Rýhanııat • 24 Mamyr, 2020

Qazaqtyń kúmis kómeı ánshileri

292 ret kórsetildi

65

Ámire

Gı de Mopassan áıgili Eıfel murasyn unatpapty. Sóıte tura ataqty jazýshy sol sándi qurylystyń ekinshi qabatyndaǵy meıramhanadan ǵana tústenedi eken. Sebebi, sol jerde otyrǵanda ǵana atalǵan ǵasyr qurylysy qalamgerdiń kózine túsip, kóńilin túsirmeıdi eken.

Bul árıne, shyndyqqa bergisiz qaýeset.

Jalpy, osy taqylettes ápendi áńgimeler tipti joq deýimizge kelmeıdi. Qazaqsha aıtqanda «jel soqpasa shóptiń basy qımyldamaıdy».

1938 jyly jazýshy Fransýa Deneniń «Fransýz órkenıetiniń aınasy» atty shyǵarmasynda týra osyndaı dıalog bar. Keıipker atalǵan qurylysty kórse kóńili nildeı buzylatyn bolǵandyqtan, sol ǵımarattyń birinshi qabatynda ǵana otyryp kofe soraptaıdy eken.

Jalpy bul áńgimeni ári qaraı indetsek, Eıfeldi «jek kórýshilik» Anglııadan bastaý alatyn da sııaqty. Parıjge kelgen sońǵy saparynda jazýshy Ýılıam Morrıs Eıfel munarasynyń ishinde as ishipti. Áńgime álgindegideı.

Ne desek te Mopassan men Eıfel munarasy týraly ańyz bekerden-beker týǵan joq. Eıfel munarasy 1889 jylǵy Parıjdegi dúnıejúzilik kórme úshin salyndy, al 1890 jyly Mopassannyń «Qaıyrshynyń ómiri» atty essesi jaryq kórdi. Atalǵan eńbektiń «Sharshaý» taraýynda Mopassan bylaı deıdi: «Men Parıjǵa, tipti Fransııaǵa «toıdym», óıtkeni Eıfel munarasynan qatty sharshadym. Ol ár jerden kórinip qana qoımaıdy, tipti aıaq basqan saıyn kezdesedi: ol kez kelgen jerde sizdi túrli sóreden baqylap, qyr sońyńyzdan qalmaıdy. Ylǵı kóretin qorqynyshty tús sııaqty tipti».

Al, sol Mopassannyń ózi bolsyn, keıipkeri bolsyn tapsyrys berip túski asqa jaıǵasqan ústelde qyrdyń qazaǵy otyryp án salǵan bolsa she?

Ataqty Romen Rollan, Mustafa Shoqaı, Ámire Qashaýbaıuly úsheýi Eıfel munarasyna kóterilip, áńgime-dúken qurypty-mys. «Men Shyǵysta ánshisin bulbul qusqa nege teńeıtinin endi túsindim, onda ánshilik qabilet óte ǵajap» dedi qalamger... Ámire atalǵan óner jármeńkesinde shyrqaǵan áni úshin kúmis medal ıelenip qaıtty.

G.Potanın aqsaqaldyń «Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı bolyp  kórinedi» degenindeı, Uly daladan qyzyl arsha dombyrasyn arqalap kári qurlyqtyń tórinde álemdi aýzyna qaratqan áıgili Ámire shyn máninde qazaqtyń kúmis kómeı ánshisi edi.

89

Dımash

Tórtkúl dúnıe kóz tikken ataqty «Singer-2017» jobasy án súıer jurtshylyqtyń esinen áli kete qoıǵan joq.

Keı jobalar tanylmaı tasa júrgen tanysy joq talanttardyń baǵyn ashyp jatsa, keı jobalardyń baǵyn ǵasyrda bir ǵana týatyn ǵalamat qubylystar arttyryp ketedi.

Dımashtyń dara joly sondaı qubylys desek artyq aıtqandyq emes. Áıtpese eki mıllıard kórermen kóz tikken, onyń syrtynda basqa qurlyqtan kelip baǵyn synap jatqan juldyzdardyń jankúıerleri tamashalap otyrǵan tańdaýly jobany buǵan deıin biz de aıtyp, qarap júrgen bolar edik.

