqaralyq tájirıbe zerdelendi. IýNESKO-nyń málimetine sáıkes 191 el mektepterin ulttyq deńgeıde japty. Reseı, AQSh, Kanada, Aýstralııa, Japonııa men Danııada mektepter aımaqtaǵy jaǵdaıǵa baılanysty jumysyn toqtatty.

Álem boıynsha oqytýdyń balama túrleri oılastyryldy. Qashyqtan bilim berý úshin sabaqtardy telearnalar arqyly translıasııalaý, vıdeosabaqtardy arnaıy platformalarǵa júkteý, radıo arqyly sabaqtardy aýdıotranslıasııalaý, elektrondyq poshta jáne poshta qyzmeti syndy t.b. tásilder paıdalanyldy. Ár memleket qashyqtan oqytý prosesiniń oqýshylar men stýdentterge neǵurlym qoljetimdi bolýyn maqsat etti. Ol úshin Internettiń, tehnıkalyq ınfraqurylymnyń qoljetimdiligin anyqtap, bilim berý baǵdarlamalarynyń mazmunyn beıimdeı bastady, barlyǵyn eskere kele tıimdi nusqasyn aldyn ala synap kórip, tańdaý jasady.

Pandemııa ýaqytynda qabyldanǵan sharalar qazaqstandyq mektepter úshin de jańa ári kútpegen jaǵdaı boldy. Bizge kóktemgi kanıkýldy bir aptaǵa uzartyp, sol ýaqytta bilim berý prosesin karantın jaǵdaıyna beıimdeýge, qajetti uıymdastyrý jumystaryn shuǵyl júrgizýge týra keldi. Jańa oqý formatyna daıyndyq barysynda basty máseleler anyqtaldy. Máselen:

Birinshiden, mundaı formatta bilim berýde normatıvtik retteýdiń jáne jumys tájirıbesiniń bolmaýy. Qoldanystaǵy zańnamada «qashyqtan oqytý túri» degen uǵym múldem joq, sáıkesinshe baǵdarlamalar da, reglamentter de, ádistemeler men nusqaýlyqtar da joq.

Ekinshiden, orta bilim berý júıesiniń daıyndyq faktory: daǵdarys jaǵdaıynda qashyqtan oqytýǵa kóshý, ásirese, aýyldyq mektepterdegi pedagogterdiń aqparattyq kommýnıkasııalyq tehnologııalardy paıdalaný deńgeıiniń jetkiliksiz ekendigin kórsetti.

Úshinshiden, bul - syrtqy faktorlar: ınternet-baılanys faktory, ınfraqurylymdar, keri baılanys ornatý úshin qajetti jabdyqtardyń jetispeýi.

Tórtinshiden, bilim alýshylardyń basym kópshiligimen bir mezgilde strımıngtik baılanys uıymdastyrýǵa jaǵdaı jasaıtyn otandyq IT-platformalardyń bolmaýy, sıfrlyq bilim berý kontentiniń jáne Internet arqyly sabaq ótkizý úshin tolyqqandy baǵdarlamalyq qamtamasyz etýdiń jetkiliksizdigi.

Osy máselelerdi sheshý úshin az ýaqyttyń ishinde materıaldardy, baǵdarlamalardy daıyndaýǵa, vıdeosabaqtardy túsirýge, oqytýdyń, baǵalaýdyń jańa erejeleri men nusqaýlyqtaryn ázirleýge, pedagogter úshin oqytý kýrstaryn ótkizýge jáne qashyqtan oqytý úshin arnaıy ınternet-platformalardyń jumysyn jedeldetýge týra keldi.

Biz halyqaralyq tájirıbeni, IýNESKO men Dúnıejúzilik banktiń usynymdaryn zerdelegennen keıin, týyndaǵan máseleler men múmkindikterimizdi eskere otyryp, qashyqtan oqytýdyń birneshe tehnologııasyn birden qoldaný qajet dep sheshtik. Olar:

1) ınternet arqyly oqytý;

2) telearnalar men radıo arqyly bilim berý;

3) shalǵaı aýyldarda shtattyq rejımde oqytý, sondaı-aq mektebi joq eldi mekenderge poshta arqyly oqý materıaldaryn jiberý.

