Ekonomıka • 25 Mamyr, 2020

Et eksporttaıtyn elde et qymbat...

154 ret kórsetildi

Buryn tabaq-tabaq et aspasa asqazany jubana qoımaıtyn aǵaıyn búginde únemdep jeýge kóshken. О́ıtpegende she, dúken sórelerindegi sıyr etiniń kılosy 2500-3000 teńgeden kem emes. Otbasylyq tabysy júz myń teńgeden sál asatyndar qazir súıek-saıaqty satyp alyp, sorpa qylýǵa májbúr bolyp otyr. Et eksporty boıynsha álemge áleýetin tanyta bastaǵan elde ettiń munsha qymbattaý sebebi ne?

О́tken 2019 jyly elimiz shetelge 53 myń tonna taza et eksporttaǵan eken. Bul – endi dos súıinip, dushpan kúıinetin kórsetkish. Et ónimderiniń eksporty da 10 myń tonnadan asyp jyǵylypty. Qol jetkizgen kórsetkish jaqsy ǵoı, árıne! Biraq ishki naryqtaǵy ettiń baǵasyn kórgende qansha jerden optımıst bolsań da, kóńiliń túse beredi. О́ıtkeni jasyratyny joq, etti erkinshe alyp jeýge halyqtyń kóbiniń qaltasy kótermeıdi. Buryn da asa arzan emes edi. Áıtse de, aýyldaǵy mal baqqan aǵaıynnyń beıneti mol eńbegin eske alǵanda, ishteı lajsyz kelisetin edik. Qazirgi baǵany qansha aqtaıyn deseń de, kóńilge qonbaıdy.

Qazaqstanda bálkim mal azaıyp ketken shyǵar? Osy oımen Aýyl sharýa­shy­lyǵy mınıstrligine habarlasyp, soń­ǵy kórsetkishterge kóz júgirtken­biz. Qudaı­ǵa shúkir, mal basynda, ásirese múıizdi iri qarada az-muz ósim tirkelipti. Máselen, 2017 jyly elimizde 7 mıllıon 100 myń iri qara esepke alynsa, bıyl úsh júz myń basqa kóbeıipti. Jylqy 2,5 mln, usaq mal (qoı-eshki) 18,3 mıllıon bolǵan. Mal sanynda kemý joq, jyl­dan-jylǵa aqy­ryn ósip keledi. Maman­dar negizi Qazaq­standaǵy jalpy tórt túlik­tiń sanyn qazirgisinen eki esege ósirýge múm­kindik bar ekenin, biz sol múmkin­digi­mizdi paıdalana almaı kele jatqanymyzdy aıtady. Já, bul – endi bólek áńgimeniń enshisi.

Sonda órisi malǵa tolǵan elimizde et baǵasy nege qymbattap ketti? Bul qaı­dan kel­gen tapshylyq? Osy máselege asa alań­­daýshylyq bildirgen Úkimet  bıyl­ǵy qańtar aıynyń sońynda shetelder­ge tiri maldy eksporttaýǵa tyıym salyp edi. «Qazaqstan et odaǵy» birles­tigi bul sheshim­ge qarsy turyp, kádim­gideı shala bú­lin­di. «Elimizdegi et baǵa­sy­nyń qym­ba­t­taýy­na bul saladaǵy eks­port­tyń esh­­­qan­­daı áseri joq. Bar másele alyp­sa­­ta­r­­lar men deldaldarda. Sharýa qoja­lyq­­­­tarynyń mal, et ónimderin dúken sóre­­­­lerine jetkizýdi tıimdi joldaryn uıym­­­d­as­tyrý kerek. Bizde osyndaı júıe jol­ǵa qoıylmaǵan» degen ýájderin alǵa tartty.

Birden aıtý kerek, Úkimet der kezinde, durys amal qoldandy. Árıne sharyqtap ketken et baǵasyn arzandatýǵa bul tyıym aıtarlyqtaı septigin tıgizgen joq. Biraq bolashaq­ta bolýy múmkin budan da soraqy jaǵdaıdyń aldyn aldy. Eksporttyq áleýetti qolyna alǵan az ǵana top ótken bir jyldyń ishinde 156 myń tiri maldy eksportqa aıdap jiberipti. Eń soraqysy, osynyń on myńnan astamy analyq bas bolyp shyqty. Bul sıfrdy biz «tıse terekke, tımese butaqqa» dep aspannan alyp aıǵaılatyp otyr­ǵanymyz joq. «On myńnan astam analyq mal qalaısha eksportqa shyǵyp ketti?» degen suraqty Dúısenǵazy Mýsın bastaǵan bir top Senat depýtattary da Úkimettiń aldyna kóldeneń tartty. Sodan keıin baryp Úkimet eksportty dereý toqtatý jóninde sheshim qabyldaǵan bolatyn.

Negizi Úkimetke analyq maldardyń shetke satylyp jatqany byltyr jaz aıynda belgili boldy. Sol kezde-aq Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi eksportqa tek erkek mal shyǵarylsyn degen talap qoıǵan. Alaıda et saýdasynyń qyzy­ǵyna túsken top bul tyıymnan da amal taýyp, kóptegen analyq bas­ty qaǵaz júz­inde «buqa» dep jazyp shek­ara asyryp jiberipti. Osy jaǵdaı da anyq­tal­ǵannan keıin baryp Úkimet qazir tiri mal eksportyna múldem tyıym saldy.

Endi myna qyzyqqa qarańyz, ótken bir jyl ishinde shetelge eksporttalǵan 156 myń bas iri qaranyń 122 myńy kór­shi О́zbekstanǵa ketken. Sondaı-aq byl­­tyr eksporttalǵan 264 myń qoı­dyń 200 myńnan astamy da tek О́zbek­stan­ǵa jóneltilipti. Bir jyl ishindegi eks­port­tyń túgelge jýyǵy tek kórshi О́zbek­stanǵa baǵyttalýynyń sebebi nede? Sóıtsek kórshi О́zbek elinde mal basyn kóbeıtý jóninde arnaıy baǵdarlama qabyl­­danypty. Soǵan sáıkes ózbek fer­mer­leri nóldik paıyzben memleketten ar­zan nesıe alyp mal basyn kóbeı­týge kiris­­ken. Eki el arasynda tiri maldyń saý­da­sy erekshe qyzýynyń bir sebebi osy. Mal basyn kóbeıtýdi maqsat tutqandar, árı­ne ur­ǵashy malǵa basymdyq beredi. Osy bir qa­rapaıym logıkany eskersek, О́zbek­stan­ǵa ketken 122 myń bas maldyń tek on myńy ǵana analyq bas bolǵanyna sený qıyn.

Ne kerek, Úkimet der kezinde ty­ıym sal­maǵanda, qolymyzǵa quryq ustap qa­la­­tyn túrimiz bar eken. Tiri mal basy, onyń ishinde analyq maldyń azaıǵa­ny óz al­dyna, elimizdegi et óndeý kásip­oryn­dary qarap otyryp ıek astyndaǵy shı­ki­zattan aıyryla bastady emes pe. Sonyń saldarynan elimizdegi et óndeýshi kásip­oryndar sońǵy jyldary tolyq qýatyn­da ju­mys isteı almaı keledi. О́ndi­ris­tik qýat­tyń bar-joǵy 30-40 paıy­zy ǵana paı­dalanylady. Odan ári arttyrý­ǵa shıki­zattyń tapshylyǵy qol baılaý.

