Rýhanııat • 31 Mamyr, 2020

Áke rýhynan qýat alǵan qaısar jan

145 ret kórsetildi

Osynaý, orta boıly, qaıyńnyń bezindeı berik, qaısar júzdi, ótkir kózdi, túsi susty, kózqarasy salqyn aqsaqaldy uzaq jyldardan beri bilemin. Ol aıaǵyn nyq basyp, ár qadamyna salmaq salyp, únemi bir oı ústinde ketip bara jatady. Alǵan betinen qaıtpaıtyn qaısarlyq, aınymaıtyn tabandylyq, oǵan qosa jaratylysynan berilgen qajyrlylyq bul kisiniń ómir boıǵy joldasy bolyp keledi. Qazir 85 jasqa aıaq basqan bul aqsaqaldyń aty-jóni Bolat Maǵazuly Saǵyndyqov.

Ol bir jasqa kelgende kolhoz basqarmasy bolyp júrgen ákesi Maǵazdy bireýdiń kórsetýimen «halyq jaýy» dep ustap áketken. Úıdegi jeti balany jalǵyz sheshesi baǵyp qalypty. «Halyq jaýynyń áıeli» dep ony da balalaryn shyryldatyp úıge tastatyp, qaı jerde aýyr jumys bolsa soǵan jumsaıdy.  Tipti 40 shaqyrym jerdegi alys jerlerge de jaıaý-jalpylatyp jumsap jiberedi eken.

Ashtyq, jalańashtyqty el qatarly kórip júrgen jas balaǵa eń aýyr tıetini «halyq jaýynyń balasy» degen qorlyq edi. Teń qurbylary ǵana emes, keıbir sanasynda sańylaýy joq úlkenderdiń ózi jas balany ata jaýyndaı kórip, «áı, halyq jaýynyń balasy» dep ákireńdeıtinine ne berersiń. Alaıda, «asyldy soǵa berseń jetiledi, jasyqty soǵa berseń ketiledi» degen emes pe, mundaılardan qaısar bala jasyǵan joq, kerisinshe shıryǵyp, men ákemniń adal ekenin áli senderge tanytyp, kózderińe kók shybyn úımeletermin degendi jas júregine berishteı etip qalaı berdi. «Jetim qozy tasbaýyr, túńiler de otyǵar» degendeı ol eshkimge jalynyp, jalpaqtamaı, tek qana ózine senip, óziniń «eńbegi men qaıratynyń» arqasynda ǵana jeńiske jetetinin de erte kúnnen sezgen.

О́zge qurdastary qýanyp, máz bolyp, pıonerge ótip, moıyndaryna qyzyl galstýk baılaǵanda, keýdelerine «uly Lenınniń» beınesi bar znachok taqqandaryna bala kóńili qatty qyzyqqanymen, syrtqa syr bildirgen joq. Bárin de keýdesine, óziniń kishkentaı júregine tutty. Biraq báribir men senderdiń bárińnen ozamyn, ákemniń atyn shyǵaramyn degen jiger onyń namysyn qaıraı túsetin.  

Stalın burandasyn barynsha qataıtyp tastaǵan Keńes halqy Hrýshev ókimet basyna kelip, «jylymyqtyń» shymyldyǵyn túrgende ǵana «ýf» degendeı bolǵan. 1955 jyly Qyzyljar qalasyndaǵy №2 mektep-ınternatty bitirgen Bolat bul kezde 19 jasta bolatyn. Bir jyldary otbasynyń jaǵdaıymen oqı almaı, taǵy bir jyldary bir mektepten ekinshi mektepke aýysyp júrgende keri shegerilip, áıteýir qansha jaqsy oqysa da ol óziniń teń qurbylarynan eki jylǵa keıin qalyp qoıǵan edi. Biraq mektep bitirgende janyndaǵy aq úrpek sary balapandarǵa qaraǵanda bul jan-jaǵyn tanyp qalǵan túbit murtty bozbala bolatyn.