Ult maqtanyshy, qazaqtyń asqaq atyn alty qurlyqqa pash etken dara Dımash! Qudaıbergen aqsaqaldyń bizge Qudaı bere salǵan nemeresi sonaý juńǵonyń keń saharasynda dodaǵa túsip, Ámire babasy sııaqty ekinshi oryn ıelenip, kún asty eliniń kúmis medalin mise tutyp turǵanda osylaı dedik.

Jalpy qazaqtyń daýysynda uly baıtaqtyń keńdigi, erjúrek babalardyń asyl muraty, nebir qıly-qıly zamanalardyń kóz jasy, Alash arystary ańsap ketken azattyqtyń úni tynys alyp turǵandaı.

Sol daýys dúldúl Dımashtyń kómeıine quıylyp, keýdesinen janartaý bolyp atqydy. Býlyqqan daýysta bodandyq kegi, bostandyq jyry atoı salyp jatty.

Dımash dańqynda qazaqtyń myńdaǵan ǵasyrlar boıy júrip ótken ǵıbratty joly men eldik maqsat tý kóterip tur.

98

Erjan Maksım

Qara domalaq qazaq balasynyń daýysy Eýropa tórin taǵy dýmanǵa bólep shapalaqqa kómip ketti. Qazylar qaqshıyp turyp tamsana qol soqty. Qarshadaı ǵana qara balanyń qarlyqpaı tik kóterilgen zor daýysy biz estip úlgermes ıirimderdi ıgerip baryp záý bıikke biraq qondy. El eleńdep ekranǵa úńildi.

Iá, Erjan Maksım balamyzdyń osydan birer jyl buryn Polshanyń Glıvıse qalasynda ótken «Junior Eurovision – 2019» baıqaýynda ekinshi oryn alǵan eleýli jeńisin aıtyp otyrmyz.

Erjanymyz da Ámire atasy án salǵan Eýropa tórinde shalqyp, kúmis medaldi kúlimdep turyp moıynyna taqty.

E, Erjan uldyń ekinshi orynǵa eriksiz turaqtaǵan taǵy bir oqıǵasy bar edi ǵoı. Reseıde ótken «Balalar daýysy» baıqaýynda «toqpaǵy myqty bolsa kıiz qazyq jerge kiredi» demekshi, belgili ánshi Alsýdyń kishi qyzy Mıkella Abramovaǵa  djentelmen jigitimiz jol bergen bolatyn.

Daýysy alty qyrdyń astyna talmaı jetken keshegi sal-serilerdiń jalǵasy osy Erjandar. Zamanynda Birjan saldyń daýysyn jurt qozykósh jerden  anyq estıdi eken. «Kómekeı kók qabysyn ánmen ashatyn» Áset Naımanbaıulynyń da daýysy talaılardy tańdaı qaqtyrypty. Áset án salǵanda basyna oramal tartatyny – keýdeden keń tynyspen atylǵan alapat daýysqa sheke tamyrlary shydamaıdy eken.

Bul jerde daýystyń qýaty — ulttyń minezi dep qabyldaǵan jón.

Ánshilikte de áýlıelik bar, ultqa qyzmet tek urandap urysqa bet qoıý emes, dara daýys arqyly da dańqty babalardyń isin jalǵaýǵa bolady degimiz keledi.

Sońǵy jańalyqtar

50 keli marıhýanany garajynda saqtaǵan

Aımaqtar • Búgin, 20:09

Elbasy Ahmetjan Esimovti qabyldady

Elbasy • Búgin, 16:35

2020-2021 oqý jylyna daıyndyq qandaı?

Qazaqstan • Búgin, 11:30

42 500 teńgeni alý qalaı júzege asady

Koronavırýs • Búgin, 10:40

Shertershiler qurǵan onlaın-ansambl

Rýhanııat • Búgin, 10:05

Elimizde jazylǵandar sany 35911-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 10:02

Uqsas jańalyqtar