Elimizdegi oqýshylar IV toqsanda dál osy format boıynsha bilim alýdy bastady.

Oqýshylar bir aıdan astam ýaqyt boıy osy rejımde oqyp jatyr. Atap aıtqanda 2,4 mln adam oqýshy Internet arqyly bilim alyp jatyr. Olarǵa jumysyn jandandyrǵan «Daryn.Online», «BilimLand» ınternet-platformalary jáne «Kúndelik» júıesi qoljetimdi. Bul platformalarda balalar oqý baǵdarlamasyna sáıkes vıdeosabaqtardy taýyp, olardy qaraǵannan keıin muǵalimderinen tapsyrma alady jáne ótken materıaldar boıynsha suraqtarǵa jaýap beredi. Qajet bolǵan jaǵdaıda vıdeosabaqty qaıta qaraýǵa jáne týyndaǵan suraqtardy muǵalimdermen talqylaýǵa múmkindik bar. Erekshe qajettilikteri bar balalar oqıtyn keıbir mektepterde pedagogter sabaqtardy kóbine Microsoft Teams, Meet by Google Hangouts sııaqty basqa da sheteldik strımıngtik júıeler arqyly ótkizedi.

Pedagogter men oqýshylardy qajetti tehnıkamen qamtamasyz etý maqsatynda olarǵa mektep balansyndaǵy 247 myń kompıýter, sondaı-aq qosymsha satyp alynǵan kompıýterler ýaqytsha paıdalanýǵa berildi. 27 myńǵa jýyq oqýshy men muǵalimniń úıine bir apta ishinde Internet jetkizildi. Bul jumys áli de jalǵasyp jatyr.

«Balapan» jáne «El Arna» arnalarynda telesabaqtar arqyly oqytý keńinen qoldanyldy. Sonymen qatar, salalyq mınıstrlik pen
«Qazaqstan RTRK» korporasııasynyń qoldaýymen jergilikti arnalarda telesabaqtardy retranslıasııalaý uıymdastyryldy. Qazir 800 myńnan astam oqýshy osy vıdeosabaqtar arqyly oqıdy.

Karantın jaǵdaıyndaǵy kóktemgi demalys kezinde bıýdjet qarajatyn bólmeı-aq, telestýdııa formatynda beıimdelgen kabınetterde 2000-ǵa jýyq vıdeosabaq túsirildi. Túsirilim kezinde qalaǵa kirýdi shekteýge baılanysty tek Nur-Sultan qalasynyń mektepteri men NZM pedagogteri ǵana qatysty. Árıne, basynda pedagogterge ońaı bolǵan joq, biraq qazir jumys bir qalypqa keltirilip, muǵalimder telejúrgizýshi retinde jańa rólge úırenip qaldy. Sondaı-aq, kamera aldynda ózin birshama erkin sezinip, sabaqty túsindirýge arnalǵan prezentasııalaryn qalaı daıyndaý kerektigin meńgerdi. Tájirıbe munymen shektelýge bolmaıtynyn kórsetti, sondyqtan bizdiń aldymyzda
IV toqsanǵa ǵana emes, búkil oqý jylyna arnalǵan vıdeosabaqtardy túsirý, sonyń ishinde qysyltaıań jaǵdaılarda, kóktemgi kanıkýl kezinde daıyndalǵan birneshe vıdeo-sabaqty tııanaqtap qaıta túsirý mindeti tur. Barlyq synyptar úshin 15 myńnan astam vıdeosabaq daıyndaýdy josparlap otyrmyz.

Dúnıejúzilik banktiń derekterine sáıkes, qorytyndy emtıhandar máselesine qatysty karantın jaǵdaıynda qabyldanatyn úsh negizgi sheshim bar.

1) Emtıhandardy múldem ótkizbeý. Mysaly, Norvegııa jáne basqa da elderde 10-synyp oqýshylary úshin (joǵary mekteptiń tómengi synyptaryndaǵy sońǵy oqý jyly) jáne joǵary mekteptiń barlyq úsh jylyndaǵy oqýshylary úshin jazbasha emtıhandardyń bári alynyp tastaldy.

2)      Emtıhandardy ótkizý ýaqytyn shegerý.

3)   Emtıhandardy ózgeshe formatta ótkizý. Keıbir elderde olar onlaın rejımde ótetin bolady.

Biz oryn alǵan jaǵdaıǵa baılanysty 9-shy jáne 11-synyptarǵa arnalǵan mektep bitirý emtıhandaryn ótkizbeý týraly sheshimdi birden qabyldadyq. Bul rette qashyqtan oqytý formatyna aýysýdy eskere otyryp, jyldyq baǵalar tórt toqsannyń baǵalary negizinde qoıylady.

Sońǵy ýaqytta joo-ǵa túsý emtıhanynyń fýnksııasyn ǵana oryndaıtyn UBT-ǵa keletin bolsaq, testileýdi 2020 jylǵy maýsym aıynyń sońynda, ıaǵnı, buǵan deıin belgilengen merzimde jáne burynǵydaı formatta ótkizýdi josparlap otyrmyz. Eger karantın sharalary uzartylatyn bolsa, balamaly jospar ázirlep jatyrmyz. Biz UBT-ǵa daıyndalýǵa kómek retinde Ulttyq testileý ortalyǵynyń saıty arqyly tegin synama testerin ázirledik.

TJ kezinde pedagogterdiń, ata-analar men oqýshylardyń jumys kólemi artty. Mektep muǵalimderi is júzinde ár balamen jeke jumys isteý formatyna aýysqanda sabaqty daıyndaý men ótkizýge, oqýshylarmen keri baılanysty  uıymdastyrýǵa kóp ýaqyt jumsaıdy. Bizdiń áriptesterimiz qysqa merzimde jaǵdaıǵa beıimdelip, joǵary kásibı biliktilik pen óz isine adaldyǵyn kórsetti. Men bilim bólimderine mektep muǵalimderinen qashyqtan sabaq berý boıynsha esep talap etýge, tekserý júrgizýge tyıym salatyn buıryqqa qol qoıdym. Biz pedagogterimizge senim bildire alamyz.

Qashyqtan oqytý formaty pedagogter men ata-analardyń arasyndaǵy qarym-qatynasty rettep, birlese jumys isteýdiń mańydylyǵyn aıqyn kórsetti.

Kolledjder men joo-lardaǵy jaǵdaı jaqsyraq. Joo-larda qashyqtan oqytý tehnologııalaryn oqý prosesine engizý boıynsha tájirıbe bar. Oqý prosesinde JOOK-nyń (jappaı ashyq onlaın-kýrstar) materıaldary qoldanyldy. Joo-lardyń ózderi de buǵan deıin akademııalyq utqyrlyq baǵdarlamasy boıynsha shetelge shyǵatyn stýdentterge jáne densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty kúndizgi bólimde oqýǵa múmkindigi joq stýdentter úshin baǵdarlamalar ázirlegen bolatyn. Sondyqtan 16 naýryzdan bastap elimizdegi 116 azamattyq joǵary oqý orny qashyqtan oqytý túrine birden kedergisiz kóshti. Degenmen, belgili bir túıtkildi máseleler de joq emes. Karantın jaǵdaıynda jataqhanalarda qalǵan stýdentter úshin tıisti jaǵdaı jasaldy. Eger 5 myń qazaqstandyq jáne 4 myń sheteldik stýdent jataqhanalarda qalsa, ózge stýdentter óz úılerine, aýyldaryna, ata-analaryna barý týraly sheshim qabyldady.

Kún saıyn qashyqtan bilim berý tehnologııalaryn paıdalana otyryp, oqytýdy uıymdastyrýdyń ártúrli aspektilerine arnalǵan respýblıkalyq onlaın-semınarlar ótkiziledi. Bul - oqytý sapasyn arttyrý maqsatynda jasalǵan shara. Barlyq joo men kolledjderde stýdentter men oqytýshylarǵa tehnıkalyq qoldaý kórsetetin Help Desk júıesi iske qosyldy.

Álem jańa sıfrlyq dáýirde ómir súrip jatyr. Bul týraly kóp aıtylyp keledi. Bul júıeni damytýdyń túrli ssenarııleri jasaldy. Biraq biz daǵdarys jaǵdaıynda tez sheshim qabyldaýǵa májbúr boldyq. Jalpy, bilim berý júıesi birinshi tolqynǵa tótep bere aldy.

Bul pandemııadan da ótermiz, biraq biz endi «qara aqqýlardyń» paıda bolýyna, «VUCA» (álemdik turaqsyzdyq, belgisizdik, kúrdelilik pen birkelki emes jaǵdaılarda) áleminde jumys isteýge daıyn bolýymyz kerek.

Bilim berý júıesi qazirgi jaǵdaıdan sabaq alyp, tıisti sharalardy qabyldaýy tıis.

Memleket basshysy Q. Toqaev osy jyldyń 11 mamyrynda ótken tótenshe jaǵdaı jónindegi memlekettik komıssııanyń qorytyndy otyrysynda sóılegen sózinde: «Bilim berýdi neǵurlym ıkemdi etý kerek, balalar men stýdentterdi qashyqtyq rejıminde oqytýdyń hattamalary men ádistemelerin ázirleý, elimizdegi oqý oryndaryn is júzinde sıfrlandyrýdy aıaqtaý mańyzdy. Qazirgi zamanǵy qashyqtan oqytý tehnologııalaryn jedeldetip engizý qajet. Aldymyzda bilim berý baǵdarlamalarynyń mazmunyn qaıta qaraý, olardy qoljetimdi jáne ınteraktıvti etý mindeti tur», - dep erekshe atap ótti.

Prezıdenttiń tapsyrmasyn oryndaý úshin qabyldanatyn naqty sharalar men ózgerister baǵdarlamasy sarapshylarmen jáne jurtshylyqpen talqylanýda, sondyqtan tómende tek jekelegen sabaqtar men qashyqtan oqytýdy engizýge baılanysty alǵashqy qorytyndylarǵa ǵana toqtalamyn.

Birinshiden, zańnamaǵa «qashyqtan oqytý» uǵymyn engizý jáne osy prosesti odan ári normatıvtik turǵyda retteý qajet.

Ekinshiden, NQA engiziletin ózgeristermen qatar, otandyq sıfrlyq bilim berý platformalaryn, onyń ishinde strımıngtik qosylý júıesin jetildirý qajet. Kóptegen elderde mıllıondaǵan mektep oqýshysy bir mezette strımıngtik júıege qosylýǵa múmkindik qarastyrylmaǵan. Sondyqtan eldegi bul júıeni damytýdyń mańyzy zor. Bul oqýlyqtardy sıfrlyq formatqa aýystyrý jumystaryna da qatysty. Bul rette oqýlyqtardyń ár paraǵynyń jaı ǵana skanerlergen nusqasy sııaqty jeńildetilgen aýdarma bolmaýy kerek, kerisinshe, ondaǵy aqparat taqyryp boıynsha sýretter, mátinder, vıdeo, aýdıo, anımasııa túrinde usynylýy kerek, al baılanys jáne izdestirý júıesi oqýlyqtyń bir úzindisinen ekinshisine birden aýysýǵa jáne aldyńǵy synyptarda ótken materıaldardy qaıtalaýǵa múmkindik berýi tıis.

Úshinshiden, qashyqtan oqytý jaǵdaıynda jumys isteý úshin muǵalimderimizdiń quzirettiligin arttyrý qajet. Bul baǵyttaǵy jumys bastalyp ta ketti. Bolashaq muǵalimderdi daıarlaýǵa arnalǵan ýnıversıtettik baǵdarlamalardan bastap úzdiksiz bilim berý kýrstaryna deıingi barlyq bilim berý baǵdarlamalarynda qashyqtan oqytýdy uıymdastyrýǵa arnalǵan, QBBT-da (qashyqtan bilim berý tehnologııalary) jumys isteý ádisnamasy, pedagogıkalyq tehnologııalarǵa, sonymen qatar IT-quzirettilikter boıynsha da arnaıy modýlder engizilip jatyr.