Júreginiń túbine tunǵan syrlaryn qaǵaz betine túsirip, olaryn oblystyq gazetke jarııalatyp, shyǵarmashylyqtyń shet jaǵasyn túrip, úlken ádebıetke qadam basarmyn degen oıy da bar bolatyn. Biraq týǵan aǵasy Qılaj Maǵazov  onyń agronom bolýyn qalaıdy. Bul kisi jas bolsa da ómirlik tájirıbesi mol, jetpeıtin jasyn ózi qosyp jazyp, soǵysqa qatysqan, onan jaralanyp kelse de «halyq jaýynyń balasy» dep qýdalanyp, istep júrgen qyzmetinen shyǵarylǵan, al sol kezde mektep dırektory bolyp júrgen adam edi. Onyń «sen aqyn-jazýshy bolǵyń kelse keıin de bolasyń. Chehov te aldymen dáriger bolǵan, sosyn ǵana jazýshylyqqa aýysty. Boıyńda talant bolsa eshqaıda ketpeıdi. Al qazir tyń kóterilip jatqanda, qazaq mamandary kerek. О́zińdeı jastar oqyp, maman bolmasa eldi kim basqarady» degen salmaqty sózderi Bolatty bultartpaıdy.

Sóıtip, bozbala Omby aýylsharýashylyǵy ınstıtýtynyń agronomııa fakýltetine barady. Emtıhan oryssha, erteńgi kúni oqý da oryssha bolatynyna qaramaı, Bolat emtıhandardy jaqsy tapsyryp, stýdent atanady. Bul 1955 jyldyń sarsha tamyzy bolatyn. Al qyrkúıek aıy týyp, oqý endi bastalǵanda Bolat birneshe kún bas almaı otyryp, qaıta-qaıta túzep, kúzep sol kezdegi KSRO Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy K.Voroshılovqa hat jazyp, «halyq jaýy» dep ustap áketken ákemniń deregi kerek, ne úshin sottady, qaıda jiberdi, ólse qaıda kómildi, tiri bolsa qaıda júr degen suraqtardy jaýdyrǵan edi. 

Bul da erlik. Sol kezdiń kózimen qaraǵanda «jaýap berińizder» degen sózdiń ózi ókimetke aýyr tıedi. Myńdaǵan balalar ózderiniń bolashaǵy úshin «halyq jaýy» atanǵan ákeden, tipti shesheden bas tartqan. Olardy izdemeımiz, deregin suramaımyz dep aty-jónderin de ózgertken. Al jas Bolat birinshi  múmkinshilik týǵanda ákesiniń deregin izdepti. Osynyń ózinen onyń qııalyndaǵy áke beınesi óshpegenin, júreginde máńgi júrgenin, ábden saǵyndyrǵanyn, namysyn janyp, jigerin qaırap otyrǵanyn kórýge bolady. 

Arada biraz ýaqyt ótkende Bolat Saǵyndyqovty Omby oblystyq KGB-sy shaqyrtady. Bul mekemege shaqyrýmen barýdyń ózi adamnyń júregin zyrq etkizedi. Biraq Bolat munyń Voroshılovqa jazylǵan hatqa baılanysty shaqyrý ekenin sezip, janyna aýyldasy Ǵazız Esmuqanovty ertip barady. Shaqyrtý shynynda joǵaryǵa jazǵan hatqa baılanysty eken. KGB qyzmetkeri Bolatqa ákesiniń 10 jylǵa sottalyp, Qaraǵandy lagerinde jazasyn ótep júrgen kezinde 1943 jyldyń 10 qyrkúıekte týberkýlez dertinen qaza bolǵanyn habarlaıdy.

Ol bir shyndyqqa alǵash ret osylaı kóz jetkizedi. Biz Bolat Saǵyndyqovtyń budan keıingi ómirin tek sholyp qana ótetin bolsaq, ol Ombynyń aýylsharýashylyǵy ınstıtýtyn jaqsyǵa bitirgen soń aldymen agronom, odan bas agronom, keńshar dırektory, oblystyq jemis-kókónis bazasynyń bastyǵy, odan qaıtadan keńshar dırektory, odan sharýa qojalyǵynyń basshysy bolyp, ómiriniń 44 jylyn aýylsharýashylyǵy qyzmetine arnaǵan. Bul qyzmetteriniń bárinde ol abyroıly da boldy, birneshe orden-medaldar aldy, oblysqa tanymal azamat boldy. Ordaly otbasynyń otaǵasyna aınaldy.

Jyldar ótken saıyn onyń jany áke rýhyna jaqyndaı túsedi. Onyń jatqan jerin taýyp, basyna minájat etip, quran baǵyshtaý esinen bir sát te shyqpaıdy. Aldymen ol Petropavldaǵy KGB-nyń arhıvinen ákesiniń «qylmystyq» isin tapqyzady. Oǵan «kolhozdastyrýǵa qarsy bolǵan, Otanyn satyp, Japonııanyń paıdasyna shpıondyq áreketter jasaǵan» degen jurttyń bárine qoldanylatyn barynsha saýatsyz, eshkim senbeıtin aıyptar taǵylǵan eken. «Úshtik» ony atý jazasyna kesedi, biraq atylǵany týraly akt jasalmaǵan. Demek, onyń jazasy 10 jylǵa aýystyrylyp, Qaraǵandyǵa jiberilgeni ras. Endi qaıda jerlengenin tabý kerek. Osy maqsatpen atqarý organdarynynyń arhıvterin súzip shyqqanymen nátıje shyqpaıdy. Maǵaz Saǵyndyqov týraly esh derek joq. Alǵan isin aıaǵyna deıin jetpeı qoımaıtyn Bókeń Ombynyń KGB-syna hat jazyp, «maǵan 1955 jyly ákeń Qaraǵandy lagerinde óldi degen edińizder. Sony qaıdan alǵandaryńyzdy aıtyńyzdarshy» degen ótinish jasaıdy. Olar derekkózi Máskeýde ekenin aıtyp, ondaǵylardyń 3 telefonyn jiberedi. Qaıta-qaıta  soǵyp, birneshe aı boıy tosqanda olar tek jazbasha saýalǵa ǵana jaýap beremiz degendi aıtady. Jazǵan qulda sharshaý bar ma, Bókeń oǵan da kónip, jazbasha suraý jiberedi. Biraq paıdasy bolmaıdy, eki aıdan keıin kelgen hatynda Máskeý bizde ákeńizdiń esh habary joq degen jaýap qana jiberipti...

Alǵan betinen qaıtpaǵan Bókeń aldymen ózimizdiń Bas prokýratýraǵa, olar qanaǵattanarlyq jaýap bermegen soń Prezıdentke hat jazady. Sońǵy hatynda Karlagta qaza bolǵandardyń kimder ekenin anyqtaıtyn komıssııa qurýdy da suraıdy. Tórt ret jasalǵan suraqqa kelgen jaltarma jaýaptarǵa qanaǵattanbaǵan Saǵyndyqov suraǵyn besinshi ret qaıtalaıdy. О́ıtkeni, Prezıdent Ákimshiligi ony qaraýdy birese Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine, birese Mádenıet mınıstrligine, birese Ádilet mınıstrligine jiberedi, al olar oblystaǵy qyzmetterine jiberedi. Ondaǵylar aqsaqaldy shaqyryp alyp, qýǵyn-súrgin týraly zańdy túsindirmek bolady. Oǵan aqsaqal «zańdy sizder maǵan emes, men sizderge túsindirip bere alamyn, men onymen aınalysqanyma birneshe jyldar boldy», dep jaýap bergen eken.

«Meniń ákem bý bolyp aspanǵa ushyp, sý bolyp jerge sińip ketken joq qoı. Qaıda jerlengenin aıtyńyzdarshy» dep ashyna jazǵan sońǵy, Prezıdentke jazǵan besinshi haty Bas prokýratýraǵa joldanyp, onda Bókeńniń ózi tanystar taýyp, Bas prokýratýra Qaraǵandy oblystyq prokýroryna jáne oblystyq ákimdikke hat jiberedi. Qysqasy solardyń kómegimen Dolınkadaǵy túrmede qyrylǵan jandardy kómgen tómpeshikterdi taýyp, sonyń birinde ákesi jatqanyn kórsetedi... Sóıtip, 5-6 jyl boıy sońynan qalmaǵan sergeldeńniń arqasynda ǵana áke qabiri tabylady. Onda da naqty emes, qaptaǵan qalyń tómpeshiktiń biri ǵana...

 Áke súıegi kómilgen qorym tabylǵan soń oǵan týǵan elden topyraq seýip, al ata-babasynyń zıratyna ákesiniń aty jazylǵan eskertkish-tas ornatyp, oǵan Dolınkanyń topyraǵyn sepkennen keıin ǵana aqsaqal tynyshtanady... 5-6 jylǵa sozylǵan bir sergeldeń osylaı aıaqtalǵan eken.  

Basqa adam bolsa osyǵan qanaǵattanyp, tynyshtanar edi, biraq Bolat Maǵazulynyń ekinshi tynysy ashylyp, ol endi qýǵyn-súrgin qurbandaryna eskertkish ornatýdyń jolyna túsedi.

Petropavldyń Sútishev jáne Pýshkın kósheleriniń qıylysynda bir surqaı, eki qabatty, aýmaǵy úlken eski úı bolatyn. Ol úı kezinde NKVD-nyń keńsesi bolyp, bertin de ishki ister qyzmetiniń de ofısi bolǵan. Bir kúni Bókeń sol úıdiń buzylyp jatqanyn kóredi. Áldeneden denesi dir etip, basyna bir oı kele qalady. Apyrmaı, osy úıde talaı jazyqsyz jan naqaqtan kúıdi emes pe, talaı adam japa shegip, qandary tógildi emes pe? Sonyń ishinde meniń ákemniń de qany tógildi ǵoı. Endeshe sol qurbandarǵa arnap osy jerde nege eskertkish turǵyzbaımyz degen oı ony birden baýrap alady. Sol kúnnen bastap aqsaqaldyń ómirinde ekinshi sergeldeń bastalady.

Aldymen sol kezdegi qala ákiminiń atyna ótinish jazady. Aıtqandaı, bul kezde ol qýǵyn-súrginderdi aqtaý jónindegi oblystyq «Pamıat» qorynyń tóraǵasy bolatyn. Osy qordyń bastamasymen oblystyq arhıvtiń dırektory Sáýle Málikova, ólketanýshylar men zertteýshiler Q.Maǵazov, V.Trýsov, Q.Muqanov, S.Jumabaev, Z.Taıshybaı jáne t.b. úlken qolǵabys tıgizýimen  Soltústik Qazaqstan oblysynda qýdalanǵan 8 myńǵa jýyq adamnyń tizimi jasalyp, «Aqtalǵan esimder» degen qazaq-orys tilderindegi jınaq ta shyǵarylǵan.

Sol jyldary Petropavl qalasynda eshkimniń saýalyna qulaq aspaıtyn, aldaryna kelgen kisilerdi aldarqatyp shyǵaryp salýdy ǵana biletin V.Nıkandrov degen bir qý ákim bolǵan. Bolat Saǵyndyqov eskertkish turǵyzý máselesimen onyń aldyna 5 ret barady. Bárinde de aryzyńyzdy tastap ketińiz, sheshemiz, habaryn ózimiz beremiz degen sózdermen shyǵaryp salady. Bulardan túk shyqpasyn bilgen Bókeń sol kezdegi oblys ákimi V.Smırnovtyń aldyna barady. Obaly ne kerek, ol aqsaqaldy jaqsy túsinip, oblystyń arhıtektoryna tapsyrma berip, kelesi 2004 jyldyń bıýdjetine eskrtkish pen alleıanyń shyǵynyna 10 mln teńge aqsha bólgizýdi de qarajat basqarmasyna tapsyrady. Sóıtip, aqsaqal qýanyp júrgende ákim aýysyp ketip, onyń ornyna T.Mansurov kele qalady. Ol basynda bul máselege salǵyrt qaraǵanymen Bókeńniń dıplomatııalyq tásiliniń arqasynda jibip, máseleni birden sheship jiberedi.

Sóıtip, 2005 jyly Qyzyljarda qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkish te ashylady. Bókeń munymen de tynbaıdy. ALJIR-de bolǵandardyń tizimi jazylǵan «qaraly qabyrǵany» kórgennen keıin oǵan Soltústik Qazaqstanda japa shekken 8 myńǵa jýyq adamnyń esimderi jazylǵan qabyrǵany bizge de ornatýǵa bolady eken-aý degen oı keledi.  Sóıtip, qajyrly qart úshinshi sergeldeńge túsedi. Qanshama esikke kirip, qanshama tabaldyryqty tozdyrǵandyǵynyń arqasynda ol 2012 jyly «Qaraly qabyrǵany» ornatýǵa da qol jetkizgen. Oǵan sol segiz myńǵa jýyq adamnyń urpaqtary men týystary únemi kelip, atalary men analaryn eske alyp turady.

Osymen Bolat Saǵyndyqov aǵanyń qýǵyn-súrgin qurbandary men olardyń urpaqtarynyń aldyndaǵy eren eńbegin baıandaýdy tujyrsaq bolar edi. Biraq... biraq endi 85-ti alqymdap otyrǵan aqsaqal Soltústik Qazaqstan oblysynan Kókaralǵa aıdalǵan jandarǵa jáne Jeltoqsan qurbandaryna arnap osy jerde qosymsha eskertkish ornatpaqshy.  Mine, qajyr dep osyny aıt!  

Arasynda aqsaqal júreginiń túkpirindegi syrlaryn jyrmen de tógip qoıady. Qazir onyń 8-shi jınaǵy jaryq kórgeli jatyr. Ákege degen saǵynysh, onyń basyna túsken qasiret jigerin janyp, boıyna qýat bolyp quıyla beretin sııaqty.   

Sońǵy jańalyqtar

COVID-19: Arıo bala qalaı qorǵandy?

Rýhanııat • Búgin, 22:59

Eńbekteri elengen jandar

Oqıǵa • Búgin, 21:47

Nur-Sultanda 23 alypsatar ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 20:10

Mańǵystaýǵa dári-dármek jetkiziledi

Aımaqtar • Búgin, 19:08

"Teledáriger" jobasy ashyldy

Qazaqstan • Búgin, 18:35

Jurttyń jigerin janyǵan úndeý

Parlament • Búgin, 16:57

Túrkistan jasyl qalaǵa aınalýda

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 16:53

Qazaqstan CORSIA múshesi boldy

Qazaqstan • Búgin, 16:43

Mobıldik toptar jumysy júıeli

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Qaıyrymdylyǵyńnyń saýabyn bersin...

Aımaqtar • Búgin, 14:23

UBT-da 126 ball jınaǵan túlek

Aımaqtar • Búgin, 13:59

Júıeli jumystar qolǵa alynýy kerek

Parlament • Búgin, 13:45

Akademık Edil Erǵojın ómirden ótti

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Amandyq Batalovtyń jaǵdaıy aýyr ma?

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Elbasy Altaıǵa at basyn burǵan sát

Aımaqtar • Búgin, 10:48

Uqsas jańalyqtar