Rýhanııat • 21 Mamyr, 2020

Hakim hám Hakimjan

51 retkórsetildi

1960 jyl. Keńes ókimeti keńirdegińe kezdik tirep turmasa da tý syrtyńnan saq kózderin qadap, suq saýsaqtaryn shoshaıtyp turǵan almaǵaıyp zaman. Egemendiktiń elesi de joq eski kúnderdiń birinde, azattyq ańsary júrek tórinde atoılaǵan jas qazaq qoıý saz balshyqty qolaǵa aınaldyryp, Almatynyń shetkeri bir sheberhanasynda aqyn tulǵasyn alyp tuǵyrǵa kótere bastady.

Músinshiniń kóz aldynan kúnine myńdaǵan beıne kóshedi. Bári de aqyn kóńil-kúıiniń ár sátin dóp basatyndaı. Biraq, uly oıshyldyń dara tulǵasyna, eńseli tuǵyryna, tuńǵysh eskertkishine qur qııal jemisi jetkiliksiz. Shaıyr beınesi shynshyl shyǵarmashylyǵymen astasyp, aqyn aıtqysy kelgen eń qasterli sóz sáýletti tuǵyrda sátti sáýlelenbese tókken ter, ketken ýaqyttyń barlyǵy zaıa.

Jas músinshi aqyn eskertkishin soǵýdy bastaǵan kúnnen óziniń janyn kóbirek syǵa bastaǵandaı qamyryqty kúıge uzaq túsken. Uzaq ýaqyt baıaý syrǵıdy.  Kesek tulǵany keskindeý bólek, bádizdeý tipti basqa talap. Uly kemeńgerdiń kelbetin keıipteý – sol kemeńgerdi týdyrǵan ulttyń bolmysyn bitik tasqa qashaýmen birdeı qadam. Tutas ultty tuǵyrǵa qalaı kóteresiń, sol bıik arqyly seniń ultyńnyń oı-sanasy, parasat-paıymy, bilim-dárejesi ólshenedi, másele sonda...

Qolynda Muhtar aǵasynyń «Abaı joly» kitaby. Qııalynda aqyn bıigi. Qaıtken kúnde onyń keýdesin kernegen asyl murat alasarmas asqarǵa ıyq artady. Músinshi sol sátten  ǵana medet kútkendeı.

Jas Hakim – jalpyadamzat Hakimine betpe-bet qarap taǵy tildesti. Syr aqtardy, oı kóshirdi, belgi kútti.

Uıqysyz ótken esepsiz kúnder men túnder bir ǵana kózqarasqa jutylyp ketkendeı, «qalyń el, qaıran jurttyń» erteńine  alań qatpar-qatpar qalyń qyrtysty, qatýly qabaqqa qaıta-qaıta aınalyp soǵady. Tas músinde de tabıǵat bar. «Men bir jumbaq adammyn ony da oıla» deıtindeı aýyr tildesedi. Birde qatýly kórinse, birde keleshekke úmitpen qaraǵan kemel oı keskindele qalady. Bodandyqtyń buǵaýynda otyryp bul kózqarastardy bildirtpeı ǵana astarlaýyń kerek. Sáýlet óneriniń ózindik ereksheligi de, ózindik mehnaty da osy. О́nerlik qoltańba, ult psıhologııasy, aqyn dramasy, avtor ısharasy barlyǵy-barlyǵy bir arnaǵa túıisse qup, túıispese túgel eńbek áp-sátte jelge ushady.

Tarıh pen tas músin ortasynda talant uzaq sapar shekti. Tom-tom tarıhtyń shań-shań paraqtaryn zerthana ishinde aýdaryp-tóńkergen qoldar, shejireli jyrlardy sheńber ishinde ǵana shıyrlaǵan kózder báribir «Jalǵyz bettik tarıhtan» jahandy bılep-tóstegen jaýynger, bilimdar rýhty kókseıdi...

Bir ǵana bolmystyń beınesi arqyly, bir ǵana aqynnyń ajary arqyly, bir ǵana kemeńgerdiń kisilik kelbeti arqyly budan keıin keler birneshe dáýirmen, birneshe býyn urpaqpen tildesý kishkentaı qatelikti keshirmeıtini belgili. Erteń kópshilik aldyna shyǵatyn kesek músindi kemeldendire beretini de sol.

Aqyn bolmysy tas tuǵyrda sol jyly boı kóterdi.

Jańa tásil, dara órnek, saýatty sheshim.

 Zergerlik sıpaty bólek, tereń paıym, tańqaldyrar kórinis jurtshylyqty sodan beri týra alpys jyl ótse de beı-jaı qaldyrmaı keledi. Ult tarıhyn uǵynyqty tilmen baıandaǵan tabysty tuǵyr, aqynnyń halyqqa degen súıispenshiligin qapysyz jetkizgen minsiz músinge Almatyǵa alǵash barǵan jyly sizdiń de taǵzym etip, estelikke sýretke túskenińizge kámil sener edik. Aqyn beınesi almaly shahardyń asqaq tórinde bıikke umtyla órlep barady. Bolashaqqa bet túzegen oıshyldyń sol qolyna qoltyqtaı qysqan kitap bar.

Kisilik kitaby, ult álippesi, shejireli tarıh betteri qattalǵan qalyń muqabaly jınaq.

Bizdi jarqyn bolashaqqa bastar aıqyn baǵyt, adastyrmas soqpaq sol kitaptyń mazmunynda jatyr. Hakim aıtqan bes asyl is – sol kitaptyń kilti.

Músinniń oń qoly jelbegeı jamylǵan shapanynyń shalǵaıynda, aqyn tereń oı ústinde ketip barady.

Shaıyr shapanynyń shalǵaıynda qazaq kóktep keledi. Sol shapannyń shalǵaıynda ult ósip-jetiledi, ulttyq qadir-qasıet boıǵa sińedi.

 Bul jaı eskertkish emes, qazaq dalasynda jeke adamǵa qoıylǵan alǵashqy kólemdi belgi.

Biz tilge tıek etken tarıhı eskertkishten keıin aqyn beınesin nebir músinshiler túrli formada qalyptap keledi. Qalyptaı berýi de zańdylyq. Biraq bas aqynymyzǵa qoıylǵan alǵashqy músin retinde jer betindegi barlyq eskertkishke baǵyt, temirqazyq úlgi – osy tuǵyr.

Búginde hakimniń eskertkishi álemniń birshama núktesinde tas tuǵyrǵa bekip úlgerdi. Alǵashqy eskertkishten keıingi eskertkish 1968 jyly Qaraǵandy oblysy Egindibulaq aýdany Abaı keńsharynda músinshi P.E. Kýsenkonyń qoltańbasymen tuǵyrda túlegen eken. Odan ári qaraı Shyǵystan – Batysqa, batystan basqa qurlyqtarǵa aqyn beınesi sulý sóz, sáýletti eskertkishter bolyp kóshe bastady.

Kemeńgerdiń tas tuǵyrlar men alyp sórelerge qos qara tomy men eńseli tulǵasyn áli talaı urpaq qurmetpen ornalastyrady. Sol eki eskertkish arqyly ýaqyttyń ótkeni men bolashaǵyna álem saparlaıdy, adamzat qazaq halqynyń jadyna sol eki qundylyq arqyly úńiledi.

Alaıda tas músinderdiń eń basynda báribir jas Hakimniń sheberhanasynda sheshimin tapqan 1960 jylǵy alyp músin turady.

Hakimniń Hakimge qoıǵan eskertkishi. Eńbegi úshin eshkimnen aqy tilemegen Hakimjan Naýryzbaıulynyń janqııar erliginiń eskertkishi. Tarıh Hakimniń, talant Hakimniń tas tuǵyrdaǵy tutas ultqa qoıǵan qaıtalanbas qoltańbasy – Abaı eskertkishi.

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasy Bishkekte talqylandy

Rýhanııat • Búgin, 20:36

«Adal bilim» jobalyq keńsesi quryldy

Qazaqstan • Búgin, 19:47

Baspanaly bolý múmkindikteri aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Alakól jaǵalaýy abattandyrylyp jatyr 

Aımaqtar • Búgin, 17:44

ForteBank: Bir dollar – 388 teńge

Qazaqstan • Búgin, 15:35

Uqsas jańalyqtar