Qoǵam • 29 Mamyr, 2020

«Eńbek» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa 176 mlrd teńge bólindi

21 ret kórsetildi

Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa bıyl 176 mlrd, sonyń ishinde baǵdarlamanyń «Tehnıkalyq jáne kásiptik bilimi bar kadrlardy daıarlaýdy jáne qysqa merzimdi kásiptik oqytýdy uıymdastyrý» birinshi baǵyty boıynsha 26 mlrd teńge bólingen.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qor­ǵaý mınıstrliginiń málimetine súıen­sek, eńbek naryǵynyń talaptaryn eskere kele, tehnıkalyq jáne kásiptik bilimi bar kadr­lardy daıarlaýǵa 20,1 myń adam 2020 jyl­ǵy 1 qyrkúıekten bastap jiberiledi.

«Jumys berýshilerdiń ótinimderi jáne eńbek naryǵynda suranysqa ıe bilik­ti­likter men daǵdylar boıynsha qysqa mer­zimdi kásiptik oqytýǵa 6 myń adam jos­parlandy. Baǵdarlamanyń «Jappaı ká­sip­kerlikti damytý» ekinshi baǵyty bo­ıynsha 70 mlrd teńge bólindi. «Bastaý Bıznes» jobasy boıynsha kásipkerlik ne­gizderine oqýǵa ózin ózi qamtyǵan jáne ju­myssyz azamattar qatarynan 30 myń adam jiberý jáne jańa bıznes-ıdeıalardy júzege asyrýǵa 23,5 myń grant berý kóz­delip otyr. Baǵdarlamanyń «Jumys kú­shi­niń utqyrlyǵyn arttyrý úshin adam­dar­dyń erikti túrde qonys aýdarý arqyly eńbek naryǵyn damytý» úshinshi baǵyty boıynsha 10,1 mlrd teńge bólindi. 2020 jylǵy 1 mamyrdaǵy málimet negizinde bos jumys oryndaryna 64,3 myń adam ju­mysqa ornalastyrylǵan nemese jos­par­dyń 42%-y. Jospar – 154 myń. 11,6 myń adam áleýmettik jumys oryndaryna jumysqa ornalastyryldy neme­se jos­pardyń 96%-y. Al jyldyq jospar – 12 023. Jastar tájirıbesine 9,7 myń adam jiberilgen nemese jospardyń 28,1%-y. Jyldyq jospar – 34,6. Qoǵamdyq ju­mys­tarǵa 43 myń adam jiberildi nemese jos­pardyń 40%-y, jyldyq jospar – 107,5 myń. Daǵdarysqa qarsy sharalar aıasynda «Eńbek» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa 136 myń adamdy qamtý úshin qosymsha 50 mlrd teńge bólindi. Sonyń ishinde qo­ǵam­dyq jumystarǵa 36,5 mlrd teńge, jas­tar tájirıbesine 5,6 mlrd, bıznes-ıdeıa­lardy iske asyrýǵa memlekettik grant­tarǵa 7,9 mlrd teńge bólinedi», delin­gen mı­nıs­tr­lik­tiń málimetinde.

Jumyspen qamtý jol kartasy bo­ıynsha 1 trln teńge somasyna 255 myńnan astam jumys ornyn qurýmen 6,4 myń jobany iske asyrý, sonyń ishinde jumyspen qamtý ortalyqtary arqyly 127 myńnan asa adamdy jumysqa ornalastyrý jos­par­lanǵan. Qurylys aıaqtalǵannan keıin 15 myń adam turaqty jumys oryndaryna jumysqa ornalasady.

«Jol kartasy boıynsha 6,4 myń nysan salynady, sonyń ishinde 2,3 myń áleý­mettik-mádenı nysan, ınjenerlik-kó­liktik ınfraqurylym jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq boıynsha 2,7 myń nysan jóndeldi, eldi mekenderdi abattandyrý boıynsha 1 myńǵa jýyq joba iske asyryldy. 2020 jylǵy 20 mamyr jaǵdaıy boıynsha iske asyrylyp jatqan ınfraqurylymdyq jobalarda 47 myń jumys orny qurylyp, sonyń ishinde ju­mys­pen qamtý ortalyqtarynyń joldamasy boıynsha 21 myń adam iske kirisken. Qa­lalar men aýdandardyń halyqty ju­mys­pen qamtý ortalyqtarynyń bazasynda qyzmetkerlerdi qabyldaýdy, jınaýdy jáne jumys ornyna jetkizýdi júzege asy­ratyn jyljymaly rekrýt pýnktteri qu­ryldy», dep kórsetilgen aqparatta.

