Ekonomıka • 21 Mamyr, 2020

Shaǵyn nesıe shamasy keletinderge beriledi

377 retkórsetildi

Bıylǵy jyldyń mamyr aıyndaǵy kórsetkish boıynsha resmı tirkelgen 247 shaǵyn qarjy uıymy, 169 lombard, 9 nesıe seriktesi bar. Bul uıymdardyń iri qalalarda, oblystarda birneshe bólimsheleri baryn eskersek, jalpy kórsetkish áldeqaıda joǵary ekenin kórýge bolady.   

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi taratqan málimet boıynsha bıylǵy jyl basynda 199 shaǵyn qarjy uıymy atalǵan agenttikten tirkeýden ótken. Bul kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 27 paıyzǵa artyp otyr. О́tken jyldyń sońynda 23 shaǵyn qarjy uıymy tirkelgeni belgili. Aıta keterligi, tirkelgen uıymdardyń 45 %-y ıaǵnı, eń kóbi Almaty qalasynda ornalasqan. Nesıe portfeliniń 80 %-y da osy Ońtústik shahardaǵy qarjy uıymdaryna tıesili ekeni anyqtalyp otyr. Nur-Sultan qalasyndaǵy shaǵyn nesıe beretin uıymdardyń úlesi 15 %-dy qurasa, nesıe portfeli nebári 8%. Resmı tirkelgen qarjy uıymdarynyń 7 %-y Shymkent qalasyna, 9 %-y Qaraǵandy oblysyna, 24 %-y qalǵan óńirlerge tıesili. Sońǵy málimet boıynsha, elimizdegi jalpy shaǵyn qarjy uıymdarynyń nesıe portfeli 293,3 mlrd teńgeni quraıdy. Bul kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 34 %-ǵa artqan. Byltyrǵy berigen shaǵyn nesıeler kóleminiń bas-aıaǵy 389 mlrd teńgeni quraıdy.

Sońǵy jyldary elimizde shaǵyn qarjy uıymdarynyń jumysyna qatysty halyqtyń narazylyǵy kúrt artty. Bılik bul salaǵa túbegeıli tártip qajet ekenine nazar aýdaryp, másele zańmen ekshelenetin boldy. Eldegi shaǵyn uıymdardyń shatqalaqtaǵan máselesin GSB UIB dırektorynyń orynbasary, ekonomıst Maqsat Halyqtan surap bildik.

̶  Bıyldan bastap, shaǵyn qarjy uıymdary men lombardtar jáne nesıe seriktesteri men onlaın nesıe berýshilerge zań aıasynda tártip qatańdady. Rasynda, shaǵyn qarjy uıymdarynyń ýysyna túsken qanshama halyq zardap shegip otyr. Oǵan sebep, nesıe alýshylardyń tólem qabiletin qaperge almastan jappaı nesıelerdiń joǵary paıyzben berilýi. Talaptyń qatańdaýy bul saladaǵy «oıynshylardyń» sanyn aıtarlyqtaı kemitýi bekmúmkin. Bul qubylysty naryq zańdylyǵy, ýaqyt talaby dep qabyldaý kerek. Uıymdar sany azaıǵannan keıin olar sapaǵa jumys jasaıtyn bolady. Shaǵyn qarjy uıymdarynyń 56 %-ǵa qatysty ýájin estip júrmiz. Biraq eldegi ınflıasııa jyldan jylǵa tómendep keledi. Tek bıyl pandemııaǵa baılanysty azyq-túlik baǵasynyń sharyqtap ketýinen ınflıasııa 10% mejesinde saqtalmaq. Sondyqtan bankterge de bekitilgen 56%-dyq mólsherlemeni 30 %-ǵa túsirýge bolady. Shaǵyn uıymdardyń jeke kapıtalyna qatysty másele qaıta qaraýdy qajet etedi,  ̶  deıdi ekonomıst.

Aıta keterligi, jańa talap boıynsha bıyldan bastap qarjylyq júkteme koeffısıenti bekitilip otyr. Ekonomıst M.Halyqtyń aıtýynsha, bul bastama azamattardyń tólem qabiletine baılanysty shamasy kelmeıtin qaryzdy alýyna shekteý qoıady. Eger qaryz alýshynyń tabysy 100 myń teńge kóleminde bolatyn bolsa, alatyn sýmma sonyń jartysynan aspaýy kerek. Al aı saıynǵy tabysy joq, shaǵyn jáne orta kásipkerlikpen aınalysatyndar úshin arnaıy tetikter qarastyrý qajettigi týyndap otyr. Zańdaǵy jańa ózgeristiń taǵy bir artyqshylyǵy buryn shaǵyn uıymdar 8000 AEK mejesinde nesıe berip kelse, endi onyń kólemi 20 myń AEK-ke deıin artyp otyr. Buǵan deıin bıznesti qarjylandyratyn negizgi operator bankter bolsa, endi bul múmkindikti shaǵyn qarjy uıymdary da tıimdi paıdalana alady.

Salystyrmaly túrde aıta keterligi, Sıngapýrda shaǵyn qarjy uıymdary, lombardtar men onlaın nesıe beretinderge aı saıynǵy ústeme 1,5%-dan aspaýy kerek. Iаǵnı, jylyna nebári 18%-ben nesıe beriledi. Germanııanyń tájirbıesinde bul talap aı saıyn 1 %-dan aspaıdy. Eskeretini, bul elderde bankterdiń paıyzdyq mólsherlemesi de 2-4% aralyǵynda. Germanııa tájirbıesinde jeke shaǵyn qarjy uıymdarymen qatar, memlekettik qarjy uıymdary da belsendi jumys isteıdi. Aıyrmashylyǵy, jeke uıymdar tek baǵaly zattardy kepildikke alatyn bolsa, memlekettik uıymdar kıim-keshek, ydys-aıaqty da kepil retinde qarastyra beredi.

Qazaqstandaǵy shaǵyn qarjy uıymdary men bankterdi básekeles dep tanýdan góri, bir-birin tolyqtyratyn tutas júıe dep qaraǵan durys. Eki sektordyń da turaqty damýy ekonomıka úshin tıimdi bolmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttik 2000 jas jumyspen qamtylady

Aımaqtar • Búgin, 14:01

Júzdegen turǵynǵa jumys tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 12:44

Qaraǵandy: Tarıh taǵylymyna taǵzym

Aımaqtar • Búgin, 10:15

Ǵataýlın qalaı halyq jaýy boldy?

Tarıh • Búgin, 10:00

Aýylda sport kesheni salynýda

Aımaqtar • Búgin, 09:28

QHL qyrkúıekte bastalady

Sport • Búgin, 08:09

Resmı shara bir jylǵa shegerildi

Sport • Búgin, 08:04

Stadıonǵa barýǵa ruqsat

Sport • Búgin, 07:45

Dala folklorynyń antologııasy

Rýhanııat • Búgin, 07:23

Uqsas jańalyqtar