– Qazir fermerler de, basqasy da mal­dyn et óndeý kásiporyndaryna emes, bordaqylaý alańdaryna tapsyrady. О́ıtkeni bordaqylaý alańdaryna mem­le­ketten arnaıy sýbsıdııa bólinedi. Iаǵnı ol jerge mal tapsyrǵan fermer ár buqasyna shamamen 100 myń teńge­deı sýbsıdııa alady. Et kombınatyna tap­syrsa, ondaı qarjy tımeıdi. Son­dyq­tan mal tapsyrýshylardyń bári qazir bordaqylaý alańdaryn durys kóredi. Sonyń saldarynan et kombınattary qajetti shıkizatqa qol jetkize almaı otyr, – dep túsindirgen edi bul jaǵdaıdy Batys Qazaqstan oblysynda et óndeýmen aınalysatyn «Kýbleı» kom­panııasynyń quryltaıshysy Talǵat Bere­keshev Parlamentte agrarlyq sala­nyń máselesine qatysty ótken keńeste.

Mine, másele qaıda jatyr?! Eli­mizde et kombınattary sharýa qoja­lyqtaryndaǵy malǵa, ózderine qajetti shıkizatqa qol jetkize almaı otyr­ǵanda, ishki naryqqa, et dúken­deri­ne aýyldaǵy maldyń eti qaıdan tús­sin? Munyń bári bul saladaǵy zań­na­malardyń jetilmegeniniń saldary. Sýbsıdııanyń tek bordaqylaý alań­daryna bólinýi et óndeýshi kásip­oryndar men bordaqylaýshylar arasynda osyndaı teńsiz jaǵdaıdaǵy básekelestikti týyn­datty. Sýbsıdııa alǵanda mal bor­daqylaý alańdary tolyq qýatymen jumys istep tursa, káne? Joq, olar sýbsııadııa arqyly aına­ladaǵy fermerler men sharýa qoja­lyqtarynyń, jeke aýladaǵy maldardy kóterińki baǵa­men alý arqyly pyshaqqa ilinetin tórt túlikti ózderine jappaı tartýdy ǵana jaqsy jolǵa qoıyp alǵan. Bul alań­darda ózderi mal bordaqylaýmen aı­na­lyspaıdy. Oǵan qajetti azyq qory jetkiliksiz. Kerek deseńiz, bizde borda­qy­laý alań­da­ryna jemshóp ósirip, daıyn­daı­tyn sharýa­shylyqtar da joqqa tán. Son­dyq­tan aldaǵy basty mindettiń biri – sýb­sıdııa máselesin qaıta qaraý bolýǵa tıis!

Iá, kórshi О́zbekstannyń elimizdegi tórt túlikke ańsary aýǵaly bizdegi eksportshylar da esin joǵaltty. Sart-surt saýda, qyp-qyzyl aqsha esti joǵaltpaı qoıa ma? Olardyń bar maqsaty qazir tiri mal basyna buryn bolmaǵan suranys artyp turǵanda molynan paıdalaný, moly­nan paıdaǵa qalý, basqa maqsat joq. Er­teń eldegi mal túgelge jýyq kórshi elge ótip, keıin ózimiz eki-úsh ese keri baǵa­syna sa­typ alatyn jaǵdaıǵa jetsek te, olarǵa báribir. Qazirgi tabystan, qazirgi paıdadan qalaıda qur qalmaý kerek. Eksportqa kedergi qoıǵan Úkimetke «Qazaqstan et oda­ǵy» birlestiginiń álsin-álsin qarsy­lyq kórsetip jatqany sondyqtan. Kól-kósir tabystan aıyrǵan adamdy kim jaqsy kóredi?