Jalpy alǵanda úzdik halyqaralyq táji­rıbeni eskere otyryp, mınıstrlik «Eńbek» baǵdarlamasyna ózgerister men to­lyqtyrýlar engizgen. Jumys berý­shi­ler eńbek tájirıbesi joq jastardy bi­rinshi jumys ornynda qabyldaýǵa yn­ta­­­landyrý, sondaı-aq jastardyń eńbek na­ryǵynda, sonyń ishinde aýyldyq jer­ler­de básekege qabilettiligin arttyrý maq­satynda «Eńbek» baǵdarlamasy aıa­syn­­da «Birinshi jumys orny» jobasy qa­ras­tyrylǵan.

«Birinshi jumys orny» jobasy bo­ıynsha jumysqa ornalasýdy uıym­das­ty­rý jastar arasynda alǵash ret jumys izdep júrgen túlekter úshin olarǵa qajetti eńbek daǵdylaryn jáne alǵashqy jumys ornynda, barlyq menshik formasyndaǵy uıym­darda beıimdelýdi qamtamasyz etý maq­sa­tynda júzege asyrylady. Joba boıynsha jumys berýshi jumyspen qamtý ortalyǵymen kelisim negizinde «Eńbek» baǵdarlamasyna qatysýshyny kemin­de jıyrma tórt aı merzimge turaqty ju­mys­qa jaldaıdy, jumyspen qamtý or­ta­­lyǵy jumystyń birinshi jylyna 20 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde (55 560 teńge) jalaqy tóleıdi. Jumys iz­de­ýshilerge jáne jumyssyzdarǵa kómek kór­setý boıynsha qosymsha sharalardy júzege asyrý aıasynda, sondaı-aq zeı­net­kerlik jasqa jetken jumyskerdi aýys­tyrýmen jumysqa ornalastyrýdy kóz­deıtin «Urpaqtar kelisimsharty» teti­gi qosylǵan. Jastarǵa, kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardyń eńbekke qa­bi­letti múshelerine, múgedektigi bar adam­dar­­ǵa jumysqa ornalasýǵa basym quqyq beriledi. «Urpaq kelisimsharty» jobasy boıynsha jumys berýshi jumyspen qam­tý ortalyǵymen kelisim negizinde «Eńbek» baǵdarlamasyna qatysýshyny ke­minde on segiz aı merzimge turaqty ju­mysqa jaldaıdy, al jumyspen qamtý orta­lyǵy alty aılyq jumys úshin jala­qy­ny sýbsıdııalaıdy. «Eńbek» baǵ­dar­lamasynda, sonymen qatar jumys berýshi eńbek sharty boıynsha (oqý merzimi 1 aıdan 10 aıǵa deıin), sonyń ishinde aýyldyq jerlerde qyzmetkerdiń bi­liktiligi men daǵdylarynyń sıpatta­ma­­laryna negizdelgen kásiptik oqý­dy kóz­deıtin qosymsha sharalar qaras­ty­ryl­ǵan. Bul shara eńbek sharty boıyn­sha jumys isteıtin jumysshylarǵa eńbek ómiriniń barlyq kezeńinde bilim alýǵa múmkindik beredi, sonymen qatar ju­mys berýshilerdiń óz qyzmetkerleriniń jańa bilim men daǵdylardy alýǵa degen qy­zy­ǵý­shylyǵyn arttyrady», deıdi mı­nıs­­trlik ókilderi.

Sonymen qatar eńbek naryǵynda suranysqa ıe biliktilik pen daǵdylar bo­ıynsha jumysshy mamandyǵyn derbes alý úshin qatysýshylarǵa «Eńbek» baǵ­darlamasynda bilim berý uıymyn, maz­muny men oqý merzimin tańdaýǵa múmkindik beretin vaýcher usyný qaras­ty­rylǵan. Kásiptik oqytý jumys berý­shilerdiń ótinishterin qabyldaý arqy­ly júzege asyrylady, bul keıinnen jumysqa ornalasýǵa kepildik beredi. Azamattar arasynda kásipkerlikti damytý úshin jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa arnalǵan memlekettik grant mólsheri 200 AEK-ke deıin ulǵaıtylǵan. Kópbalaly jáne az qamtamasyz etilgen otbasylardyń múshelerine 7 jylǵa deıin 4%-dan aspaıtyn jeńildetilgen sharttarmen shaǵyn nesıeler berý qarastyrylǵan. Sonymen qatar aýyldyq jerlerde turatyn adamdar, múgedekter, elýden asqan adamdar, jastar, sonyń ishinde NEET sanatyndaǵy jastar, az qamtamasyz etilgen nemese kópbalaly otbasylardyń músheleri kásipkerlik bastamany ilgeriletý jónindegi sharalardy alýǵa basym quqyqty bolady. «Eńbek» baǵdarlamasy múgedekterdi jumysqa ornalastyrý úshin arnaıy jumys oryndaryn uıymdastyrýdy, azamattardyń jekelegen sanattaryna kvotalar sheginde jumys oryndaryn uıymdastyrýdy qarastyrady. Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp, usynylǵan sharalar eńbek naryǵyn qajetti kadrlarmen qamtamasyz etip qana qoımaıdy, sonymen qatar jumyssyz azamattardy aýyldyq jerlerde ónimdi jumyspen qamtýǵa múmkindik beredi.

Al ústimizdegi jyldyń 1 mamyryndaǵy jaǵ­daı boıynsha jumys kúshi kóp óńir­ler­den jumys kúshi tapshy óńirlerge jalpy sany 2 224 adam bolatyn 631 otbasy qonys aýdarǵan, sonyń ishinde 1 198 adam eńbekke qabiletti jasta. Eń­bek­ke qabiletti otbasy músheleriniń ishi­nen 675 adam jańa turǵylyqty jeri boıynsha jumysqa ornalastyrylǵan. Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jap­paı kásipkerlikti damytýdyń «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynda eńbek re­sýrs­tarynyń utqyrlyǵyn yntalan­dyrý úshin Úkimet aıqyndaıtyn óńir­ler­ge erikti túrde qonys aýdaratyn adam­darǵa memlekettik qoldaý sharalary kózdelgen. Qonys aýdarýshylardyń óńir­leri anyqtaldy. Olardyń qatarynda Almaty, Jambyl, Mańǵystaý, Túrkistan, Qyzylorda oblystary, sondaı-aq  Almaty qalasy, Nur-Sultan jáne Shym­kent qalalary. Qabyldaý óńirleri: Aqmola, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qos­tanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan ob­lystary bar.

«Memlekettik baǵdarlama sheńberinde erikti qonys aýdarýǵa qatysýshylar úshin sýbsıdııa túrinde memlekettik qol­daý sharalary usynylady. Mysalǵa, otba­synyń árbir múshesine 35 AEK (97 myń teńge) kóshýge birjolǵy tólem, turǵyn úıdi jaldaý (jalǵa alý) jáne kommý­naldyq qyzmetterdi tóleý boıyn­sha shyǵyndardy jabý úshin, olar otbasy múshe­leriniń sanyna jáne jergilikti je­rine baılanysty otbasyna 12 aı ishinde aı saıyn 15-ten 30 AEK-ke de­ıin­gi mólsherde (41,7 myńnan 83,3 myń teńgege deıin) tólenedi. Sondaı-aq bıyl qonys aýdarýshylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý tetigi jalǵastyrylatyn bolady. Soltústik Qazaqstan oblysynda turǵyn úı qurylysy boıynsha 714 jeke obekt salynady, Pavlodar obly­syn­da qonys aýdarýshylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin 441 páter satyp alynady. 2020 jyly qonys aýdarýshylardy qabyldaýdyń óńirlik kvotasy 6 128 adam (1 757 otbasy) mólsherinde belgilendi», delingen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń resmı aqparatynda.

Sońǵy jańalyqtar

Ulttyń batyr ulany

Qazaqstan • Keshe

Ulttyq bolmysty kestelegen...

Rýhanııat • Keshe

Bas qala tarıhy qamtylǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Shekarada shekteý bar

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar