О́ner • 29 Mamyr, 2020

Jyr-dastandar – jańa formatta

55 ret kórsetildi

Qazaq halqynyń basynan ótken ár alýan jaıdy ańǵartatyn úlkendi-kishili tarıhı-qaharmandyq epostar, jyrlar óte kóp. Halyq olardy jadynda saqtap, jattap, aýyzdan-aýyzǵa jetkizip otyrǵan.

Bul tarıhı-qaharmandyq jyr­lar­dyń basty leıtmotıvi – óz elin syrtqy jáne ishki jaýlardan, bas­qynshylardan qorǵaý, ádilettik izdeý, eldiń birligi, bútindigi jo­lyn­­daǵy halqymyzdyń ómiri, tu­rmys-tirshiligi aıqyn sýrettelgen.

Halyq arasynda kóp taraǵan «Qobylandy», «Alpamys», «Er Tarǵyn», «Qambar batyr» sekildi epos­tyq jyrlarmen birge «Aıman-Sholpan», «Qyz Jibek», «Muńlyq-Zarlyq», «Seıpil-Málik» mahabbat das­tandary da oryn alǵan.

Bul – tarıhı-qaharmandyq jyr­lary maǵynasy men kórkem­dik-rýhanı qasıetteri jaǵynan álemdik deńgeıdegi belgili kóp­tegen batyr­lyq epos-jyr, dastan­dardyń qata­rynan oryn alǵan shyǵarmalar ekendigi daýsyz.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Qa­nymyzǵa sińgen kóptegen daǵ­­dylar men taptaýryn bolǵan qasań qaǵı­dalardy ózgertpeıinshe, tolyq­qandy jańǵyrýymyz múm­kin emes. Tól tarıhymyzǵa, ba­ba­­­larymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip kórsek, shynaıy pragma­tızm­niń talaı jarqyn úlgilerin tabýǵa bolady» dep atap ótken bolatyn.

Qazirgi tańda ultymyzdyń baǵa jetpes qundylyǵyna ba­lan­ǵan tól ónerimiz – jyrdy kózi­mizdiń qara­shyǵyndaı saq­tap, ur­paqtan-urpaqqa jetkizý maqsa­tynda respýb­­lıka kóleminde is-sh­a­ralar kóptep ót­kizilip keledi. Sebebi mýzykalyq mura­myzdyń biri – jyr, altyndaı saf óner. Ata-babalarymyzdyń mıl­­lıon­­daǵan joldardan turatyn jyr jaý­­harlarynyń urpaqtan-urpaqqa mıras bolyp jetýiniń ózi qazaq hal­qynyń tektiligi men bek­zat­ty­ǵy­nyń kórinisi.

Osy oraıda Aqtóbe oblysynda Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasyndaǵy «Dala mýzy­kasy men folklorynyń myń­jyldyǵy» jobasy negizinde qazaq halqynyń tarıhy men ádebıetiniń mádenı muralaryn zerttep, zerdelep, jınaqtaý maqsatynda keshendi baǵdarlamalar qolǵa alynyp, júze­ge asyrylýda.

2019 jyldan beri oblys ákim­diginiń qoldaýymen, oblys­tyq mádenıet, arhıvter jáne qu­jat­tama basqarmasynyń bas­shy­­lyǵymen oblystyq halyq shy­ǵar­mashylyǵy ortalyǵy «Edi­ge» tarıhı-qaharmandyq epo­sy­­nyń basty keıipkeri «Er Edi­ge – Noǵaıly dáýiriniń jyrla­ry»­ atty mýzykalyq dasta­nyn eli­miz­diń ár óńirinen shyq­qan jyr­shy-jyraýlardyń oryndaýynda dy­bys­tyq jazbaǵa (SD-dısk) tú­si­rip, kúıtabaqshasyn shyǵarý jumys­taryn qolǵa alyp, júzege asyrýda.

Aqparattyq-tehnologııalar­dyń­ sharyqtaǵan kezinde qazaq­tyń dás­túr­li mýzykalyq shyǵarma­la­­ryn jınaqtap, keler urpaqqa amanat etip jetkizý úshin sandyq júıege ótkizý asa mańyzdy.

О́z kezeginde mýzykalyq dastan­nyń basy-qasynda Qazaqstannyń jetekshi ǵalymdary, Syr súleı­leriniń sarqyty, jyrshy-ter­me­shi, Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qaıratkeri Almas Almatov jetek­shilik etken belgili ólketaný­shy­lar, etnograftar, mýzyka zert­teý­shi­leri qatystyrylǵan bul bas­­­tama búginde ózindik maz­muny jaǵynan elimizdiń ár óńiri­niń jyr­shy-jyraýlarynyń oryn­daýyn­daǵy ataqty Muryn jyraý Seńgirbaıuly jyrlaǵan «Qy­rym­nyń qyryq batyry», ha­lyq aqyny Nurpeıis Baıǵanın jyr­laǵan «Qarasaı-Qazı», Nur­týǵan Kenjeǵululy jyrlaǵan «Máý­limnııaz», «Edige», «Oraq-Mamaı», «Qara­saı-Qazı» sekildi el arasynda keńinen jyrlanyp júrgen kólem­di dastandarmen de erekshe baıytylyp otyr.

Dastan bıyl 500 danamen ja­ryqqa shyǵady. Mýzykalyq das­tan eki bólikten turady. Ulttyq naqysh­­tarmen bezendirilgen birin­shi kitapta «Qyrymnyń qyryq batyry» jáne «Edige batyr» týraly tarıhı málimet, jyrdy bizge jet­kizgen jyraýlar, elimizdiń ár óńirinen sol muralardy jyr­la­ǵan jyrshy-jyraýlardyń ómir­baıandary, qazaq, orys jáne aǵyl­shyn tilinde berilse, kelesi kitap­shanyń ishinde jyr jazylǵan 10 dısk ornalasqan.

Túrkitektes baıyrǵy kóshpen­diler jasaǵan Qazaqstannyń má­de­nı muralarynyń biri, qazaq hal­qynyń jyr­shylyq óneri­ne ar­nalǵan bul qun­dy dúnıe ata-baba­myzdyń rý­hanı qundylyqtaryn qaıta jań­ǵyrtyp, jas urpaqty halyqtyń tarıhı-qaharmandyq jyrlarymen sýsyndatyp, qadir-qa­sıetin art­tyryp, kóp janrly dás­túrli mol muramyzben tár­bıeleý­ge baǵyt­talǵan.

Tarıhqa úńilsek, Edige batyr­dyń ómiri men erlik joldary qazaq­qa ǵana emes, tatar, noǵaı, bashqurt, qyrym tatarlary, túrikmen taǵy basqa ısi túrki halyqtaryna ortaq mura bolyp esepteledi.

Iаǵnı Edige – tarıhta bolǵan belgili tulǵa. Bıyl Altyn Orda­nyń 750 jyldyǵy bolsa, al óz ke­zinde Altyn Ordany 17 jyl boıy bılegen dańqty qolbasshy er Edi­geni sol dáýirden bólip-qaraý múm­kin emes.

«Edige degen er eken, eldiń qa­myn jer eken.

El shetine jaý kelse, men bara­ıyn­ der eken», degen jyr joldary bar­shamyzǵa tanys. Degenmen, jalpy epostyń 60-tan astam nus­qasy bar eken. Bul negizinen túr­kitildes halyqtardyń basty keıip­kerge degen súıispenshiliginiń aı­ǵaǵy bolyp tabylady.

Jyrdyń dástúrli nusqalaryn kezinde Sh.Ýálıhanov, P.Melıo­ranskıı, G.Potanın, V.Radlov, S.Seıfýllın, M.Áýe­zov, S.Muqa­nov sııaqty ǵalymdar men jazýshy­lar zerttep, joǵary baǵalasa, al búginde batyr esi­min ulyqtaýda fılologııa ǵylymda­rynyń doktory, professor Juma­nazar Asan «Edige» jyry – tarıhı-qahar­mandyq epos» taqyrybynda dok­tor­lyq dıssertasııasyn qorǵap, mo­­no­grafııa jazyp, kitaptaryn shy­­ǵa­ryp, úzbeı nasıhattap keledi. Osy Jumanazar Asan bastaǵan top óńirde aýqymdy jumystardy atqaryp keledi.

«О́li rıza bolmaı, tiri baıymaıdy» degen qazaqta qanatty sóz bar. Osy oraıda Edige batyrdyń rýhyn qaıta jańǵyrtý maqsatynda óńirde kóptegen ister júzege asyrylýda. Sonyń biri Mártók aýdanynda kórnekti etip belgitas or­natylsa, Aqtóbede Er Edigege esker­tkish qoıy­lyp, kóshe ataýy berildi.

Sonymen birge oblystyq ha­lyq shy­ǵarmashylyǵy ortalyǵy «aqtobe_madeniet» jáne «aktobe_ocnt» ınstagram paraqshalary ar­qyly jańa formattaǵy «Er Edige – Noǵaıly dáýiriniń jyrlary» aıdarymen onlaın sharasy qolǵa alyndy. Tikeleı efır­de bel­gili ólketanýshy Bek­arystan Myr­zabaı, fılologııa ǵylym­darynyń doktory, professor, pedagogıkalyq ǵylymdar aka­de­­mııa­synyń akademıgi, Bi­lim berý isiniń qurmetti qyz­met­keri, «Úzdik ólketanýshy» tós­­bel­gisiniń ıegeri Jumanazar Asa­nov, jyrshy-termeshiler Demeý­­baı Jolymbetov, О́mirhan Je­tesov jáne mańǵystaýlyq Ma­nas Ádilbaev, oraldyq Far­hat Ora­zov, qyzylordalyq Nur­aıym Er­talapqyzy qatysyp, halqy­myz­dyń tarıhı-qaharmandyq epostaryna toqtalyp, qara dombyrany qolǵa alyp, arǵy-bergi tarıhtan syr shertip, jyrlarymen sózdiń qunyn túsinetin tikeleı efır kórer­menderiniń janyn jadyra­typ, kóńilderin kóterip, jyr-ter­melerin tókti.

Jyr keshteriniń tolyq nusqasy YouTube jelisindegi «Aktobe_OCNT» kanalynda saqtalǵan.

Jýyrda jaryqqa shyǵatyn mýzy­kalyq dastan jyr qadirin biletin qalyń kórermen úshin teń­desi joq dúnıe bolmaq. Halyq­tyń súıispenshiligine aınalǵan ulttyq ónerimiz jasaı bersin. Qazaq bar jerde jyrshylyq óner ólmeıdi, máńgi jasaı beredi.

 

Gúlnara SEITALINA,

Aqtóbe oblystyq halyq shyǵarmashylyǵy ortalyǵynyń redaktory

 

Sońǵy jańalyqtar

Salt atty polısııanyń kómegi zor

Aımaqtar • Búgin, 19:10

Ulttyń batyr ulany

Qazaqstan • Búgin, 18:33

Ulttyq bolmysty kestelegen...

Rýhanııat • Búgin, 18:27

Elordada karantın uzartyla ma?

Aımaqtar • Búgin, 16:35

Álemdik ekonomıka reformalanady

Ekonomıka • Búgin, 16:14

Shyǵys Qazaqstanda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 15:15

Bas qala tarıhy qamtylǵan kórme

Rýhanııat • Búgin, 13:36

260 naýqas reanımasııada jatyr

Qazaqstan • Búgin, 11:50

Shekarada shekteý bar

Qazaqstan • Búgin, 11:13

Uqsas jańalyqtar