Tórtinshiden, qashyqtan oqytý degenimiz dástúrli kontentti, ádisteme men baǵdarlamalardy jaı ǵana Internet arqyly oqytýǵa kóshirý degendi bildirmeıdi. Jańa rejımde jumys isteý úshin oqytýdyń jańa ádistemeleri, jańa pedagogıkalyq tehnologııalar, dıagnostıka, monıtorıng prosesteri, baǵdarlamalar, sabaqtyń qurylymy ázirlenýi tıis, neǵurlym ıkemdi jáne jekeshelengen standarttarǵa kóshý júzege asyryldy.

Besinshiden, qashyqtan oqytý jaǵdaıynda jumys isteý úshin mektepte oqytý mádenıetin transformasııalaý,  bilim alýshylardyń oqytýshylarmen tıimdi keri baılanysyn qalyptastyrý qajet. Sondaı-aq, emtıhandardy tapsyrǵan jáne oqý jetistikterine monıtorıng júrgizgen kezde senimdi sáıkestendirý quraldaryn tapqan jón.

Altynshysy, josparlanǵan nátıjelerge qol jetkizý múmkindigin eskere otyryp, joo-nyń akademııalyq saıasatyn dástúrli ádistermen de, qashyqtan oqytýmen de jańartý kerek. Osylaısha, oqytýdy jekelendirý júrgiziledi. Máselen, ádette sabaq kestesine qoıylatyn, kúndizgi bólimde ótkiziletin stýdenttiń/magıstranttyń oqytýshymen birge jasaıtyn ózindik jumysyn (SOО́J/SMО́J) qashyqtan jáne shyn máninde tańdaýy boıynsha óz betimen meńgerý formatyna kóshirýge bolady. Sol sııaqty joo-lardaǵy keıbir kýrstardy stýdentterdiń tańdaýy boıynsha qashyqtan oqýǵa ruqsat berýge nemese JAOK oqytý nátıjelerin esepke alýǵa bolady.

Jetinshiden, ınternasıonaldandyrýdyń jańa syn-tegeýrinderine jaýap daıyndaý. Joǵary bilim berý júıesi memleketterdiń «araldarǵa aınalýynyń» nátıjesinde halyqaralyq yntymaqtastyqtyń ózgerýi máselesine tap bolady. Stýdentterdiń akademııalyq utqyrlyǵy azaıýy múmkin. Birlesken jáne qos dıplomdy bilim berý baǵdarlamalary men tutastaı alǵanda joo-nyń halyqaralyq strategııasy da birshama sıfrlyq tehnologııalarǵa súıenetin bolady. Sondaı-aq, qazaqstandyq joo-lar baǵdarlamalaryn az ýaqyttyń ishinde onlaın-formatqa aýystyrýlary tıis. О́ńirlik bilim berý habyna aınalý mindeti sol beti qalady. Bul jerde joo qandaı kýrstardyń qajet ekendigin ózderi anyqtap, qolda bar barlyq áleýetti paıdalanǵany jón.

Segizinshisi, mınıstrliktiń aqparattyq júıesin jetildirý: dıplomdardyń, elektrondyq oqýlyqtardyń, túrli vıdeojattyqtyrý derekter qoryn qosý, memlekettik qyzmetterdi, bilim berý jetistikterin monıtorıngileý, testileý, attestattaý jáne t. b. tolyq sıfrlandyrý qajet. Muǵalimder ózderiniń materıaldaryn jasap, bir-birimen bólise alatyndaı, ıaǵnı, kontentti generasııalaýǵa arnalǵan alań qurý qajettiligi týyndady.