Osydan týra bir jyl buryn Parla­ment Májilisinde aýyl sharaýshy­lyǵynyń áleý­etin arttyrýǵa qatysty ótken jıyn­­­da Májilis tóraǵasy Nur­­lan Nyǵ­ma­­tý­­lın: «Elimiz bir jyl­­dyń ishinde 6 myń tonna et kon­ser­visin, 12 myń tonna sıyr etin, 2 myń tonna jylqy etin ım­porttaǵan. Import­tyń kólemi jáne jyl­dan-jylǵa ósip barady. Máselen, budan buryn­ǵy jyly jylqy etin 900 tonna kóleminde aldyrsaq, 2018 jyly 2,5 myń tonna jylqy eti ımporttalǵan. Et ónimderiniń biraz bóligi de ımportpen jetkizilgen. Muny qalaı túsinýge bolady?» dep suraqty tótesi­nen qoıǵan bolatyn. Sol kezde naqty jaýaby tabylmaǵan edi. Jaýaby búgin shyǵyp otyr. Ettiń bári tirideı nemese soıylǵan kúıinde tek eksportqa jóneltilse, et kombınattary fermerlerden ózderine shıkizat úshin mal ala almasa, shetelderden ımporttalmaǵanda qaıtedi? «Qazaq­­stan et odaǵy» birlestigi bul jaı­­dy shet­ten ımporttalatyn etti tek «býr­ger­ler» daıyndaý úshin aldyramyz dep ja­qaý­ratqanymen, bylaıǵy jurt­tyń bári qala bazarlarynda Ýkraına, Parag­vaı, Belarýssııadan kelgen sıyr eti, Argen­tına men Ýrýgvaıdan jetkizilgen jyl­qy eti, Reseı men Mońǵolııadan ta­syl­­­ǵan qoı eti satylatynyn jaqsy bi­ledi. Jasa­n­dy jemshóppen azyqtan­dy­ry­­­la­tyn bul maldardyń eti (Reseı men Moń­ǵo­lııa­ny bul qatarǵa qospaımyz) by­laı qara­ǵanda semiz bolǵanymen, biz­diń dalada jaıylǵan maldyń etimen salys­tyr­ǵanda dámsiz. Sol sebepten bul elder etti arzanǵa eksporttaıdy. Al Qazaq­­stan­­nyń mal etine álemde sura­nys joǵa­ry, se­bebi bizdegi mal tabı­ǵı jaıylym­da ósip-jetiledi. Eks­porttaǵy baǵasy qym­bat bolsa da, bas­qasyn aıtpaǵanda, Eýra­zııa­­­lyq odaqqa múshe elderdiń ózi talasyp alady.

 Bul paradoks degendi qoısańyzshy, mıllıondaǵan gektar jaıylymdyq jeri bar Qazaqstannyń óz malynyń eti óz aýzyna jetpeı, sheteldiń jasandy azyqtarmen semirtilgen etin qymbat baǵaǵa alyp, sorpa jasap, et asyp otyr.

Et tapshylyǵy eksportqa baılanysty týyndap otyrǵanyna taǵy bir dálelimiz, 2000 jyly elimizde tórt mıllıon múıizdi iri qara boldy. Bul qazirgiden eki esege jaqyn az. Sol kezde de elimizde ettiń baǵa­sy qazirgid­eı, Úkimet aralasatyn deń­geıge deıin kóterilmegen edi. Ol ýaqyt­ta et eksporty­nyń kólemi 1-2 myń ton­na ǵana bolatyn.

Osy keltirgen mysaldarǵa qarap, bizdi et eksportyna qarsy eken degen pikir týyndamaýy kerek. Et eks­portynyń ósýi – sóz joq ol da úlken ekonomıkalyq kórset­kish. Biraq eldegi ettiń bárin tek eks­portqa jóneltip, et kombınattaryn shı­kizatsyz qaldyrý, ishki naryqta et tap­shylyǵyn týdyrý, halyqty shómishten qysýǵa kóbirek uqsaıdy.

 

Meńdolla ShAMURATOV,

jýrnalıst

 

Sońǵy jańalyqtar

Qaı elderge shyǵýǵa ruqsat berilgen?

Týrızm • Búgin, 06:13

Elektrondy qyzmet úlesi ósti

Tehnologııa • Keshe

Brazılııada vırýs basylmaı tur

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar