Rýhanııat • 28 Mamyr, 2020

Jańa formattaǵy jyr keshi

96 ret kórsetildi

Jýyrda Sh.Esenov atyndaǵy KMTIÝ jáne Abaı atyndaǵy QazUPÝ uıymdastyrýymen aqyn Tólegen Aıbergenovtiń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «O, adamdar, birgemin men sendermen!» atty ádebı tanymdyq kesh ótti. Keshke aqynnyń qyzy f.ǵ.k., dosent Saltanat Aıbergenova qatysyp, estelikterimen bólisti. Belgili akter B.Esenálıev aqyn óleńderin oqydy, tanymal ánshiler S.Janpeıisova, G.Sarına, Á.Bekarystanov, Á.О́mirov, A.Kósherov aqyn óleńderine jazylǵan ánderdi oryndady, Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory Alpysbaı Tamaev, Nókis ýnıversıtetiniń oqytýshysy Á.Naızabaev Tólegen shyǵarmashylyǵyna ǵylymı taldaý jasady. Sh.Esenov atyndaǵy KMTIÝ doktoranty B.Jaılaý arnaý óleń oqydy. Kesh sońynda stýdent-jastar T.Aıbergenov óleńderinen kórkem sóz oqydy. Tikeleı efırde Qyrǵyzstannan, О́zbekstannan, Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen ǵylym men mádenıet salasy ókilderi qatysyp, áserlerimen bólisip otyrdy.

Qazaqta: «Ár patshanyń tusynda bir surqyltaı» degen sóz bar. Akademık Rábıǵa Syzdyqtyń túsindirýinshe, surqyltaı, durysy surǵaltaı «bilimdi, oqymysty adam» degendi bildiredi eken, ár patshanyń ózine laıyq aqyl-keńes berip, jol silteıtin surqyltaıy bolady degen sóz. Bizdiń zamanymyzdyń «surqyltaıy» búgingi kúni ómirimizdiń bir bólshegi bolyp bara jatyrǵan ınternet-tehnologııa desek, qatelese qoımaspyz.

Statısterdiń kórsetýinshe, feısbýkti paıdalanatyndar sany Qazaqstanda 2 mln-nan asyp tússe, ınstagram jankúıerleri 1,5 mln-ǵa jetip jyǵylatyn kórinedi. Budan 2-3 jyl buryn «aqparattyq tehnologııa», «sıfrlandyrý», «vırtýaldy keńistik» degen uǵymdar biz sııaqty «gýmanıtarlar» úshin alystaǵy, qoljetimsiz álem bolyp kórinse, qazir vırtýaldy álemniń túrli belgileri oı-sanamyzdy jaýlaı bastaǵanyn eriksiz moıyndaýǵa týra keledi.

Qazaqtyń taǵy bir dana sózi: «Jeti jamandyqtyń da bir qaıyry bar» degen. Búkil adamzat bolyp aty jaman dertpen arpalysqanymyzǵa eki aıdyń júzi bolypty. Úıqamaqtyń (Mańǵystaýda «myrzaqamaq» degen nusqasy bar) eriksiz tutqyny bolǵan eki aıda adamdar qaıta túlegen Fenıks sııaqty, ómirge áldeqaıda basqasha kózben qaraı bastaǵandaı seziledi.

Adamdar bir-birin, qyzý tirshilikti, tabıǵatty saǵynyp oıanǵandaı. Qazaq poezııasyna ózgeshe óris, tyń tynys, rýhanı tóńkeris  ala kelgen aıtýly aqyn Tólegen Aıbergenovtiń shyǵarmashylyǵyna arnap,  Aqtaýdaǵy Sh.Esenov  ýnıversıteti men Almatydaǵy Abaı atyndaǵy QazUPÝ birigip uıymdastyrǵan «O, adamdar, birgemin men sendermen!» atty ádebı tanymdyq kesh sondaı uly saǵynýdyń bir kórinisi boldy. Sebebi Tólegenniń ózi: «Saǵynysh jaıly qaıtadan tolǵaý bolar da bálkim qolaısyz, Degenmen, janym, kógildir dúnıe saǵynbaǵasyn araısyz. О́mirde mynaý saǵynbaǵandar baqytsyz, baqsyz, talaısyz, Qazaqtyń jyry Abaısyz...» dep kúlli dúnıege saǵynyshyn taýysa almaı, saǵynyshtyń qýatynan janyp ketken, erte úzilgen erekshe aqyn ǵoı.

Árıne, «zamanyna qaraı amaly» degendeı,  keshimiz ZOOM júıesinde jáne feısbýk jelisinde tikeleı efırde ótti.  

Keshtiń bas qonaǵy, aqyn: «Úılendim. Balalyqtan iz qalmady, Jańa ómir qol bulǵady bizge aldaǵy. О́mirge sen keldiń de, gúlin jardy, Meniń jas semıamnyń qyzǵaldaǵy», – dep, alǵashqy ákelik jyryn arnaǵan tulaboıy tuńǵyshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent Saltanat Aıbergenova boldy.

Qazaqstannyń, Qyrǵyzstannyń, О́zbekstannyń mádenıet jáne óner qaıratkerleri, aıbergenovtanýshy ǵalymdar, aqyndar, ulyq poezııanyń jankúıerleri «vırtýaldy álemniń» óleń atty mártóbesinde mártebeli jıyn ótkizdik. Ras, «zamannyń túzý kezi» bolǵanda, Tólegen aqynnyń jyr keshi Munaraly Mańǵystaýdyń tórinde, «Kóshelerinde boıaýlar shirkin mol qandaı, Qudaı da bolsań, qaraı almaısyń tolǵanbaı. Jan-jaǵy tolqyn, Terezesinen teńizge, Sekirip ketse bolǵandaı», –  dep Tólegen jyrlaǵan aqshaǵalaly Aqtaýdyń saltanatty saraılarynyń birinde dúbirlep ótip jatar edi.

Sáýle Janpeıisovaǵa «Aqqaıyńdardy» aıtqyzyp, Gúlmıra Sarınaǵa «Saǵynyshty» salǵyzyp, Baıǵalı Esenálıevtiń oryndaýynda  «Aqyndyq», «Bir jetse meniń ajalym jetedini» tyńdap, Asanáli Kósherovtiń «Aqerke Aqjaıyqty» aıtqan ásem únine eltip otyrmas pa edik. Sol kezde  Ábdiraıym О́mirov aqyn aǵaǵa arnalǵan «Tólegenmen syrlasý» ánin syzyltsa, jas aqyn Baqtybaı Jaılaý: «Qaýyshty Kaspııine saǵynyshpen, Júrektegi janartaý-jarylyspen.

Teńiz de tebirenip, qarsy aldy ulyn,

Kóretin Saǵynyshtyń zańyn ústem…» –  dep óleń oqyr edi.  Tólegen Aıbergenovtiń kúıeý balasy, aqyn Baýyrjan Jaqypovtyń arnaý óleńin tyńdaýdyń da sáti túser edi. Aqynnyń saǵynyshty jyryna sýsaǵan Mańǵystaý bir serpilip qalar edi… Biraq ústimizdegi jyldyń 15 mamyry kúni aqyn óleńderi bir Mańǵystaýdy emes, eki mıllıon kórermeni bar feısbýkti silkintti. 820 adam feısbýk paraqshasynda keshimizdiń  kýási bolyp, ZOOM júıesinde 30 adam tikeleı qatysyp, pikir bildirip, suraq qoıyp otyrdy.  

Keshte aqynnyń perzenti ári aqyn shyǵarmashylyǵyn zertteýshi retinde Saltanat Aıbergenova ákesi týraly tyń esteliktermen bólisti:

– Talantty aqyn – ulttyń bolmysy. Biraq bul baqyt kez kelgenniń qolyna túse bermeıtini barshamyzǵa aıan. Kóbine talanttar ónermen ǵana ómir súrip, ǵumyryn soǵan qııady, onyń da nátıjesi aıan: shekken shynaıy azap, jan qulshynysy bekerge ketpeıdi – murań máńgilik sóresine qoıylady.  Meniń ákem Tólegen Aıbergenov te – sondaı murasy  keler urpaqqa amanat bolyp qalǵan aqyndardyń biri. Aqyn ómiri ýaqytpen, zamana ekpinimen ólshenbeıdi. Olar ár urpaqpen birge jasaıdy. Men muny ákem bolǵandyqtan emes, artynda qaldyrǵan shaǵyn bolsa da salmaǵy zor shyǵarmashylyǵy arqyly aıtyp otyrmyn, – deıdi Saltanat Tólegenqyzy.

Aqynnyń ómiri de, óleńi de jumbaq álem, sol álemniń úzik syrlaryn basqa emes, aqynnyń perzentiniń aýzynan tyńdaýdyń ózi bir ǵanıbet. Aqyn óleńderiniń shyǵý tarıhy árqaısysy bir ǵajap ertegideı. Saltanat aıtqan úzik syrlardyń ishinen «Syr» óleńiniń týý tarıhy kádimgi «Myń bir túnge» bergisiz, anaý-mynaý kórkem áńgimege suranyp turǵandaı.

– Mamam men ákem bir kýrsta oqıdy, keıde sabaqqa birge daıyndalady. Ol

kezde kitaptyń da tapshy kezi. Ekeýiniń de bir-birine degen kóńilderi taza, aralarynda úlken syılastyq, dostyq bar. Nege ekeni belgisiz, jazǵy demalystan ákem kóńilsiz oralady. Eshteńege onsha zaýqy joq.  Mamam ne bolǵanyn suraýǵa bata almaıdy, biraq bir syr bar ekeni anyq. Bir kúni ákem ózinen-ózi: «Úrnısa, men saǵan aıta almaı júrgen bir syrym bar edi», –  deı bergende, mamamnyń júregi zý etip, «tyńdaý kerek pe, joq pa?»   degen oı sap ete qalady. Ne de bolsa, bileıin dep, «Iá, aıt!» – deıdi. Ákem birden baıandaýǵa kóshedi: «Meniń ákem kezinde týǵan jerinde segiz qulypty ustaǵan abyroıly kisi bolǵan. Sol bastyq bolyp turǵanda, naǵashy jurtym Álimbetovtermen jaqsy aralasqan.


Sen ol kisiniń atyn estidiń be, joq pa, Moınaqtaǵy balyq zavodynyń bastyǵy bolyp qyzmet atqarǵan.   Sol kisiniń menen jasy sál kishileý Darıǵa deıtin
qyzy bolatyn. Biz ony Dasha dep ataıtynbyz. Sol Dashany   maǵan aıttyrmaqshy bolady. Sóıtip júrgende meniń ákem qaıtys bolyp ketti de, men jetim qaldym. Turmysymyzdyń tómendiginen, onjyldyqty balalar úıinde bitirdim.   Bıyl sol qyzdan dámelenip   aýylǵa barsam, ol bir iri qyzmette isteıtin kisiniń balasyna turmysqa shyǵyp ketipti. Men ol qyzdy unatatynmyn, biraq   ashyp sóz aıtqan emespin. Estigende, ishim ottaı jandy. Bul jerde bárine taǵdyr kináli shyǵar.   О́zim jetim bolǵan soń, batylym baryp hat ta jaza almadym», – dep kúrsinedi. Mamam eshteńe demeı, ishinen aıaıdy da, biraq bildirtpeıdi.


Arada jyldar ótip oqýdy bitirer shaq ta jaqyndaıdy. Qaltqysyz dostyq bara-bara mahabbatqa ulasyp   anam ekeýi otaý qurady. Darıǵa jónindegi taqyryp sodan keıin qozǵalmaıdy. Birde mamam men ákem Tashkentte turatyn kishi naǵashysynyń úıine qonaqqa barady. Kishi naǵashy dep otyrǵanymyz – Darıǵanyń ákesiniń inisi. Ol kisiniń áıeli – belgili ǵalym, jazýshy Ázıza Nurmahanova.   Sol Ázıza apamyzdyń úıine Darıǵa da kúıeýi Oraqpen birge keledi. Darıǵany kórgende ákem   balalyq shaǵy esine tústi me, joq álde bozbala shaqtaǵy sezim qylań berdi   me, kóńildenip sala beredi.  Esterine ótken-ketkendi alyp ekeýi de máz-meıram. Dastarhan basynda Muhametqalı aǵa da Darıǵanyń kúıeýinen yńǵaısyzdanǵan bolýy kerek, «myna jigit
bizdiń jıen, aty Tólegen», – dep tanystyrady.

Darıǵanyń kúıeýi bir salmaqty adam eken. Ákemder kóp uzamaı, Almatyǵa da kóship keledi.   Kóship keldi degen aty bolmasa, áli úı de ala qoımaǵan. Sol úı izdeý qamynda júrgende, Darıǵa da anasymen, inisimen Almatyǵa qonaqqa kelgenin estıdi.   Ol kezde úı de tabyla qoıa ma, áreń degende Alataý degen jerden (qazirgi   Baıseıitov pen Abaı kóshesiniń oń jaq beti) úı tabylyp, sony satyp alyp, kirgen kúni Darıǵalardy qonaqqa shaqyrsa, olar aýyldaryna qaıtyp ketip qalǵan eken. Buǵan ákem qatty qınalyp qalady da,   sodan birer kúnde «Syr» degen óleńin jazady.

        Qum basqan meńireý shólderde,

Atylyp qalǵan armandaı,

       Sen jaqtan toǵyz tolǵanda aı,

Toqtady hattar ormandaı.

 

Toqtady hattar mertigip,

   Qanaty synǵan kepterdeı,

Buraýy túspeı shertilip,

  Úzilip ketken shekterdeı...

 

    Janyma qap eń jaqyn bop,

  Júrekte búgin syzdaý kóp.

        Men bolsam, kettim aqyn bop,

   Azyraq baqytsyzdaý bop, -

dep, aqyndy ah urǵyzǵan armandy arýdyń «Syry» osyndaı eken!Tólegen shyǵarmashylyǵynda Mańǵystaý taqyryby aıryqsha. Aqynnyń Shámshige arnaýynda: «Qoınyna suqsyr jasyrǵan shalǵaı kól jaǵasyndaǵy jekendeı, Bul ózi bizdi yntyzar qylǵan meken ǵoı. Tabanyn mynaý munaıǵa basqan munaralarǵa qarashy, Aspan degeniń qashyq ta emes eken ǵoı..» – dep jyrlaǵan, «Kezim meniń! Jatyrsyń jyraqty ashyp, Qyzyl gúldi barady qyr ap qashyp.

Jıyrmasynshy ǵasyr júr Mańǵystaýda, Munaralar basyna shyraq tasyp!»  –  dep tolǵanǵan, «Men qara tóspin, qaıǵydan baqyt jasaǵan, Shatyrlap jatqan naızaǵaıly aspan bosaǵam, Men jaryq Jermin Jańǵyryqtarǵa ún qosqan, Tóbemdi kórse tún qashqan!» –  dep shamyrqanǵan, «Qatelesseń tartyp otyrǵan kúıińnen, Kerildesip qalady eken Adaılar. Shaqyrtyp alyp arý qyzdaryn sonan soń, Barmaǵynan ot oınar, Kúı suraıdy eken atoılar», –  dep tamsanǵan jyrlar aqynnyń osynaý qasterli mekenge degen sheksiz mahabbatyn tanytsa kerek. Bul jyrlar qazirgi Mańǵystaý jastarynyń ánuranyna aınalǵan.

Aqynnyń Shámshimen birge Mańǵystaýǵa kelýi óz aldyna bir qyzyqty hıkaıa. 55 jyl ótse de Mańǵystaýdyń oıy menen qyrynda ańyzy áli óshken joq.

«Kókiregi toly kúmbir jyrlary qońyraýlatqan» (Farıza) Tólegen aqyn men án patshasy Shámshi kelgende, Mańǵystaý eli tóbelerine kótergen, О́tejan Alshynbaev, Tanash Meńdibaev, Shúkirbaı Asanov, Lazar Elmuhanbetov, Izbasar Shyrtanov, Jetibaı Jylqyshıev t.b. jany jaısań jigitter aqyn men ánshiniń janynda júrgen. Shevchenko (Aqtaý), О́zen, Jetibaı, Taýshyqta bolyp, Mańǵystaýdyń oıy men qyryn jańǵyrtyp óleń oqyǵan, án salǵan. Tólegenniń:

    Taýshyqtyń sansyz taýynda

   Tulparlar qaldy aqtaban.

Jaıyqtyń jaǵalaýynda

Qaraǵaı qaldy qaptaǵan.

 

Qaradym kókke kezelgen

 Munaralarǵa miz baqpaı,

Jetibaı menen О́zennen

      Shatyrlap óttim túzgi ottaı,

– degen erte kóktemniń naızaǵaıyndaı jarq-jurq etken jasyn jyrlary sonda týǵan. Mańǵystaýdyń oıyndaǵy Shynjyr tórtkúldiń basynda da gýlegen jıyn bolǵan, «túzgi ottaı» shatyrlaǵan óleńder oqylǵan. Sol ottardyń jańǵyryǵy «urǵan» osy óńirdiń perzenti, aıtýly Aıt-Man (Svetqalı) aqyn: «Kógildir qyrdyń qanatyn keregem kerip, Tyraýlap tyrna bastaǵan tóbeden joryq. Munaraly qyrdyń jupary burq etti bir kún, Almaty jaqtan Shámshi men Tólegen kelip...» dep jyr tókken. «Án qaldy túngi aqqýdyń suńqylynda aqqan, Jyr qaldy taldyń búrinde kirpigin qaqqan. Tólegen-jyr men Shámshi-ánge elitip sonda, Sábı ek bizder besikte bulqynyp jatqan» deı kelip: «Án men Jyr bolyp biz endi tolǵanamyz da, Qaraımyz tolqyp munarly sar dalamyzǵa. Bastaımyz sosyn sapardy – jalǵanamyz da, Tólegen menen Shámshiden qalǵan Ańyzǵa» dep ózi túıindegendeı, ol Tólegen-jyrdyń rýhy qalǵan  Shynjyrda 4 tom poezııalyq jınaq dúnıege keltirip, onyń ishinde birneshe jyryn Tólegenge arnaǵan.

Tólegen-jyr tárizdi týysqan Qaraqalpaqstan elinen atameken Mańǵystaýyna shaldyǵyp jetken, Tólegen jyrlaryna oranyp, sabylyp jetken fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty marqum Rahmet Aıapbergenov Tólegenniń tutas poezııasyn jatqa oqyp, tuma bulaqtyń tunyǵyna boılap, keıin Tólegen Aıbergenov shyǵarmashylyǵyna arnalǵan zertteý eńbek jazǵan.

        Álqıssa, jyr keshimizge qaıta oralaıyq...

Áleýmettik jelini jańǵyrtyp Tólegen óleńderine jazylǵan ánder oryndaldy. Aqyn jyrlary oqyldy. Estelikter aıtyldy. Pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent Alpysbaı Tamaev Tólegen óleńderiniń tekstologııasy, Tarazdan ǵalym Álimbaı Naızabaı tólegentanýdaǵy ózekti máseleleri týraly ǵylymı oılaryn ortaǵa saldy. 

Keshtiń sońynda Abaı atyndaǵy Almaty ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi, f.ǵ.d., professor, akademık R.Syzdyqtyń shákirti Qalbıke Esenovanyń sózi talaılardyń júregin qozǵaǵany sózsiz.

Mańǵystaýdyń óte talantty perzenti Qanygúl Jamanbaeva degen ǵalym boldy. О́mirden erte ozdy. Onyń qazaq til bilimine jańa baǵyt ala kelgen zertteý eńbekterine ekiniń biriniń tisi bata bermeıtin. Ǵylym sońyna túsken talaı izdenýshilerge qaıyrymy tıgen, Adaı qyzdaryna tán ójettik pen bııazylyq, ǵalymǵa tán sarabdal syrbazdyq bir boıynan tabylatyn erekshe  jan edi. О́miriniń sońynda ınsýlt alyp, tili kúrmelip qaldy, sonda da jumystan qalǵysy kelmedi, elge alyp ketemiz degen týystaryna kónbedi. Tili kúrmelip, durys sóıleı almaı qalǵanyna namystanyp, keı kúnderi avtobýsqa otyrmaı, Abaı – Pravdadaǵy jatahqanadan A.Baıtursynuly atynda Til bilimi ınstıtýtyna jaıaý kelgen kezderin de kórip júrdik.

Qalbıke О́mirqyzy aıtady: «Instıtýtta bir jıyn bolyp, dastarhan basynda otyrdyq. Án salynyp, óleń oqylyp degendeı... Ortamyzda Qanygúl bar, kóp sóıleı almaıdy. Kenet Qanygúl ornynan atyp turyp, Tólegenniń «Saǵynyshyn» oqı jóneldi. Tili esh múdirgen joq. Bárimizdiń únimiz shyqpaı, tilsiz qaldyq. Tamaǵymyzǵa óksik tyǵylyp, kóz jasymyzdy ázer irkip otyrmyz. О́ńi bal-bul janyp, kózi ushqyndap, Qanygúlimiz óleń oqyp turdy... Keıinnen Qanygúlden: «Nege basqa emes, Tólegenniń jyry?» dep suraǵanymda, Qanygúl: «Tólegen meniń taǵdyrym ǵoı», –  dedi. Qanygúl Mańǵystaýdyń qyzy edi, sodan ba eken, álde ómiri Tólegen sııaqty erte qıylatynyna kórindi me, Tólegen jyrlaryn erekshe jaqsy kórdi. Tipti kúrmelgen tili de Tólegendi oqyǵanda bir sátke sheshilip ketti...»

Mine, qurmetti oqyrman! Dertti júrekti saýyqtyryp, kúrmelgen tildi de saıratatyn qazaq óleńiniń, Tólegen-jyrdyń qudiretine bas ıip, kesh týraly móltek syrymyzdy biz de aıaqtaımyz.

     O, adamdar, birgemin men sendermen,

 Yqylasyńa eshnárseni teńgermen.

  Sender meniń baqytymnyń bulaǵy,

       Sender meniń darynyma jol bergen...

 

Gúlstanǵa aınaldyrǵan taqyrdy,

     Bolat qoldar, alǵyr mılar aqyldy.

   Súıemin men, súıemin men senderdi,

 Alar demim qalǵanynsha aqyrǵy...,

- dep soqqan Tólegen-júrektiń dúrsili sembesin, Tólegen-jyrdyń jarqyly sónbesin dep tileıik.

 

Bıbaısha NURDÁÝLETOVA,

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory,

Professor

 

Sońǵy jańalyqtar

COVID-19: Arıo bala qalaı qorǵandy?

Rýhanııat • Búgin, 22:59

Eńbekteri elengen jandar

Oqıǵa • Búgin, 21:47

Nur-Sultanda 23 alypsatar ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 20:10

Mańǵystaýǵa dári-dármek jetkiziledi

Aımaqtar • Búgin, 19:08

"Teledáriger" jobasy ashyldy

Qazaqstan • Búgin, 18:35

Jurttyń jigerin janyǵan úndeý

Parlament • Búgin, 16:57

Túrkistan jasyl qalaǵa aınalýda

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 16:53

Qazaqstan CORSIA múshesi boldy

Qazaqstan • Búgin, 16:43

Mobıldik toptar jumysy júıeli

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Qaıyrymdylyǵyńnyń saýabyn bersin...

Aımaqtar • Búgin, 14:23

UBT-da 126 ball jınaǵan túlek

Aımaqtar • Búgin, 13:59

Júıeli jumystar qolǵa alynýy kerek

Parlament • Búgin, 13:45

Akademık Edil Erǵojın ómirden ótti

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Amandyq Batalovtyń jaǵdaıy aýyr ma?

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Elbasy Altaıǵa at basyn burǵan sát

Aımaqtar • Búgin, 10:48

Uqsas jańalyqtar