Toǵyzynshysy, sıfrlyq sıtaýsııalyq ortalyqtardy qurý jáne ınfraqurylymdy damytý. Serverlerden, baılanys arnalaryn keńeıtýden bastap qajetti jabdyqtarmen, proktorıng júıelerimen jáne kommýnıkasııaǵa arnalǵan jabdyqpen jaraqtandyrýdy qamtamasyz etý asa mańyzdy. Bilim berý qyzmetin lısenzııalaǵan kezde osyndaı tıisti talaptar qoıylýy ábden múmkin. Oqytý traektorııasyn tıimdi qurastyrý úshin «sıfrlyq iz» dep atalatyn jıyntyq aqparat qajet, ol oqytýdyń mazmuny, quraldary, alynǵan nátıjeler men oqýshylardyń oǵan tartylý dárejesi týraly derekterdi qamtýy tıis.

Odan keıin, karantın jaǵdaıynda jumys isteý bilim berýdi basqarý júıesin ózgertý qajettigin baıqatty. Qashyqtan oqytý tehnologııalaryn engizý tájirıbesi basqarý prosesinde neǵurlym tyǵyz úılestirý men naqty baılanystardy qurýdyń mańyzdylyǵyn kórsetti.

Barlyq mektep pen balabaqshalar qaramaǵyna berilgen aýdandyq jáne qalalyq bilim bólimderin tikeleı oblystyq bilim basqarmalaryna berý týraly ótken jyly jeltoqsanda qabyldanǵan sheshim ýaqtyly qabyldanǵanyn baıqatty.  Sonymen qatar, biz Mınıstrlik pen óńirlik bilim basqarmalary arasyndaǵy jumystyń áli de bolsa neǵurlym aıqyn ári túsinikti júıelerin qurý jáne ózara baılanysty kúsheıtý qajettiligin kórip otyrmyz.

Onynshysy, akademııalyq derbestikti odan ári lıberalızasııalaý jáne kúsheıtý qajet. Tájirıbege súıensek, akademııalyq saıasat máselelerine kelgende, oqytýdyń jeke, ıkemdi baǵdarlamalaryn qamtamasyz etý úshin bilim berý uıymdarynyń ózderine ókilettilikti odan ári berý qajet.

Jalpy alǵanda, qazirgi jaǵdaıdyń yqpalyn baǵalaý barysynda tehnologııany romantıkalaýdan, asyǵys sheshim qabyldaý men absolıýttendirýden aýlaq bolý kerek. Qazirgi tańda ǵylymı zertteýlerdi sarapshylar men qoǵam belsendilerin  qatystyra otyryp júrgizý ózekti ekenin atap ótkim keledi.

Dástúrli bilim berý formasynan eshkim bas tartqan joq. Balalar, ata-analar, muǵalimder men mınıstrlik qyzmetkerleri – bárimiz búgingi tańda mektep qabyrǵasynda dástúrli formatta oqytý eń tıimdi ári qolaıly ekenin túsinemiz. Qashyqtan oqytý tehnologııalary qosymsha múmkindik, balama retinde, baǵdarlamalardyń ıkemdiligin qamtamasyz etý sharty retinde qarastyrylady.

Qashyqtan bilim berý kezinde mektep pen muǵalimniń jumysy kóbeımese, azaımaıdy. Biz bul tehnologııany aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna baılanysty oqýshylardy sabaqtan bosatqanda nemese balanyń densaýlyǵyna baılanysty úıinde oqýǵa májbúr bolǵanda ne shaǵyn jınaqty mektep oqýshylarynyń bilim alýyna qosymsha múmkindikterdi qamtamasyz etý qajet bolǵan jaǵdaıda qoldanatyn bolamyz.

Qalalarmen qosa aýyldarda da naqty jaǵdaılardy kórý kerek jáne sheshim qabyldaǵanda barlyq múmkindikti eskerý kerek. Áli de bolsa kóp nárseni qaıta qarastyryp, qorytyndy jasap, jańa strategııalardy ázirleý kerek. Alda kútip turǵan jańa synaqtardan ótý úshin eski tájirıbe dármensiz bolýy múmkin. Bizdiń mindetimiz – jańa, tyń sheshimderdi izdeý. Osyǵan baılanysty biz otandyq jáne sheteldik tıimdi tájirıbelerdi jınaqtap, olardy bilim berý prosesine engizýdi josparlap otyrmyz.

Sońǵy jańalyqtar

Jigittiń jaqsysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar